Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
 

Eesti Pank: PROGNOOS. Majanduse taastumine kujuneb oodatust vaoshoitumaks

31.03.2026

Eesti PankEesti majanduse kasvukeskkond jätkas aasta alguses paranemist. Uue energiakriisi mõju ei ole majandusaktiivsust kajastavasse statistikasse veel jõudnud, kuid erinevad näitajad kinnitavad, et enne Lähis-Ida konflikti lahvatamist püsis Eesti majandus selgelt elavnemise kursil. Peamistes sektorites — ehituses, teeninduses, jaemüügis ja töötlevas tööstuses — liikusid ettevõtete tootmis- ja hõiveootused kuni märtsi alguseni tõusujoones, peegeldades suurenenud usku edasisesse kasvu. Viimase kahe aasta jooksul on kasvanud kaupade müügimaht nii kodu- kui ka välisturul ning eksportööride hinnangud oma toodangu konkurentsivõimele tegid möödunud aasta lõpus märgatava hüppe. Varasemate kriiside põhjustatud madalseisust väljumisel on suurt rolli mänginud just kaubaekspordi ja seda enim toetava töötleva tööstuse olukorra paranemine.

Maailma, Euroopa ja Eesti majanduse väljavaade sõltub suurel määral sõjategevuse kulgemisest Lähis-Idas ja sellest tekkinud energiakriisi lahenemisest. Energiakandjate hinnad tõusid pärast rünnakuid Iraani vastu, mis omakorda kergitas ka teiste oluliste toormete hindu ja nende hinnaprognoose. Inflatsiooni kiirenemise ootus tõstis rahaturu tulevikutehingutes ka intressimäärasid. Veel detsembris prognoosis Eesti Pank tänavuseks majanduskasvuks 3,6%, aga energiakriisi mõjul ootavad turud nüüd kiiremat hinna- ja sellega kaasnevat intressitõusu. Kiirem hinnatõus ja sellest tulenev ostujõu aeglasem kasv ning energiakriisiga kaasnev suurem ebakindlus alandavad kokkuvõttes Eesti majanduse selle aasta kasvuprognoosi 2,8%ni. Aga kuna energiaturul toimuv avaldab mõju majandusele ja on samal ajal geopoliitilistel põhjustel prognoosimatu, siis on tõenäoline, et majanduse tegelik käekäik kujuneb võrreldes käesoleva prognoosiga nii hindade kui ka majanduskasvu poolest teistsuguseks.

Tänavust majanduskasvu veab sisenõudlus, sest suurenevad nii tarbimiskulutused kui ka investeeringud. Kõige rohkem kasvavad riiklikud kaitseotstarbelised investeeringud, millest suurema osa moodustavad imporditavad kaubad. Seetõttu liigub selleks kulutatav raha Eestist välja ega panusta otseselt majanduskasvu. Küll aga mõjutab tulumaksuseaduse muudatus tugevasti inimeste ostujõudu ja tarbimisvõimet. Keskmine brutokuupalk tõuseb sel aastal ligikaudu 6%, kuid keskmine netopalk kerkib efektiivse maksumäära langemise tulemusel märksa enam ehk umbes 10%. See tähendab, et isegi hinnatõusu arvestades suureneb reaalne sissetulek märgatavalt, mis omakorda ergutab tarbimist ja majandust tervikuna.

Lähis-Ida sõja käigus kallinenud energia ja selle kaudne mõju hoiab hinnatõusu kiiremana, kui see muidu oleks olnud. Nafta hind on peale sõjategevuse algust Lähis-Idas hüpanud kiiresti üles-alla ja määramatus energiaturul toimuva osas on märkimisväärne prognoosivea allikas, sest muutused nafta hinnas kanduvad üle ka teiste kaupade ja teenuste hindadesse. Võrreldes 2022. aasta energiakriisi ja toonase hinnahüppega on nafta hinnatõusu ülekandumine gaasi ja elektri hindadesse Euroopa riikidele tarnijate mitmekesistamise tõttu tagasihoidlikum, mida kinnitavad ka olemasolevad andmed. See vähendab nafta kallinemise mõju kogu tarbijakorvile. Prognoosi koostamise ajal tehtud tulevikutehingud naftaturul viitasid, et turgude hinnangul hakkab nafta hind alanema alates teisest poolaastast. Kui see turgude eeldus paika peab, siis ulatuks Eestis hinnatõus 2026. aastal 3,8% juurde ning kahel järgneval aastal veidi üle 2%.

Eelarvepuudujääk ja riigivõlg suurenevad ning see tõstab riigi jaoks iga-aastaseid intressimakseid. Kaitsekulude kasv enam kui 5%ni SKPst ja tulumaksuseaduse muudatusest tulenev tulude vähenemine on peamised tegurid, mis suurendavad valitsemissektori eelarvepuudujääki sel aastal 4,4%ni SKPst. Kui valitsus ja Riigikogu suunda ei muuda, siis püsib puudujääk sarnases suurusjärgus ka kahel järgmisel aastal. Kuigi Eesti riigivõla tase on rahvusvahelises võrdluses endiselt madal, teeb muret võla kiire kasvu jätkumine. Arvestades Eesti julgeolekuseisu pikka vaadet, demograafilist seisu ja üha suurenevaid intressikulusid tasuks tõsiselt kaaluda, kuidas viia riigirahandus tagasi jätkusuutlikule kursile ja pidurdada laenukoormuse kasvu. Suures ja püsivas puudujäägis riigieelarve puhul peaksid uued otsused viima eelarve tasakaalule lähemale, mitte kaugemale. Seejuures peaksid maksupoliitilised otsused olema kaalutletud, aegsasti selgitatud, kestvad ja majanduskasvu toetavad.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Aasta algus tõi kinnisvaraturule elavnemise: hoogu andis kasvav tarbijakindlus ja pankade tihe konkurents

31.03.2026

Taimo Murer_KaamosEesti kinnisvaraturg on 2026. aasta alguses näidanud mõõdukat aktiivsust. Turu elavnemist toetab stabiilne tööturg, mõõdukas palgakasv ning jõukamate majapidamiste kasvav ostujõud. Ehkki seni stabiilne püsinud euribor pöördus märtsi keskel Lähis-Ida sündmuste kasvule, ei ennusta eksperdid turul olulist aktiivsuse vähenemist.

Maa-ameti statistika esialgsetel andmetel tehti veebruaris Tallinnas järelturu ja uusarenduste korteritega 655 tehingut. See jääb küll alla viimase 12 kuu keskmisele (737 tehingut kuus), kuid viitab turu järkjärgulisele stabiliseerumisele pärast varasemate aastate jahtumist. Kogu Eestis tehti veebruaris kokku 1494 korteritehingut.

„Kinnisvaraturg on liikunud 2026. aasta alguses selgelt stabiilsemasse faasi. Tarbijakindlus on tasapisi paranemas ja majanduskeskkond on muutunud stabiilsemaks, mis annab inimestele julgust teha pikema vaatega otsuseid nagu koduost. Kuigi euribor pöördus märtsikuus kasvule, usume, et selle mõju kinnisvaraturule jääb tagasihoidlikuks,“ ütles Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.

Turu aktiivsust vedas järelturg

Veebruaris lisandus müüki 431 uut korterit ning pealinnas sõlmiti 171 uue korteri müügilepingut. Viimase 12 kuu keskmiselt on müüdud 129 korterit kuus.

Kasvanud on korterite keskmine pakkumishind, mis ulatus veebruaris 5144 €/m2 kohta. See on 3,8 protsenti kõrgem kui aasta varem.

Mureri sõnul näitab see, et arendajate sisendid ei ole muutunud odavamaks ning elukalliduse tõusuga liigub vaikselt kaasa ka kinnisvaraturg. “Turg tervikuna on stabiilne ja elavneb. Tarbija soov elamistingimusi parandada ei ole kuhugi kadunud. Loodame et tarbimiskindlus selle aasta jooksul veelgi paraneb,” sõnas ta.

Uusarenduste müük on taastumas, kuid turu aktiivsuse peamine vedur olnud viimastel kuudel järelturg. “See trend on nähtav juba 2025. aasta lõpust. Turul on tunda, et järelturu korterite hinnatase on ostjatele sageli kättesaadavam,” rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi Sille Hallang.

Turu elavnemise taga oli euribori stabiliseerumine ja tarbijate kindlustunde kasv

„Hoolimata Lähis-Ida sündmustest, on eeldused 2026. aastal kinnisvaraturu jaoks head. Aasta algus on kodulaenuturul olnud mõõdukalt aktiivne ning kogub soojemate ilmade saabudes üha enam hoogu. Eesti majanduskasv kujuneb sel aastal ilmselt viimaste aastate kõige kiiremaks ning tarbijate kindlustunne on paranemas,“ sõnas Hallang.

Kinnisvaraturu aktiivsust toetavad lisaks tugev tööturg ja mõõdukas palgakasv. „Konkurents kodulaenude turul on väga tihe, mis on laenuvõtjatele kindlasti soodne nii pakutavate intressitasemete kui ka pankade riskivalmiduse osas,“ lisas ta.

Üheks pikaajaliseks väljakutseks kinnisvaraturul demograafilised trendid. SEB andmetel on peamiste koduostjate arv vanuses 25-45 langustrendis. Peamiseks põhjuseks on selle vanusegrupi osakaalu langus elanikkonnas.

“Need väiksemad põlvkonnad on praegu just klassikalise esimese kodu ostja eas. Demograafilised muutused survestavad kogu sektorit üle vaatama, mida ja kellele ehitatakse. Need, kes seda täna teevad, on paari aasta pärast paremas positsioonis,” tõi Murer välja.

Ekspertide hinnangul võib kevad tuua turule veelgi rohkem aktiivsust, sest traditsiooniliselt on just kevad ja sügis kinnisvaraturu kõige aktiivsemad perioodid. Hoolimata Lähis-Ida sündmustest tingitud ebakindlusest, liigub Mureri sõnul turg stabiilsemasse faasi: tarbijakindlus paraneb ja inimesed julgevad taas pikema vaatega otsuseid teha.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistikaamet: Tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang: märtsis langesid hinnad 0,2%

31.03.2026

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks märtsis võrreldes veebruariga 0,2%. Eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusis indeks 3,3%. Tegu on kiirhinnanguga, mis märtsi hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.

Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP (harmonised index of consumer prices).

„Kuigi kõik andmed ei ole veel meieni jõudnud, võib öelda, et märtsi indeksile avaldasid suurimat mõju elektri ja toidukaupade hinnalangus ning kütuste hinnatõus,“ kommenteeris statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026

31.03.2026

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annab Pille Kaarlõp osalejatele juhiseid, kuidas korraldada korteriühistu revisjonikomisjoni tööd ja millised on revisjonikomisjoni töö ülesanded ja eesmärgid.

Koolitusele on oodatud:

  • korteriühistu juhatuse liikmed ja haldajad, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesanne on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
  • eraisikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
  • kinnisvara korrashoiu ala ettevõtete spetsialistid (elamuhaldurid);
  • kõik, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus “Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine” toimub 07.04.2026 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fund redeemed early part of the bonds

31.03.2026

Baltic HorizonBaltic Horizon Fund announced on 10 March 2026 via stock exchange announcement a plan to redeem partially the bonds issued on 8 May 2023 (ISIN code EE3300003235) on 31 March 2026.

Baltic Horizon Fund hereby announces that it has today, on 31 March 2026 redeemed early bonds in the amount of EUR 7,499,998.80. The total nominal amount of the bonds before the redemption was EUR 18,999,997.80 and after the redemption is EUR 11,499,999. The partial redemption of the bonds entailed a change in the nominal value, the new nominal value being EUR 27,380.95 per bond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Baltic Horizon Fund consolidated audited results for 2025

31.03.2026

Baltic HorizonManagement Board of Baltic Horizon Capital AS has approved the audited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the twelve months of 2025. The financial results remained unchanged compared to the preliminary disclosure on 17 February 2026.

Baltic Horizon Fund reports its annual result and the financial standing at the end of 2025. Following additional capital raised from unitholders in the first quarter of 2026, the Fund continues to operate as a going concern.

The year ended with a EUR 20.1 million net loss, following consecutive losses of EUR 16.8 million in 2024 and EUR 23.0 million in 2023 (EUR 59.9 million over a three-year cycle). This massive adjustment is largely a result of the mark down of the value of the Fund’s investment portfolio in the total amount of EUR 58.1 million over the past three years (part of which is already realized through the disposals), but also due to continuous loss the Fund is suffering from. The underlying result from core operations for 2025 was a loss of EUR 0.7 million, compared to a loss of EUR 1.9 million in 2024. This figure excludes non-cash impacts, such as investment property revaluations, hedging instruments, and deferred taxes.

Reflecting back, this substantial valuation adjustment was driven by two fundamental reasons. First – the Fund was acquiring properties during the period of elevated market valuations and thus overpaid for most of its past investments, often supported by complex, high-leverage financing. Second – there was a historical reliance on external service providers and management structures that proved less adaptable to the significant shocks recently seen in the commercial property markets where the Fund operates. For the past 5 years the management has been primarily focused on ensuring the fundamental stability of Baltic Horizon Fund.

The Fund concluded 2025 with an equity level below the required thresholds for its bond covenants (ISIN: EE3300003235), with lenders of maturing property loans requiring strengthening of the capital of the Fund and accelerated amortization as conditions for their prolongation. In anticipation of these, the management in consultations with the Supervisory Board of the Fund and following a clear mandate from unitholders in December 2025, management executed a successful secondary public offering in March 2026. This capital raise secured EUR 12.3 million, effectively addressing imminent liquidity requirements and providing a solid runway through 2027. A significant portion of these proceeds, EUR 7.5 million, is being used for the partial redemption of outstanding bonds at the time of this report. With no property loans set to expire during 2026, the Fund’s liquidity position is now stable, supporting its continued operations as a going concern.

Management has aggressively streamlined the Fund’s administrative cost structure throughout 2025. By discontinuing the secondary listing in Stockholm and terminating non-core consultancy and marketing services, administrative expenses were reduced to EUR 1.9 million, down from EUR 2.4 million in 2024. The full benefit of these cost-saving measures will be realized during the 2026. To manage financial risks, the Fund holds interest rate swaps and monitors the interest rate environment.

During 2025 the ownership of the management company was taken up by the founders of a private investment company Grinvest, who have first invested into Baltic Horizon Fund in 2024 and since then became the largest unitholders. Following the new capital raising completed in March 2026, around 4.6% of the units are currently held by the management company (through its subsidiary Gene Investments OÜ).

The indebtedness of the Fund remains too high still, and restoring the performance of its investment portfolio will require sustained time, capital, and professional effort. Addressing these two are the essential building blocks for any future strategy choices. Consequently, the Fund will not be in a position to issue distributions to its unitholders during the coming year.

The Fund is advancing environmental sustainability by transitioning its property portfolio to wind and solar power through strategic green leases, while simultaneously driving social impact by hosting community health initiatives and climate awareness events at its retail and office hubs.

With a newly structured management team at both the Fund and property levels, we fully acknowledge the challenges of the past. Our focus is entirely forward-looking, as we remain dedicated to rebuilding value and realizing the Fund’s long-term potential through collective effort. The Fund now owns a portfolio of great commercial properties, at adequately adjusted valuations, some of them – the true landmarks in the Baltic capitals. Operational adjustments are well underway, imminent debt risks are mitigated, and we are determined to restore a healthy balance sheet of Baltic Horizon Fund over the next 12 months. Restoring commercial performance of our properties is the ultimate priority and will determine both the cash flow generation capacity of the Fund and the market value of the units.

Overview of the Fund’s investment properties as of 31 December 2025

Property name Sector Fair value1 NLA Net initial yield Average Net initial yield Occupancy rate
(EUR ‘000) (sq. m) 20252 20253
Galerija Centrs Retail 58,356 19,956 4.8% 4.6% 87.8%
Europa SC Retail 31,836 17,430 3.0% 2.7% 82.5%
Postimaja Retail 21,270 9,232 6.2% 6.0% 99.8%
North Star Office 18,778 10,706 6.7% 6.5% 93.2%
Upmalas Biroji BC Office 14,610 11,095 5.9% 4.7% 56.6%
Apollo Plaza complex Leisure 13,260 7,877 6.8% 6.8% 100.0%
Vainodes I Office 12,400 8,128 10.0% 8.1% 100.0%
S27 Office 12,270 7,348 (1.2%) (1.3%) 58.7%
Lincona Office 11,410 10,767 8.9% 7.9% 90.7%
Pirita SC Retail 10,050 5,425 8.3% 8.5% 95.1%
Sky SC Retail 4,700 3,260 9.3% 9.0% 100.0%
Total portfolio   208,940 111,224 5.5% 5.2% 86.2%
  1. Based on the latest valuation as of 31 December 2025, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
  2. The net initial yield (NIY) is calculated by dividing the 2025 NOI by the market value of the property at year-end.
  3. The average NIY is the calendar year average of monthly yields, where each month’s yield is calculated as the annualized NOI divided by the property’s current market value.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000    
01.01.2025
– 31.12.2025		 01.01.2024
– 31.12.2024
Rental income 15,098 15,136
Service charge income 4,947 4,744
Cost of rental activities (8,382) (8,292)
Net rental income 11,663 11,588
 
Administrative expenses (1,923) (2,373)
Other operating income 126 18
Losses on disposal of investment properties (1,475) (863)
 Valuation losses on investment properties (20,602) (15,581)
Operating profit (loss) (12,211) (7,211)
 
Financial income 69 196
Financial expenses (9,193) (10,540)
Net financial expenses (9,124) (10,344)
 
Profit (loss) before tax (21,335) (17,555)
Income tax charge 1,256 774
Profit (loss) for the period (20,079) (16,781)
Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges 252 (1,003)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges (18) 52
Other comprehensive income (expense), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods 234 (951)
   
Total comprehensive income (expense) for the period, net of tax (19,845) (17,732)
     
Basic earnings per unit (EUR) (0.14) (0.13)
Diluted earnings per unit (EUR) (0.14) (0.12)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000 31.12.2025 31.12.2024
Non-current assets
Investment properties 208,940 241,158
Intangible assets – 4
Property, plant and equipment 7 5
Derivative financial instruments            – 1
Other non-current assets 242 1,225
Total non-current assets 209,189 242,393
 
Current assets
Trade and other receivables 1,760 2,800
Prepayments 294 802
Cash and cash equivalents 5,377 10,053
Total current assets 7,431 13,655
Total assets 216,620 256,048
 
Equity
Paid in capital 151,495 151,495
Cash flow hedge reserve (186) (420)
Retained earnings (73,059) (52,980)
Total equity 78,250 98,095
 
Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 77,443 98,491
Deferred tax liabilities 644 1,898
Derivative financial instruments 186 –
Other non-current liabilities 1,110 1,446
Total non-current liabilities 79,383 101,835
 
Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings 55,842 50,736
Trade and other payables 2,729 4,473
Income tax payable 14 14
Derivative financial instruments – 317
Other current liabilities 402 578
Total current liabilities 58,987 56,118
Total liabilities 138,370 157,953
Total equity and liabilities 216,620 256,048

2025 Annual report EN

Statistika: Tallinna 2025. a tehingus olnud korterite pindala keskmine oli 54,8 ruutmeetrit

31.03.2026

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis 21 562 korteritehingut, tehingute pindala oli 1,2 mln m² ja seega tehingus olnud korteri keskmine pindala oli 56,0 m².

Maakonnakeskuste lõikes oli suurim tehingus olnud korteri pindala keskmine Kärdlas, kus see oli 57,3 m². Kärdlast jäi napilt maha Kuressaare keskmisega 57,2 m².

Kõige väiksem tehingus olnud korteri keskmine pindala oli 2025. aastal Narvas, kus see oli 44,7 m². Narvale järgnes Valga 47,5 ruutmeetriga.

Tallinna 2025. a tehingus olnud 8979 korteri pindala keskmine oli 54,8 m².

Maakonnakeskuste korteritehingute pindala keskmine oli 2025. aastal maa- ja ruumiameti andmete põhjal tuletatuna 53,7 m² ja maakonnakeskustest väljaspool 60,2 m².

Tehingus oleva korteri pindala keskmine muutub ajas vähe. Enamasti on suuremad muutused väikestes piirkondades, kus on vähe tehinguid ja seetõttu pääsem iga üksik natukenegi äärmuslikum tehing keskmist olulisemalt mõjutama.

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Invego Groupi 8 miljoni euro suurune võlakirjaemissioon jõudis Nasdaq Balti First North turule

30.03.2026

Tallinn/Riia/Vilnius, Nasdaq Balti börsid, 30. märts 2026 – Nasdaq (NDAQ) teatab, et Eesti kinnisvaraarendaja Invego Groupi võlakirjad võeti täna kauplemisele Nasdaq Balti First North turul. Võlakirjaemissiooni kogumaht on 8 miljonit eurot ning võlakirjadelt makstakse fikseeritud 9,5% suurust aastaintressi.

Võlakirjade kauplemisele võtmine järgnes nende avalikule pakkumisele kõigis kolmes Balti riigis. Investorite kogunõudlus ulatus 19,85 miljoni euroni – emissiooni baasmaht 4 miljonit eurot märgiti ligi viis korda üle. Kokku osales pakkumises 1934 investorit.

Eesti investorid märkisid võlakirju 12 miljoni euro ulatuses (61% kogunõudlusest), Läti investorid 5,4 miljoni euro (27%) ja Leedu investorid 2,4 miljoni euro väärtuses (12%).

„Vähem kui aasta pärast esmast võlakirjade avalikule turule toomist on Invego näidanud, et nende järjepidev tegutsemine kõnetab investoreid. Nõudlus Invego viimase võlakirjapakkumise järele kinnitab, et investorid usuvad nii Invego ambitsiooni kui ka nende võimesse seatud eesmärke ellu viia. Meil on hea meel näha Invegot jätkamas kasvuteekonda First North turul,“ ütles Nasdaq Tallinna börsi ja Nasdaq Balti börside juht Kaarel Ots.

„Emissiooni rekordiline viiekordne ülemärkimine on ennekõike kinnitus, et Invegot tuntakse ja usaldatakse. Tegime aasta tagasi otsuse avada kõigile Baltimaade investoritele võimalus investeerida Invego arengusse ja ei ole seda otsust pidanud hetkekski kahetsema,“ ütles Invego juht Kristjan-Thor Vähi ning rõhutas, et kaasatud kapital annab hoogu juurde kõigile projektidele, ennekõike uhiuutele elurajoonidele Verve Eestis ning Nordale ja Tornakalna Terases Lätis.

Võlakirjaemissiooni korraldaja oli LHV Pank. Invegot nõustas avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmise protsessis advokaadibüroo TEGOS, kes tegutseb ka Invego Groupi ametliku nõustajana First North turul.

Invego Group on uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis tegutseb kolmes riigis ning keskendub suuremahuliste elu- ja ärikvartalite arendamisele terviklike kontseptsioonide kaudu, kujundades tulevikukindlat linnaruumi. Rohkem kui 10-aastase tegevusajalooga Invego Group koondab üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning arendab praegu 30 erinevat projekti.

Nasdaq First North on mõeldud väiksematele ja kasvavatele ettevõtetele, kes soovivad kaasata kapitali ning saada avaliku ettevõtte nähtavust ja usaldusväärsust. Investoritele pakub First North võimalust investeerida ettevõtetesse nende arenguteekonna varasemas etapis.

Nasdaq, Inc. on globaalne tehnoloogiaettevõte, mis pakub laia valikut kapitaliturgudega seotud teenuseid. Ettevõtte, selle tehnoloogialahenduste ja karjäärivõimaluste kohta lisateabe saamiseks külastage nasdaq.com ja nasdaqbaltic.com.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

1Partner: uue kodu puhul määrab vanus üha rohkem, kuhu ja mida ostetakse

30.03.2026

1PartnerTallinna uute kodude puhul on välja joonistunud vanusel põhinevad piirjooned, kus nooremad ostjad soetavad valdavalt kodusid äärelinna ja naabervaldade arendustesse, samas kui kesklinna ja teiste trendikate piirkondade koduostjate seas domineerivad üle 40-aastased, kommenteerib 1Partner Kinnisvara juht Tanel Tarum.

1Partneri juhi sõnul peegeldab taoline ostjate profiil eelkõige koduostuks vajaliku kapitali olemasolu. “Suur-Tallinna piirkonna uusarenduste ostjad on eelkõige vanemast “mägede” korterist oma esimesse päris uude koju kolivad 30ndate esimeses pooles noored pered, kelle jaoks on see sageli esimene tõsisem kinnisvarainvesteering,” räägib Tarum ning lisab, et väikeste lastega perede jaoks mängivad peresõbraliku keskkonna ja kodu suuruse kõrval väga olulist rolli laenu sissemakse kui igakuiste maksete suurus. “Kõige olulisem on teha julge otsus ja uus kodu osta ning teha seda vastavalt võimetele, tarbetuid riske võtmata. Kui võimalused ajas kasvavad, saab alati ka elamistingimusi parandada,” rõhutab ta.

Trendikate kallimate uusarenduste ostjad on seevastu tüüpiliselt 40ndates eluaastates küpsemad pered, mida hiljuti kinnitas ka näiteks Volta kvartali arendaja. “Selles vanuses ostjate puhul on reeglina tegemist juba arvult mitmenda koduostuga ning nende eesmärk on peamiselt elukvaliteedi tõstmine – nad otsivad paremat asukohta, kvaliteetset arhitektuuri ja suuremaid mugavusi,” selgitab Tarum.

1Partneri juhi sõnul on kallimas segmendis tavapärane, et varasema kinnisvara müügist vabanenud vahendid suunatakse uue kodu sissemakseks, mis võimaldab lubada märgatavalt kõrgemat hinnaklassi. “Veidi vanemal ostjal on enamasti kogunenud ka rohkem kapitali ning pärast olemasoleva kodu müüki ollakse valmis suuremaks omafinantseeringuks või koguni laenuvabaks koduostuks,” selgitab Tarum ning toob oma sõnade kinnituseks Swedbanki hiljuti avaldatud andmed, mille järgi hakkab üle 40-aastaste seas keskmise kodulaenu suurus veidi vähenema.

Kõige noorem segment ehk 20ndates eluaastates ostjad on 1Partneri juhi sõnul uusarenduste turul pigem vähemuses. “Valdav osa noortest koduostjatest rihivad järelturu väiksemaid ja taskukohasemaid kortereid. Kui nad juba uusarendusse kodu ostavad, siis tehakse seda sageli vanemate abiga ja sellisel juhul võib ka nende tehingute puhul mõtteliselt ostjaks pidada hoopis üle 40-aastaseid, kes järeltulijal tehingut finantseerida aitavad,” märgib Tarum.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Invego Group’s €8 Million Bond Issue Listed on Nasdaq Baltic First North

30.03.2026

Tallinn/Riga/Vilnius, Nasdaq Baltic Market, March 30, 2026 – Nasdaq (NDAQ) announces that bonds issued by Invego Group, an Estonian real estate developer, were admitted to trading on the Nasdaq Baltic First North Market by Nasdaq Tallinn.

The total size of Invego Group’s bond issue is EUR 8 million. Each bond carries a nominal value of EUR 1,000 and a fixed annual coupon rate of 9.5%, paid quarterly.

The listing of Invego Group’s bonds follows the public bond offering across the three Baltic countries. The total demand from investors was EUR 19.85 million, which means that the base volume of the issue – EUR 4 million – was oversubscribed by almost 5 times. In total, 1,934 investors participated in the offering. Estonian investors subscribed for EUR 12 million (61% of the total), Latvian investors for EUR 5.4 million (27%), and Lithuanian investors for EUR 2.4 million (12%).

“Less than a year after their first listing, Invego has demonstrated that consistent performance resonates strongly with investors. The demand for their latest bond issue shows that investors recognize both Invego’s ambition and their ability to deliver on it. We’re pleased to see them continue their growth journey on First North,” said Kaarel Ots, CEO of Nasdaq Tallinn and Head of Nasdaq Baltic Stock Exchanges.

“The record-breaking five-fold oversubscription of the offering is, above all, strong proof of the reputation and trust Invego has earned. A year ago, we decided to open the opportunity to invest in Invego’s future to all investors across the Baltics, and we haven’t regretted that decision for a moment,” said Kristjan-Thor Vähi, CEO of Invego, emphasizing that the raised capital will provide a boost to all projects, especially the brand-new residential districts: Verve in Estonia, and Nordale and Tornakalna Terases in Latvia.

The bond issue was organized by LHV Pank. The law firm TEGOS advised the company throughout the public offering and listing process and serves as Invego Group’s certified adviser on the First North market.

Invego Group is a new-generation real estate developer operating in three countries, specializing in developing large-scale residential areas and business quarters through integrated concepts that shape future urban space. With more than 10 years of operational history, the Invego Group includes over 60 companies in Estonia, Latvia, and Portugal, with 30 different development projects currently in progress.

Nasdaq First North Market is tailored to support smaller, growing companies that want to raise capital and gain the visibility and credibility of being a public company. For investors, First North offers an opportunity to invest in companies at an earlier stage of their growth.

Nasdaq (NDAQ) is a global technology company serving the capital markets and other industries. Our diverse offering of data, analytics, software and services enables clients to optimize and execute their business vision with confidence. To learn more about the company, technology solutions, and career opportunities, visit us on LinkedIn, on X @Nasdaq, or at nasdaq.com.

Nasdaq Baltic represents the common offering of the Nasdaq Tallinn, Nasdaq Riga, Nasdaq Vilnius securities exchanges as well as Nasdaq CSD. Read more: nasdaqbaltic.com

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tallinna südalinnas avab aprilli keskel uksed modernne Artiuse ostutänav

27.03.2026

ArtiusTallinna kesklinna tuiksoonel avab 16. aprillil uksed Artiuse ostutänav, kuhu kolivad mitmed rahvusvahelised ja kohalikud brändid. Artiuse ankurüürnikuks saab moebränd Weekend, kes avab südalinnas 1200 m² suuruse esimese premium-kaupluse.

Uuenduse läbisid nii hoone välisilme kui ka siseruumid, kuid ennekõike ka kontseptsioon, mille keskmes on uus ostutänav. Kokku on Artiuses üüritavat pinda 9700 m², millest poole moodustavad kaubandus- ja ülejäänud büroopinnad.

Artiuse nimi viitab kunstile ja loovusele – mõtteviisile, mis on juhtinud kogu hoone ruumilist lahendust. Eesmärk oli luua keskkond, kus igapäevane ostlemine muutub elamuseks.

“Loome Artiusega linnaruumi, kus ostlemine, vaba aja veetmine, töö tegemine ja kohtumised põimuvad üheks tervikuks. Artiuse omanäolise ostutänava loomisel panime suurt rõhku ruumi energeetikale. See mõjutab otseselt seda, kuidas inimesed end tunnevad ja linna kogevad – just sellist inspireerivat ja elavat keskkonda tahtsimegi südalinna tuua,“ sõnas US Real Estate tegevjuht Kaarel Loigu.

Uuenenud Artius on kavandatud kui oaas linnasüdames, olles oluline osa US Real Estate’i suuremast Golden Line’i arenduskooslusest, mis seob Rotermanni kvartali, sadamaala ja kesklinna ühtseks linnaruumiks. Hoone esimesel korrusel kulgev ostutänav ühendab linna kaks olulist tuiksoont: Rotermanni kvartali ja Narva maantee.

“Toome südalinna suurima kingavaliku Weekend Premiumi kaupluse näol koos personaalse ostunõustamisteenusega. Rootsi bränd Fjällraven avab Artiuses oma Eesti esimese matka ja elustiilipoe. Lisanduvad kosmeetika, ilu- ja heaolu brändid ning premium sisustus- ja kodukaubad. Kõik ühel hea energiaga ostutänaval, et kinkida tagasi kõige väärtuslikumat – aega,” sõnas ta.

Artiuses ootavad külastajaid ka ilupoed Pro Kosmeetika ja Healthy Skin, Millenia pesupood, magamistoatoodete kauplus Lonas, restoranid Vapiano ja St Patrick, kiirtoidukett KFC.

Ostutänava sisearhitektuuri autor on tunnustatud disainer Marit Ilison, kelle käekiri on tuttav mitmetest armastatud Tallinna restoranidest nagu Lore Bistroo, UMA, PÄRIS ja La Pizzeria di Orm Oja. Lisaks valmisid tema juhtimisel uue Linnateatri hoone interjöör ja LaBocca restoran Golden Gate’is.

Lisaks ostutänavale avatakse Artiuses suve alguses ka Südalinna oaas – roheala, mis toob looduse linnakeskkonda. Maa-aluses parklas on külastajatele kasutuses 128 parkimiskohta.

Artius on osa US Real Estate’i pikaajalise arenduskoosluse Golden Line’i visioonist kujundada Tallinna südalinnast ja sadamaalast ühtne rahvusvahelise mõõtmega linnaruum.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn: Tallinn toetab planeerimisseaduse muudatusi, kuid on vastu järelevalve dubleerimisele

27.03.2026

TallinnTallinn esitas Riigikogu majanduskomisjonile oma seisukohad planeerimisseaduse muudatuste kohta, toetades mitmeid kavandatud lihtsustusi, kuid olles vastu Maa‑ ja Ruumiametile täiendava järelevalvepädevuse andmisele kohalike omavalitsuste planeerimismenetluste üle.

Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on positiivne, et eelnõu sisaldab lahendusi, mis aitavad vähendada venivaid ja passiivseid planeeringuid ning muudavad menetluse paindlikumaks ja selgemaks. „Toetame muudatusi, mis võimaldavad lõpetada pikalt seisma jäänud planeeringuid, kehtestada detailplaneeringutele mõistliku kehtivusaja ning täpsustada planeeringuid senisest lihtsamalt. Need sammud aitavad nii linnal kui arendajatel tegutseda prognoositavamalt ning toetavad kvaliteetse linnaruumilise arengu eesmärke,“ ütles abilinnapea.

Tallinn peab oluliseks, et planeeringute menetlemine oleks sisult ja vormilt paindlik ning et detailplaneering ei muutuks ülemäära jäigaks. Linn on viimastel aastatel menetlusprotsesse oluliselt täiustanud ja tähtaegu lühendanud ning suur osa muudatustest on kooskõlas linna senise suunaga.

Samas ei pea Tallinn põhjendatuks ettepanekut anda Maa‑ ja Ruumiametile uus ulatuslik järelevalveroll kohaliku omavalitsuse tegevuse üle planeerimismenetluses. Linna hinnangul puudub sellel muudatusel piisav mõjude analüüs ning selge põhjendus. Kehtiva korra kohaselt teostab kohalike omavalitsuse haldusaktide üle järelevalvet Justiits- ja digiministeerium ning halduskohtud kontrollivad haldusorganite tegevuse õiguspärasust.

„Täiendava järelevalvetasandi loomine tooks kaasa topeltjärelevalve, suurendaks halduskoormust ja bürokraatiat ning võib menetlusi hoopis pikendada. Samuti vähendaks see kohaliku omavalitsuse põhiseaduslikku autonoomiat. See ei paranda menetluste kvaliteeti ega kiirust, vaid lisab uue kohustusliku vaheetapi, mis ei ole kooskõlas tõhusa halduskorralduse põhimõtetega,“ lisas Terik.

Lisaks toetab Tallinn ettepanekut loobuda planeeringute teadete avaldamise kohustusest üleriigilistes ja maakonnalehtedes, kuna teavitamine kohalike kanalite kaudu on piisav ning aitab vähendada kulusid.

Linn tegi ettepaneku kaasata Riigikogu majanduskomisjoni aruteludesse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindaja, et selgitada muudatuste praktilist mõju ning anda erialane sisend.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Metro Capital: Kohus: Eesti Näituste paviljonid võib lammutada

27.03.2026

Metro CapitalEelmisel nädalal jõustus kohtu otsus, millega jäi jõusse Tallinna linna luba lammutada Eesti Näituste ajale jalgu jäänud paviljonid Pirita teel.

2024. aastal pöördusid linna vastu kohtusse neli Maarjamäe piirkonna elanikku, kelle kinnistud asuvad Pirita tee 28 naabruses. Kuna naabreid ei saatnud edu ei Tallinna halduskohtus ega Tallinna ringkonnakohtus, siis loobusid nad kaebuse esitamisest Riigikohtusse.

Naabrite peamine mure oli, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt juba 2022. aastal väljastatud lammutusluba ja sellega seotud ehitusluba ei taga piisavalt, et lammutustööde käigus säiliksid nende kinnistuid teenindavad kommunikatsioonid: vesi, kanalisatsioon ja elekter. Kaebajad leidsid, et ehitusprojektid on vastuolulised, kommunikatsioonide asukohad pole piisavalt kaardistatud ning tööde järjekord pole selgelt reguleeritud.

Tallinna Halduskohus lükkas need argumendid suures osas tagasi. Kohus tuvastas, et ehituslubade aluseks olevates projektides on kommunikatsioonide säilimine selgelt ette nähtud: enne keskpaviljoni lammutamist tõstetakse C-hallis asuv veemõõdusõlm ümber väljapoole hoonet, kõik maa-alused torustikud ja kaablid säilitatakse ning lammutustööd toimuvad üksnes maapealse ehitise osas. Kohus märkis, et kommunikatsioonide asukohad on 2024. aastal koostatud geodeetilise alusplaani põhjal piisava täpsusega teada ning kaebajad ei tõendanud vastupidist.

Kohus nõustus, et kaebajatel on põhjendatud huvi oma kommunikatsioonide säilimise vastu, kuid leidis, et vaidlustatud ehitusload seda huvi ei riiva – vastupidi, just nende load tagavad, et teenused jätkuvad katkematult.

„Naabrite mure on mõistetav, aga me oleme nii neile kui linnale algusest peale kinnitanud, et naabrid ei pea muretsema, kõik naabreid teenindavad kommunikatsioonid säilivad ka pärast näitusehallide lammutamist. See on meie jaoks iseenesestmõistetav osa vastutustundlikust arendusest ja heast koostööst naabritega,” ütles Metro Capitali tegevjuht Mait Allas.

Pirita tee 28 seitsme hektari suurune ala on aastakümneid seisnud suletud tööstus- ja näitusealana, millel domineerisid amortiseerunud nõukogudeaegsed hooned ja suur asfaltplats. Marienbergi kvartal, mida Metro Capital arendab, on jätk seal juba aastaid tagasi alustatud linnaosale, kus praegu elab ligi 600 peret.

Tallinna linnavolikogu heakskiitu ootava arenduse eesmärk on poolelijäänud kvartal lõpetada: tuua olemasolevate elanike kõrvale puuduvad teenused ja taristu, mida iga toimiv elurajoon vajab. Koostöös Tallinna linnaga rajatakse kvartali südamesse munitsipaallasteaed. Lisaks tulevad piirkonda kodupood, kohvikud, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused.

55% kvartalialast kaetakse roheluse, parkide ja kergliiklusteedega – autode parkimine viiakse maa alla. Sellega loob Marienbergi arendus katkematu ühenduse Kadrioru, Pirita rannapromenaadi ja Maarjamäe muuseumide vahel, muutes senise suletud ala osaks Tallinna kõndimissõbralikust linnaruumist.

Kvartali on kujundanud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi võitnud Helsingi arhitektuuribüroo ALA Architects, kelle varasemad tööd hõlmavad muuhulgas Helsingi kesklinna raamatukogu Oodit ja lennujaama uut terminali.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Telliskivis avati uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUB

27.03.2026

260327 Telliskivis avati uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUBTäna avati Telliskivi TLN-i ärilinnakus uus koostöötamiskeskus Telliskivi HUB, mis paikneb ON-hoone 6. ja 7. korrusel. Ligikaudu 700 m² suurune keskus on loodud eelkõige üksikettevõtjatele ja väiksematele tiimidele, kes otsivad paindlikku ja inspireerivat töökeskkonda.

Telliskivi HUB-is on kokku ligi 75 töökohta, sealhulgas erineva suurusega privaatkontoreid, vabakasutusega tööalasid, 3–12 inimese koosolekuruume ning telefonibokse privaatsust nõudvateks kõnedeks. Lisaks on keskuses ühised puhke- ja sündmuste alad, mida saab kasutada ka seminaride ja ürituste korraldamiseks.

Telliskivi HUBi juhataja Kadri Vaasi sõnul on keskuse eesmärk siduda linnakus tegutsevad ettevõtjad tihedamalt ühte kogukonda. „Meie jaoks ei ole HUB lihtsalt kontor, vaid keskkond, kus inimesed kohtuvad, jagavad kogemusi ja loovad uusi koostöid,“ ütles Vaas.

Keskus erineb teistest piirkonna koostöötamispindadest rõhuasetusega privaatkontoritele, mis sobivad väikestele ja keskmise suurusega tiimidele. Samal ajal on 6. korrusele loodud ühised kokkupuutekohad nagu köök ja puhkealad, et soodustada suhtlust ja ideede vahetust nii HUB-is kui ka kogu Telliskivi linnakus.

Telliskivi HUB toimib kõik-hinnas kontorilahendusena, mis hõlmab internetti, koosolekuruume, kööki ja puhkealasid, koristusteenust ning kohvi ja teed. Tööruumid on täielikult möbleeritud ning varustatud ergonoomiliste toolide ja reguleeritavate laudadega.

Asukoht Telliskivi linnakus on üks keskuse tugevamaid eeliseid. HUB asub mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel Balti jaamast ning ühistranspordi sõlmpunktidest. Linnaku aktiivne elu – restoranid, teater, kultuur ja sündmused – jätkub ka pärast tööpäeva, pakkudes kasutajatele mitmekesist töökeskkonda.

Telliskivi linnakus tegutseb juba sadu ettevõtteid ning HUB on selle loomulik jätk, pakkudes uut platvormi koostööks ja ettevõtluse arendamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

AS Pro Kapital Grupp teatab tehnilise kovenandi rikkumise tuvastamisest ja kõrvaldamisest seoses 2020/2028 võlakirjadega

27.03.2026

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp („Ettevõte“) annab teada, et 25. märtsil 2026 tuvastas Ettevõte, et tema tütarettevõte OÜ Kalaranna Kvartal on rikkunud maintenance test’i raames kovenanti tütarettevõtte tasandil vastavalt Ettevõtte välja antud tagatud võlakirjade 2020/2028 (ISIN SE0013801172) tingimustele („Võlakirjade Tingimused“). Rikkumine kujutas endast tehnilist laadi rikkumist („Kovenandirikkumine“) Võlakirjade Tingimuste tähenduses.

Kovenandirikkumine kestis alates 21.11.2025 ning tulenes OÜ-le Kalaranna Kvartal võetud laenukohustusest, mille jääk ületas maintenance test’i raames lubatud piirmäära. Pärast rikkumise tuvastamist tasus OÜ Kalaranna Kvartal täna osaliselt kõnealusest laenust, millega rikkumine kõrvaldati. Seega on käesoleva teate kuupäeva seisuga maintenance test uuesti täidetud ning Võlakirjade Tingimuste kohaselt ei esine enam ühtegi rikkumist.

Kovenandirikkumine oli üksnes tehnilist laadi ning Ettevõtte hinnangul ei omanud see negatiivset mõju võlakirjaomanikele.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
1 2 3 … 5 6 7 … 1,666 1,667 1,668