Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Volta SKAI OÜ-i võlakirjade avaliku pakkumise teade

25.02.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) kehtestas septembris 2025 tagatud võlakirjade programmi (Programm) kogumahus 30 miljonit eurot. Programmi raames emiteeritavate võlakirjade, nimiväärtusega 1000 eurot, intressimääraga 10,00% aastas ja lunastustähtajaga 1. oktoober 2027 (Võlakirjad) esimese emissiooniga kaasati 8 miljonit eurot ning teise emissiooniga 4 miljonit eurot. Käesolevaga kuulutab Volta SKAI välja Võlakirjade lisaemissiooni pakkumise (Pakkumine). Pakkumise raames kaasab Volta SKAI kuni 3,5 miljonit eurot. Võlakirjade ülemärkimise korral on Volta SKAI-l õigus suurendada emissioonimahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine viiakse läbi Volta SKAI poolt koostatud ning Finantsinspektsiooni (FI) poolt 8. detsembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel, mida on täiendatud FI poolt 23. veebruaril 2026 kinnitatud prospekti lisaga nr 1, mis on mõlemad avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Volta SKAI ja FI veebilehekülgedel (edaspidi ühiselt Prospekt). Pakkumine on suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumise peamised tingimused

Emitent	Volta SKAI OÜ
Väärtpaber	EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027
Väärtpaberi tüüp	Tagatud võlakiri
ISIN	EE0000002475
Pakkumise tüüp	Avalik pakkumine jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.
Emissiooni maht	kuni 3,5 miljonit eurot
Võlakirja hind	1041,04 eurot (sisaldab kogunenud, kuid veel välja maksmata intressi)
Intressimäär	10,00% aastas
Tootlus	8,5% aastas (eeldusel, et võlakirju ei lunastata ennetähtaegselt ning investor hoiab võlakirju kuni lunastustähtajani)
Intressimaksed	Kvartaalsed (1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1.oktoober)
Märkimisperiood	25. veebruar 2026 kell 10.00 (EET) kuni 4. märts kell 15.30 (EET)
Väärtuspäev	11. märts 2026
Lunastustähtaeg	1. oktoober 2027
Kauplemisele võtmise taotlemine	Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekiri
Esimene kauplemispäev	12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Prospekt kinnitatud	8. detsembril 2025 Finantsinspektsiooni poolt, mida on täiendatud prospekti lisaga nr 1, mis on kinnitatud 23. veebruaril 2026 Finantsinspektsiooni poolt
Korraldaja	AS LHV Pank
Müügiagent	AS Redgate Capital
Juriidiline nõustaja	Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
Tagatisagent	Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ

Võlakirjad on tagatud, s.t nende tagatiseks on seatud esimese järjekoha hüpoteek Volta SKAI kinnistule (Krulli 10, Tallinn).

Võlakirjade kaudu kaasatav kapital suunatakse Põhja-Tallinna populaarseimasse arenduspiirkonda kerkivasse kõrghoone, Volta SKAI arenduse elluviimisse. Kahe 12-korruselise torniga projektist saab piirkonna uus modernse arhitektuuriga maamärk, mis pakub panoraamvaateid Tallinna lahele ning vanalinnale.

Pakkumise täpsemad üksikasjad on kirjeldatud Prospektis ja Prospekti kokkuvõttes.

Pakkumise indikatiivne ajakava

Märkimisperioodi algus	25. veebruar 2026 kell 10.00
Märkimisperioodi lõpp	4. märts 2026 kell 15.30
Pakkumise tulemuste avalikustamine	9. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Pakkumise arveldus	11. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev
Esimene kauplemispäev First North võlakirjade nimekirjas	12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev

Märkimiskorralduste esitamine

Võlakirjade märkimiseks Pakkumise raames peab investoril olema väärtpaberikonto Nasdaq CSD SE Eesti filiaali kontohalduri juures või finantsinstitutsiooni juures, mis on Nasdaq Riia või Nasdaq Vilnius börsi liige.

Investor, kes soovib Võlakirju märkida, peab pöörduma kontohalduri poole, mis haldab vastava investori väärtpaberikontot, või vastava finantsinstitutsiooni poole ning esitama pakkumisperioodi jooksul alltoodud vormis märkimiskorralduse Võlakirjade märkimiseks. Märkimiskorralduse esitamisega volitab investor kontohaldurit või vastavat finantsinstitutsiooni, kes haldab investori väärtpaberikontoga seotud arvelduskontot, koheselt blokeerima investori arvelduskontol tehingu kogusumma, kuni arveldamine on lõpule viidud või raha vabastatakse kooskõlas Prospektis toodud tingimustega.

Väärtpaberikonto omanik:	Investori nimi
Väärtpaberikonto:	Investori väärtpaberikonto number
Kontohaldur:	Investori kontohalduri nimi
Väärtpaber:	EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027
ISIN kood:	EE0000002475
Väärtpaberite arv:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida
Hind (võlakirja kohta):	1041,04 eurot
Tehingu summa:	võlakirjade arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna hinnaga (võlakirja kohta)
Tehingu vastaspool:	AS LHV Pank
Tehingu vastaspoole väärtpaberikonto:	99104086627
Tehingu vastaspoole kontohaldur:	AS LHV Pank
Tehingu väärtuspäev:	11. märts 2026
Tehingu liik:	„väärtpaberiülekanne makse vastu“

Võlakirjade kauplemisele võtmine

Nasdaq Tallinn rahuldas 11. detsembril 2025 Volta SKAI taotluse kõikide Programmi raames emiteeritavate Võlakirjade kauplemisele võtmiseks Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas. Volta SKAI on esitanud taotluse käesoleva seeria raames emiteeritavate Võlakirjade kauplemisele võtmiseks. Võlakirjade kauplemisele võtmise eeldatav kuupäev on 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Prospekti kättesaadavus

Prospekt koos Prospekti kokkuvõtte ja Võlakirjade lõplike tingimustega on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Volta SKAI investorveebilehe aadressil https://investor.endover.ee/ ja FI kodulehel aadressil https://www.fi.ee. Võlakirjade tingimused on avalikustatud ning need on elektroonilises vormis kättesaadavad Volta SKAI investorveebilehe aadressil https://investor.endover.ee/.

Enne Võlakirjadesse investeerimist palume tutvuda Prospekti, selle kokkuvõtte, Võlakirja tingimuste ja lõplike tingimustega tervikuna ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinn: Linnavalitsus esitas volikogule Hundipea põhjaosa detailplaneeringu

25.02.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Hundipea põhjaosa detailplaneeringu, mis võimaldab muuta Paljassaare tee äärse piirkonna senisest kinnisest sadama‑ ja tootmisterritooriumist avatud linnaruumiks, kuhu kavandatakse uusi elamuid, ettevõtluspindu, rannapromenaadi ning avalikke ja ühiskondlikke funktsioone.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul loob Paljassaare detailplaneering võimaluse avada linlastele üks seni suletud alasid ning kujundada tööstuskeskkonnast mitmekülgne ja merele avatud elukeskkond. „Paljassaare piirkonna arendamine aitab ühendada mereäärsed alad taas linnaruumi ning tuua senise suletud sadama‑ala elanikele ja külastajatele kättesaadavaks. Planeering loob eeldused uue kaasaegse ja mitmefunktsioonilise linnakvartali kujunemiseks, kus elamud, äritegevus ja avalik ruum on tasakaalus,“ rõhutas Terik.

Detailplaneering hõlmab 29,15 hektari suurust ala Paljassaare poolsaarel, kus praegu paiknevad lao‑ ja tootmishooned, raudtee ning sadamarajatised. Planeeringu käigus krunditakse territoorium ümber 42 krundiks, millest 23 hoonestatud krundile määratakse kuni 61 hoone rajamiseks. Kavandatakse elu‑ ja ärihooneid ning ühiskondlike funktsioonidega maju.

Mere äärde kavandatakse 1,3 kilomeetri pikkune ja 25 meetri laiune avalik rannapromenaad, mis ühendatakse ümbruskonna rekreatsioonialadega. Planeeringuga nähakse ette ka munitsipaallasteaia rajamine, avalikud ja poolavalikud pargialad ning ulatuslik jalgratta‑ ja kergliikluste võrk.

Planeeringu elluviimine toimub etapiviisiliselt ning arendajatele on seatud kohustus välja ehitada vajalikud teed, tehnovõrgud ja avaliku kasutuse alad. Ühtlasi eeldab planeering liikluslahenduste olulist arendamist, sh Sitsi ristmiku väljaehitamist, Paljassaare tee laiendamist ning tulevikus võimaliku trammiühenduse rajamist.

Detailplaneeringu on koostanud K‑Projekt AS. Paljassaare tee 18, 20, 24, 24a, 26a, 28, 28c, 28e, 30, 30a, 30b, 30c, 32, 32b, 32c, 32d planeeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP029910.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja‑Tallinna valitsus planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tartu: Tartu otsustas anda ehitusloa Lõunakeskuse laiendamiseks

25.02.2026 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus andis ehitusloa Lõunakeskuse laiendamiseks hoone kagu- ja idaküljele.

Ehitusprojekti järgi plaanitakse rajada avalik kogupere spordi- ja meelelahutuskeskus erinevate vaba aja veetmise võimalustega. Lisaks uuendatakse keskuse kagupoolne fassaad ning luuakse haljastatud väliala koos atraktsioonide ja piknikukohtadega.

Hoone juurdeehitusele on kavandatud ka välisrõdu ning enam kui 30 meetri kõrgune Skytoweri atraktsioon, mis pakub külastajatele linnavaateid.

Lõunakeskus on Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus, kus tegutseb üle 180 kaupluse ja teenusepakkuja.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Swedbank: Ajalooline hetk põllumaa turul: hinnad pöördusid langusesse. Mis edasi?

25.02.2026 Brit Padjus

Viimase 15 aasta jooksul on põllumaa hinnad liikunud Eestis pea katkematus tõusutrendis. 2024. aastal hoog rauges. Värskete Maa-ameti haritava maa hinnastatistika andmete järgi pöördus trend 2025. aastal esimest korda langusesse: põllumaa keskmine hind vähenes 2,1%. Kas tegemist on hingetõmbepausiga või terendab ees pikem langusperiood ja hinnakorrektsioon?

Võrreldes 2020. aastaga oli haritava põllumaa hind 2023. aastaks kasvanud pea 80%. Eriline hüpe toimus aastatel 2022 ja 2023, mil maa kallines vastavalt ligi 25% ja 23%. Aastad 2023–2025 kujunesid seevastu pigem paigalseisu perioodiks: haritava maa keskmine hind püsis vahemikus 6294–6430 €/ha. 2025. aasta on aga siiski märgiline, sest esimest korda viimase 15 aasta jooksul pöördus senine tõus languseks – haritava maa hind vähenes 2,1% ja langes 6294 €/ha peale.

Kuna maa ajalooline hinnatõus on olnud väga kiire, on laenukoormus põhivara suhtes aasta-aastalt vähenenud. Kui veel 15 aastat tagasi moodustas laen 75% põhivara väärtusest, mis on sektori jaoks pigem ülemine piir, siis praegu on see 57%, mis näitab, et varade väärtus on kasvanud märksa kiiremini kui laenumaht. Kuigi põllumaa hinnatõus on suurendanud varade väärtust, ei ole varade tegelik tootlikkus kasvanud samas tempos.

Volatiilsus jätkub

Turg on jätkuvalt kõige aktiivsem Lääne-Virumaal, kus 2025. aastal toimus 15% kõigist tehingutest. Ka 2025. aasta kõige kallim tehing, mille hinnaks sai 10 004 €/ha, toimus Lääne-Virumaal. Samas ei jäänud Põlvamaa 10 000 €/ha hinnaga kaugele.

Kõige kõrgem haritava maa keskmine hind, 7672 €/ha, oli kolmandat aastat järjest Põlvamaal, millele järgnesid Tartumaa (7307 €/h), Järvamaa (7012 €/ha) ja Lääne-Virumaa (6920 €/ha).

Aastatagusega võrreldes aga rohkem kui pooles maakondadest keskmine hind langes. Kui 2023. aastal langes haritava maa hind vaid Valgamaal (–3,4%), siis nii 2024. kui ka 2025. aastal toimus eri maakondade lõikes suuri muutusi. Mullu olid suuremad langused Hiiumaal (–11,9%), Läänemaal (–10,9%), Raplamaal (–7,8%) ja Põlvamaal (–4,7%).

Kõige madalamate haritava maa keskmiste hindade edetabelis on esirinnas saared: Hiiumaal oli hind vaid 3785 €/ha ja Saaremaal 4371 €/ha. Kuigi Saaremaal on haritava maa hind suhteliselt madal, toimus kõige suurem muutus põllumaa hindades just seal – haritava maa keskmine hind, vastupidiselt üldisele tendentsile, tõusis seal aastaga 12%. Madalamate hindade osas järgnesid saartele Ida-Virumaa (4814 €/ha) ja Läänemaa (5223 €/ha).

Vaadates viimast viit aastat, siis on langusteta toimetanud vaid Tartumaa, kus haritava maa hinnatõus (54%) on lähedane Eesti keskmisele (52%). Kõige suurem on olnud hinnatõus Võrumaal (77,5%), Valgamaal (69,5%) ja Põlvamaal (61%), kõige väiksem aga Saaremaal (39,1%), Läänemaal (41,9%) ja Viljandimaal (44,2%).

Hindade langus on selge märk sektori raskustest

Viimased kolm aastat on taimekasvatajatele olnud keerulised. Kui 2022. aasta oli saagi ja tulude mõttes põllumehele helde, siis 2023. aastal pilt muutus – kogu taimekasvatuse saak oli viie aastaga võrreldes 17% väiksem. Olukorda süvendas asjaolu, et sisendid, eeskätt väetised, soetati paljuski kalli hinnaga ning samal ajal toodangu hindu ei fikseeritud. See viis sektori maksevõime piiripealseks.

Ka 2024. aasta ei toonud oodatud leevendust: kuigi taimekasvatuse saak oli aastatagusega võrreldes 7% suurem, jäi „rahakultuuriks“ peetud rapsisaak tavapärasest ligi poole väiksemaks. 2025. aasta lõplikud saaginäitajad ei ole veel teada, kuid esialgsete hinnangute järgi ulatub taimekasvatussektori kahjum ligikaudu 100 miljoni euroni.

Taimekasvatuses keerulisi aastaid on segatootjatel seni leevendanud piimatootmise hea käekäik. 2022.–2024. aasta keskmine piimahind oli üle 400 €/t ning 2025. aastal tõusis see rekordiliselt üle 500 €/t. Aga tundub, et ka siin on pöördepunkt käes. Eelmise aasta teises pooles alanud või ja piimapulbri hindade langus ning raskustesse sattunud E-Piima tehase probleemid on hakanud otseselt mõjutama ka Eesti piimatootjate piimahinda ja piimarahade laekumist. Arvestades, et piimatootmine ja taimekasvatus moodustavad üle poole kogu põllumajandussektori toodangust, on selge, et sektor seisab silmitsi väljakutsetega.

Haritava maa turul on peamisteks ostjateks olnud kaks huvigruppi. Esiteks kinnisvarainvestorid, kes veel viis aastat tagasi pidasid olematute intressimäärade tingimustes mõistlikuks paigutada kapital kiiresti kallinevasse põllumaasse. Kuigi intressimäärad on tipust taandunud, on rahal taas selge hind ning tagasihoidliku hinnakasvuga põllumaa ei paista enam sama atraktiivse investeerimisobjektina. Teiseks ostjagrupiks on põllumajandusettevõtted ise, kuid nende investeerimisvõimekus on pärast kolme järjestikust nõrka taimekasvatusaastat märkimisväärselt vähenenud. Osa põllumehi on sunnitud kuhjunud kohustuste katteks vara müüma, ent turul napib ostjaid. Arvestades ka piimandussektoris terendavaid väljakutseid, ei ole tõenäoline, et 2026. aasta tooks kaasa ulatusliku põllumaa hinnatõusu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Notice on the public offering of Volta SKAI OÜ notes

25.02.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) established a secured note programme (the Programme) in September 2025 in the total amount of EUR 30 million. The first and second issuances of notes issued under the program with a nominal value of EUR 1000, interest rate of 10,00% per annum and with a maturity date of 1 October 2027 (the Notes) raised EUR 8 million and EUR 4 million, respectively. Volta SKAI hereby announces an additional issuance of the Notes (the Offering). Volta SKAI will raise up to EUR 3.5 million in the course of the Offering. In case of oversubscription, Volta SKAI reserves the right to increase the issue volume to up to EUR 5 million. The Offering will be conducted on the basis of the base prospectus prepared by Volta SKAI and approved by the Estonian Financial Supervision Authority (EFSA) on 8 December 2025, which has been supplemented with supplement no 1 approved by the EFSA on 23 February 2026, which both are published on the websites of Volta SKAI and EFSA on the date of this announcement (hereinafter collectively the Prospectus). The Offering is addressed to retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The main conditions of the Offering

Issuer	Volta SKAI OÜ
Security	EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED NOTE 25-2027
Security Type	Secured note
ISIN	EE0000002475
Type of offering	Public offering for retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.
Issue volume	up to EUR 3.5 million
Issue price	EUR 1,041.04 (including accrued but unpaid interest)
Interest rate	10.00% per annum
Yield	8.5% per annum (assuming the Notes are not redeemed prematurely and that the investor holds the Notes until the Maturity Date)
Interest payments	Quarterly (1 January, 1 April, 1 July, and 1 October)
Subscription period	25 February 2026 at 10:00 (EET) until 4 March at 15:30 (EET)
Value Date	11 March 2026
Maturity Date	1 October 2027
Request for admission to trading	Bond List of the multilateral trading facility First North operated by Nasdaq Tallinn
First trading day	on or about 12 March 2026
Prospectus approved	8 December 2025 by the EFSA as supplemented with supplement no 1 approved by the EFSA on 23 February 2026
Arranger	AS LHV Pank
Sales Agent	AS Redgate Capital
Legal Adviser	Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ
Collateral Agent	Advokaadibüroo Hedman Partners & CO OÜ

The Notes are secured, i.e. they are secured by a first ranking mortgage on the Volta SKAI property (Krulli 10, Tallinn).

The capital raised through the Notes will be directed to the development of Volta SKAI, a high-rise building project in North Tallinn’s popular development district. Featuring two towers, each rising 12 stories, the Volta SKAI development is set to become a striking new landmark in the area, offering panoramic views of Tallinn Bay and the Old Town.

Further details of the Offering are described in the Prospectus and in the summary of the Prospectus.

Indicative schedule of the Offering

Beginning of the subscription period	25 February 2026 at 10:00
End of the subscription period	4 March 2026 at 15:30
Publication of the results of the Offering	on or about 9 March 2026
Settlement	on or about 11 March 2026
First day of trading on the Bond List of multilateral trading facility First North	on or about 12 March 2026

Submission of subscription orders

In order to subscribe to the Notes as part of the Offering, the investor must have a securities account with the account operator of the Nasdaq CSD SE Estonian branch or with a financial institution that is a member of Nasdaq Riga or Nasdaq Vilnius stock exchange.

An investor wishing to subscribe to the Notes must contact the account operator that manages the securities account of the respective investor or the relevant financial institution and submit a subscription order in the form below to mark the Notes during the offer period. By submitting a subscription order, the investor authorises the account operator or the relevant financial institution that manages the current account associated with the investor’s securities account to immediately block the total amount of the transaction in the investor’s current account until settlement is completed or the funds are released in accordance with the conditions set out in the Prospectus.

Holder of the securities account:	Investor’s name
Securities account:	Investor’s securities account number
Account operators:	Name of the investor’s account operator:
Security:	EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED NOTE 25-2027
ISIN code:	EE0000002475
Number of securities:	the number of notes to which the investor wants to subscribe
Price (per note):	EUR 1,041.04
Transaction amount:	the number of notes to which the investor wants to subscribe, multiplied by the price (per note)
Counterparty to the transaction:	AS LHV Pank
Securities account of the counterparty to the transaction:	99104086627
Account operator for the counterparty to the transaction:	AS LHV Pank
Transaction value date:	11 March 2026
Type of transaction:	‘transfer of securities against payment’

Admission to trading of the Notes

Nasdaq Tallinn Stock Exchange approved on 11 December 2025 Volta SKAI’s application for the admission to trading of all Notes issued under the Programme on the Bond List of the multilateral trading facility First North. Volta SKAI has applied for the admission to trading of the Notes issued in this series. The expected date of admission to trading of the Notes is on or about 12 March 2026.

Availability of the Prospectus

The Prospectus together with the summary of the Prospectus and the final terms have been made public and are available in electronic form on Volta SKAI´s investor website at https://investor.endover.ee/eng and on the EFSA’s website at https://www.fi.ee. The terms and conditions of Volta SKAI Notes have been made public and are available in electronic form on Volta SKAI´s investor website at https://investor.endover.ee/eng.

Before investing in the Notes, we ask that you familiarise yourself with the Prospectus, its summary, the terms and conditions, and the final terms in their entirety, and consult with an expert, if necessary.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 09.03-06.04.2026

24.02.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 09.03-06.04.2026 koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC“. Koolitus tõstab osalejate professionaalsust ja enesekindlust klienditeeninduses, pakkudes praktilisi tööriistu paremaks suhtlemiseks ja keeruliste olukordade lahendamiseks. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitusele on oodatud:

juba töötavad klienditeenindajad;
alustavad klienditeenindajad;
kliendihaldusega seotud spetsialistid;
ettevõtjad ja väikeettevõtte omanikud.

Koolitus “Praktilise klienditeeninduse ABC” toimub 09.03-06.04.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: Tallinna linnaosade lõikes oli 2025. a suurim korteritehingute hinnakasv Lasnamäel

24.02.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Tallinna 8979 korteritehingu keskmine hind 3045 €/m². Aastaga kasvas Tallinna korteritehingute keskmine hind väga napi 0,4% võrra.

Aastatagusega võrreldes kasvas korteritehingute arv kõikides Tallinna linnaosades peale Haabersti ja Põhja-Tallinnas. Haabersti korteritehingute keskmine hind 3008 €/m² jäi aastatagusele 3,1% alla ja Põhja-Tallinna hind 3409 €/m² oli 2024. aastast 1,6% vähem.

Mõlema linnaosa puhul on hinnalangus teatavas mõttes näiline, sest langus oli tingitud uute ehk enamasti kallimate korterite asjaõiguslepingute osakaalu vähenemisest.

Hinnatõusu tipp 2025. a korteritehingnutes oli Lasnamäel. Lasnamäe korteritehingute keskmine hind 2472 €/m² ületas aasta varasemat 4,8%.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

23.02.2026 Adaur.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Swedbank: Möödunud aasta lõppes ehitussektoris nõrga tulemusega

23.02.2026 Marianna Rõbinskaja

Möödunud aastal vähenes Eestis tehtud ehitustööde maht võrreldes aastatagusega 1,4%. Hooneehituse maht kasvas eelmisel aastal 1,9%, rajatiste ehitus langes 6,8%. Neljanda kvartali tulemus oli nõrk ja pidurdas kvartalite lõikes ehitusmahtu enim. Aasta viimases kvartalis langes ehitusmaht Eestis 6,4%. Hooneehituse maht langes 8,7% ning rajatisi ehitati viimases kvartalis 2,9% vähem.

Ehitusettevõtete kindlustunne paraneb

Vaatamata nõrgale tulemusele, jätkas ehitusettevõtete üldine kindlustunne aasta viimases kvartalis paranemist ning jäi vaid napilt alla pikaajalise keskmise. Tellimuste seis on paranenud, kuid neid on veel tavapärasest veidi vähem. Konjunktuuriinstituudi andmetel oli hoonete ehitusega tegelevate ettevõtete kindlustunne eelmise aasta lõpuks aastatagusest märgatavalt parem, ka rajatiste ehituse kindlustunne mõnevõrra paranes.

Pärast nelja aastat kestnud langust pöördus eluruumidele väljastatud ehituslubade arv eelmisel aastal kasvule ja oli 35% suurem aasta varasemast. Kasutusse jõudis eelmisel aastal 4% rohkem eluruume.

Mitteeluhooneid valmis mahu poolest eelmisel aastal 8% rohkem võrreldes aastatagusega. Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv oli aastatel 2023-2024 kasvutrendis. Eelmisel aastal jäi aga mahu poolest väljastatud ehituslubade arv aasta varasemale 7% alla, 2023. aastaga võrreldes oli ehituslubade arv sarnane.

Eesti majandus on tasapisi elavnemas ja koos sellega paraneb ehitussektori väljavaade. Sel aastal toetavad sektorit valituse taristuinvesteeringud, elukondliku kinnisvara nõudlust suurendab maksuküüru kaotamine.

Korterite taskukohasus suureneb selle aasta alguses märgatavalt

Eesti korteriturul oli eelmisel aastal näha elavnemist, mis koondus aga peamiselt järelturule. Maa- ja Ruumiameti andmetel moodustas uute korterite osakaal Eesti korteriturul vaid kümnendiku kõikidest tehingutest, mis oli viimati nii madal 2014. aastal. Broneeringute arv aga vaikselt suurenes. Tallinna ja lähivaldade uusarendustes oli eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra rohkem broneeringuid aasta varasemast, kuid 2016.–2019. aastate keskmisest oli neid veel umbes poole vähem.

Järelturu korterite nõudlust toetas nende taskukohasem hinnatase. Hinnaerinevus järelturu ja uusarenduste vahel püsis juba kolmandat aastat keskmisest kõrgem. Tänaseks on keskmise netopalga ostujõud järelturul põhjast märgatavalt paranenud, samas kui uusarenduste puhul on paranemine olnud väga tagasihoidlik. Selle aasta algul paraneb aga ostujõud lisaks järelturule ka uusarendustes märkimisväärselt.

Tulumaksureform toetab netopalga kasvu sel aastal, kuid peamiselt võidavad sellest üle mediaani teenivad inimesed. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk Eestis tänavu 15%.

Tugev sissetulekute kasv peaks eluaseme nõudlust toetama. Järk-järgult suurenev nõudlus võib hakata kiirendama hinnakasvu järelturul. Suurem osa uusarenduste hinnakasvu varasemalt vedanud teguritest (kiiresti vähenenud pakkumine, kõrgete intressimäärade ajal ümberorienteerumine jõukamale ostjale, maksutõusud) on aga tänaseks seljataga. Uusarenduste pakkumine on viimasel kolmel aastal suurenenud.

Eelmise aasta lõpus sarnanes see 2018. aasta tasemele, kui pakkumine oli üks suuremaid. Piisav pakkumine, samas kui nõudlus on ajaloolisest keskmisest veel oluliselt madalam, piirab uusarenduste hinnakasvu. Hinnavahe järelturu ja uusarenduste vahel võiks hakata järk-järgult vähenema.

Nordecon: Lepingu sõlmimine Tallinna Vesi hoone ehitamiseks

23.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja AS Tallinna Vesi sõlmisid lepingu täiendava hoone ja taristu ehitamiseks Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile Tallinnas. Lepingu kogumaksumus on 11,8 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks, ning tööd valmivad 2027. aastal.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Pärnu: Optimus Ehitus hakkab uut uisuväljaku peahoonet ehitama

23.02.2026 parnu.ee

Pärnu linnavalitsus sõlmis töövõtulepingu osaühinguga Optimus Ehitus, kes lammutab Pärnu Lastestaadionil asuva vana uisuväljaku peahoone ja ehitab selle asemele uue.

„Uisuväljaku olmehoone renoveerimine on üks koalitsioonilepingus kokku lepitud eesmärkidest. Soovime rajada tänapäevase hoone, mis arvestaks nii töötajate kui uisuväljaku külastajate vajadustega. Oluline on tagada töötajatele nõuetekohased töötingimused, sealhulgas riietus- ja pesemisvõimalused, ning külastajatele mugav, loogiline ja ligipääsetav hoonekasutus,“ rääkis abilinnapea Valmar Veste.

Töödega alustatakse märtsi keskel, uus hoone peab valmima hiljemalt 20. novembriks. Tööde lepingujärgseks maksumuseks on ilma käibemaksuta 992 912,64 eurot, millest 313 352 saab linn regionaalarengu programmist “Maakonna arengustrateegia elluviimise toetusmeede 2024-2027”.

Praegune olmehoone lammutatakse, sest see ei vasta enam tänapäevastele nõuetele. Garaaž ja jäämasin jäävad senisesse asukohta ja säilivad senisel kujul.

Uus kahekorruseline hoone tuleb ligikaudu 460 ruutmeetri suurune, senisest mahukam ja parema ruumilahendusega.

Esimesele korrusele on kavandatud kaks riietus- ja kaks duširuumi, saun, külastajate ala, uiskude teritamise ruum ning puhketuba. Samuti rajatakse koristaja ruum ning töötajatele vajalikud ruumid, kus saab uiske hooldada, kuivatada ja väljastada.

Hoone teisele korrusele on planeeritud kolm võimalikku kasutusotstarvet. Erinevateks kasutusvõimalusteks on koolituste ja seminaride korraldamine, majutus ja tulevikus võib-olla söögikoht.

Välialale on kavandatud padeli- ja minigolfiväljak, mida saaks suvel kasutada. Hoone otsa on planeeritud kaks avalikku tualetti, millest üks on tavakasutuseks ja teine invatualett koos beebimähkimislauaga. Tualetid jäävad kasutatavaks ka pärast hoone sulgemist.

Bigbank: Rail Balticu ehitus ei vedanud eelmisel aastal kogu ehitusturgu käima

23.02.2026 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud ehitusstatistika toetab tõsiasja, et Eesti eelmise aasta majanduskasv oli tagasihoidlik. Ehitusmahud neljandas kvartalis ning ka kogu aasta kokkuvõttes vähenesid. Kokku kogu ehitustegevus vähenes 1.4%. Hoonete ehitus suurenes, aga rajatiste ehitamise maht vähenes 6,8%. Heaolu ja sissetulekute kasvule viitab fakt, et eramute ehitus kasvas juba teist aastat järjest.

Rajatiste ehitamise vähenemine on tegelikult üllatav tulemus, sest eeldada võis, et Rail Balticu ehitus veab käima ka kogu ehitusturu, arvestades kui palju miljoneid sellesse projekti on investeeritud.

Nüüd jääb loota, et oodatud kasv ehitusturul saabub sellel aastal. Ehitamine on väga oluline makromajanduslik indikaator ning tavaliselt eelneb üldisele majanduskasvule ehitusturu kasv. Eelmine aasta seda ei tulnud, nüüd on panused pandud sellele aastale.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordecon: Construction contract (Tallinna Vesi building)

23.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and AS Tallinna Vesi have signed a contract for the construction of an additional building and infrastructure at the Ülemiste Water Treatment Plant site in Tallinn. The total contract value is 11.8 million euros, plus VAT, and the works will be completed in 2027.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Nordecon: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

20.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS’i 51%’lise tütarettevõtte Embach Ehitus OÜ osanike otsusega nimetati uueks juhatuse liikmeks Ahto Aruväli, kes hakkab juhtima Embach Ehitus OÜ Põhja-Eesti osakonda.

Ahto Aruväli on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehituse ning Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise õppekavad. Varasemalt on Ahto töötanud Bildgren Ehitus OÜ, INF Infra OÜ ja INF Ehitus OÜ juhatuse liikmena. Ahto omab ehitustegevuse, projekteerimise juhtimises ja ehitusmaksumuse hindamises diplomeeritud ehitusinseneri 7. kutsetaset ning on Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige. Ahto Aruväli ei oma Nordecon AS’i aktsiaid.

Embach Ehitus OÜ juhatus jätkab tööd kolmeliikmelisena: Andres Salusaar (esimees), Peeter Voovere (müügi ja ettevalmistuse juht) ja Ahto Aruväli (Põhja-Eesti piirkonna juht).

Uus Maa: Trend pöördus: hüppeliselt tõusnud üürikulud panevad ettevõtteid aina enam endale kinnisvara ostma või ise ehitama

20.02.2026 Adaur.ee

Uus Maa Ärikinnisvara juhi Danel Talpsepa sõnul tõstis inflatsioon ärikinnisvara üürid lakke, mistõttu kaalub tavatult palju ettevõtteid võimalust uus tehas või kontor omale osta või ehitada.

Danel Talpsepa sõnul on ärikinnisvara üürilepingud üldjuhul indekseeritud tarbijahinnaindeksiga. „Tavaliselt sõlmitakse üürileping 3-5 aastaks, mille jooksul muutub üürihind vastavalt aastasele inflatsioonile. Viimase viie aasta jooksul tähendas see ettevõtetele liitintressina 40-50-protsendilist hinnatõusu,“ rääkis Talpsepp.

„Kel nüüd hakkavad lepingud läbi saama, siis tekib valik – kas jätkata kõrge üüriga, otsida soodsam pind või ehitada endale ise tootmis- ja kontorihoone, mis end ehk 10-15 aastaga tasa teenib. Kui viimased paarkümmend aastat oli suund selgelt üürimise poole, siis nüüd on toimumas pööre,“ nentis Talpsepp ja ütles, et muutust toetab korraga mitu turutrendi.

„Tegelikult pole aastaid olnud nii soodsat võimalust äri- või arenduskinnisvara ostmiseks, kui praegu. Osad ettevõtlussektorid pole pikast majanduslangusest taastunud ning on valmis vara headel tingimustel müüma. Turule tuleb müüki ka neid objekte, mis olid pikalt välja üüritud. Kui buumiajal on üldse midagi väga keeruline leida, siis praegu on valik lai ja hinnaootus realistlik,” lisas Talpsepp.

„Pigem tahetakse endale päris oma ja uut hoonet. Võrreldes näiteks kümmekond aastat vana hoonega, maksab uue ehitamise ruutmeeter mõned sajad eurod eurot enam, mis aga tasub soodsamaid kulusid ning paremaid finantseerimisvõimalusi arvestades tihti ära. Lihtsalt aega läheb rohkem – kui praegu krunt osta, siis läheb hoone valmimiseni paar aastat,“ ütles Talpsepp.

„Praegu on näha, et sahtlist on välja võetud ja pandud kas töösse või müüki erandlikult palju elu – kui ärikinnisvara arendusprojekte. Nii palju hilises planeeringufaasis või lausa ehitusloaga arendusi polegi tõenäoliselt varem korraga turul olnud,“ nentis Talpsepp.

„Kolmas oluline tegur on rahastus – pangad annavad praegu ettevõtetele küllalt heldelt ja headel tingimustel laenu. Pankadel on äriettevõtele suunatud laenuraha ülejääk, mille väljaandmisest on nad väga huvitatud,“ ütles Talpsepp.