Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Palgad-hinnad tõususpiraal jätkub tõenäoliselt ka järgmisel aastal

10.11.2025 Raul Eamets

Täna Statistikaameti poolt avaldatud tarbijahinnaindeks kasvas aastaga 4,6%, mis on natuke rohkem kui näitas meile esialgne kiirhinnang (4,4%). Kuises võrdluses hinnad ei muutunud.

Aasta lõikes on hinnatõusu vedanud tervishoiuteenuste hinnakasv (10%), transpordi teenuste ning toiduainete hinnatõus. Tähelepanuväärne on teenuste ja kaupade hindade erinev muutus. Kui kaubad on kallinenud ainult 2%, siis teenuste hinnad 8,3%. Teenuste hinnatõusu taga on omakorda palgakasv, sest teenuste sektoris mängib tööjõu hind suuremat rolli kui tööstuses.

Järgmise aasta palgakasvu hakkab meil vedama avalik sektor, sest ka riigieelarve seletuskirjast võib välja lugeda 7% tööjõu kulude kasvu ning kui siia juurde lisada veel õpetajate ja päästjate palgakasvu, siis võib avaliku sektori keskmine palgakasv järgmine aasta küündida 8%-ni. Erasektor peab arvestama palgakasvuga, mis katab ära selle aasta inflatsiooni (5-6%), teisalt konkureeritakse koos avaliku sektoriga ikka ühtedele ja samadele inimestele. Seega palgakasvu surve jätkub ka järgmisel aastal ja eks mingi osa sellest maandub ka hinnatõusu läbi kasvanud nõudluse ning suurenenud tööjõukulude.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Baltic Horizon Fondi 2025. aasta III kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

10.11.2025 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS-i (endine Northern Horizon Capital AS) juhatus on kinnitanud Baltic Horizon Fondi (Fond) auditeerimata konsolideeritud vahearuande tulemused 2025. aasta III kvartali kohta.

Fond annab aru 2025. aasta 9 kuu tegevusest uue juhatuse koosseisu ja fondivalitseja uue omaniku all, mis jõustusid 30. oktoobril 2025. Seoses omanikuvahetusega on fondivalitseja ärinimi nüüd Baltic Horizon Capital AS.

Juhtkond hindab, et võlakirjade täielikuks tagasimaksmiseks ja praeguse portfelli varade väärtuse suurendamise projektide rahastamiseks on vaja ligikaudu 25 miljonit eurot uut omakapitali. Novembri jooksul teavitab juhtkond turule uute osakute pakkumise tingimused, mis on suunatud Fondi olemasolevatele osakuomanikele. Osakuomanike koosoleku heakskiidu korral toimub uute osakute pakkumine jaanuaris.

Kuni võlakirjade täieliku tagasimaksmiseni ja vajalike varade väärtust tõstvate parenduste elluviimiseni ei ole Fondil võimalik osakuomanikele rahalisi väljamakseid teha. Seetõttu on ebatõenäoline, et väljamaksed lähiajal taastuvad.

Renditegevus

Kokku andis Fond 2025. aasta 9 kuu jooksul üle ligikaudu 12 500 m2 uute rendilepingutega kaetud pindu. Lisaks pikendati ligikaudu 7 150 m² ulatuses rendilepinguid. Meie hoonetesse on vastu võetud 48 uut rentnikku, paljudel juhtudel asendades probleemsemaid rentnikke, samas kui 28 olemasolevat rentnikku on otsustanud meiega koostööd jätkata.

2025. aasta septembri lõpu seisuga oli portfelli täitumus üleandmise kuupäeva alusel 85,6%, samas kui rendilepingu sõlmimise kuupäeva alusel arvutatud täitumus oli 87,7%. Siiski, umbes 10% rendilepingutest on järgmise 3 kuu jooksul aegumas, seega lepingute pikendamised ja uuesti välja rentimised on viivitamatud.

Viimase aja renditegevus väljendub kaalutud keskmise järelejäänud rendilepingute tähtaja pikenemises kuni esimese lõpetamisõiguseni, mis 30. septembri 2025. aasta seisuga oli 3,8 aastat (võrreldes 3,3 aastaga 31. detsembri 2024. aasta seisuga).

GRESB-i hindamine

2025. aastal sai Fond GRESB-i hinnangus 4 tärni.

Tulem ja puhas renditulu

Kontserni 2025. aasta I-III kvartali poolaasta puhaskahjum oli 959 tuhat eurot (I-III kv 2024: puhaskahjum 13 399 tuhat eurot). Eelmise aasta vahehindamise kahjumit arvestamata oli eelmise aasta puhaskahjum 870 tuhat eurot. Tulemit mõjutas peamiselt kahjum kinnisvarainvesteeringute müügist. 2025. aasta I-III kvartali kahjum osaku kohta oli 0,01 eurot (I-III kv 2024: kahjum 0,09 eurot).

Kontsern teenis 2025. aasta I poolaastal 8,7 miljonit eurot konsolideeritud puhast renditulu (I-III kv 2024: 8,9 miljonit). 2025. aasta I-III kvartali tulemustes kajastub 13. märtsil 2025 müüdud Meraki büroohoone kahe kuu puhas renditulu summas 0,2 miljonit eurot. Portfelli puhta renditulu väike langus võrreldes eelmise aastaga peegeldab peamiselt suuremast ebatõenäoliselt laekuvate nõudmiste eraldisest, mis kajastati konservatiivsema võlgnike riskijuhtimise lähenemisviisi raames.

Kinnisvarainvesteeringud

2025. aasta III kvartali lõpus kuulus Baltic Horizoni portfelli 11 Balti riikide pealinnades asuvat kinnisvarainvesteeringut. Fondi portfelli õiglane väärtus oli 2025. aasta septembri lõpus 228,3 miljonit eurot (31.detsembril 2024: 241,2 miljonit eurot) ja hõlmas neto renditavat pinda kokku 111,5 tuhat m². 2025. aasta I–III kvartalis investeeris kontsern rentnike pindade ettevalmistusse ligikaudu 3,4 miljonit eurot.

Varade brutoväärtus (GAV)

Fondi varade brutoväärtus oli 2025. aasta 30. septembri seisuga 237,7 miljonit eurot (31. detsembril 2024: 256,0 miljonit eurot). Vähenemine võrreldes eelmise aastaga oli seotud peamiselt Meraki büroohoone müügiga; see moodustas varem varade brutoväärtusest 16,4 miljonit eurot.

Varade puhasväärtus (NAV)

Fondi varade netoväärtus oli 30. september 2025. aasta seisuga 97,2 miljonit eurot (31. detsember 2024: 98,1 miljonit eurot). Varade puhasväärtuse vähenemine tulenes peamiselt Meraki müügil tekkinud kahjumist. Seisuga 30. september 2025 vähenes osaku IFRS puhasväärtus 0,6773 euroni (31. detsember 2024: 0,6833 eurot) ning EPRA puhas materiaalne põhivara ja EPRA puhas taastamisväärtus olid 0,7224 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,7267 eurot). EPRA puhas võõrandamisväärtus oli 0,6745 eurot osaku kohta (31. detsember 2024: 0,6797 eurot).

Intressikandvad laenud ja võlakirjad

Seisuga 30. september 2025 moodustasid intressikandvad laenud ja võlakirjad (ilma rendikohustisteta) 134,5 miljonit eurot (31. detsember 2024: 149,0 miljonit eurot).

30. september 2025. aasta seisuga olid Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (31. detsember 2024: 10,1 miljonit eurot).

Rahavood

Põhitegevusest tulenev rahavoog oli 2025. aasta I-III kvartali poolaastal 5,8 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: rahavood 6,6 miljonit eurot). Investeerimistegevusest tulenev rahavoog oli 11,8 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: 4,3 miljonit eurot), mis tuleneb peamiselt Meraki müügist 2025. aasta märtsis 16 miljoni euro eest ja suurematest kinnisvarainvesteeringute kapitalikuludest. Finantseerimistegevuse rahavoog oli 21,6 miljonit eurot (2024. aasta I-III kvartal: 1,5 miljonit eurot). 2025. aasta I–III kvartalis tasus Fond BH Novus UAB-le (varasema nimega BH Meraki UAB) laenu summas 10,3 miljonit eurot, lunastas ennetähtaegselt võlakirju 3 miljoni euro ulatuses, maksis ette 1,7 miljonit eurot laene ning tasus regulaarselt pankadele ja võlakirjadele kuuluvaid laenude põhiosa ja intressimakseid.

Peamised kasumlikkuse näitajad

Tuhandetes eurodes	I-III kv 2025	I-III kv 2024	Muutus
Puhas renditulu	8 709	8 869	-1,8%
Halduskulud	-1 519	-1 729	-12,1%
Muu äritulu/-kulu	39	15	160,0%
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	-1 350	-618	118,4%
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-13	-12 529	-99,9%
Ärikasum/-kahjum	5 866	-5 992	197,9%
Finantskulud (neto)	-7 061	-7 724	-8,6%
Maksueelne kasum/kahjum	-1 195	-13 716	-91,3%
Tulumaks	236	317	-25,6%
Perioodi puhaskasum/-kahjum	-959	-13 399	-92,8%

Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv	143 562 514	143 562 514	–
Kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,01	-0,09	-88,9%

Peamised finantsseisundi näitajad

Tuhandetes eurodes	30.09.2025	31.12.2024	Muutus
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud	228 320	241 158	-5,3%
Varade brutoväärtus (GAV)	237 694	256 048	-7,2%

Intressikandvad laenud ja võlakirjad	134 475	148 989	-9,7%
Kohustised kokku	140 465	157 953	-11,1%

IFRS varade puhasväärtus (IFRS NAV)	97 229	98 095	-0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (EPRA NRV)	103 714	104 333	-0,6%

Ringluses olevate osakute arv	143 562 514	143 562 514	–
Osaku puhasväärtus – IFRS NAV osaku kohta (eurodes)	0,6773	0,6833	-0,9%
EPRA puhas taastamisväärtus (NRV) osaku kohta (eurodes)	0,7224	0,7267	-0,6%

Laenu ja väärtuse suhe (%)	60,1%	61,8%	-1,7%
Keskmine sisemine intressimäär (%)	6,2%	6,7%	-0,5%

Fondi portfelli keskmine tegelik täitumus oli 2025. aasta III kvartalis 84,9% (II kv 2025: 82,6%). Seisuga 30. september 2025 tõusis täitumus 85,6%-ni (30. juuni 2025: 84,2%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 30. september 2025

Kinnisvarainvesteering	Segment	Õiglane väärtus¹	Renditav netopind	Otsene tootlus	Esmane puhastootlus	Täitumuse määr
Kinnisvarainvesteering	Segment	(tuhandetes eurodes)	(m²)	I-III kv 2025²	I-III kv 2025³	Täitumuse määr
Vilnius, Leedu
Europa	Kaubandus	36 521	17 530	1,7%	2,0%	71,8%
North Star	Büroo	19 688	10 706	5,7%	6,2%	93,2%
Vilniuses kokku		56 209	28 236	3,0%	3,7%	79,9%
Riia, Läti
Upmalas Biroji	Büroo	19 274	11 175	3,8%	4,8%	64,3%
Vainodes I	Büroo	16 000	8 128	6,1%	8,4%	100,0%
LNK Centre	Büroo	12 830	7 348	-1,0%	-1,6%	58,4%
Sky	Kaubandus	4 913	3 260	8,4%	9,0%	100,0%
Galerija Centrs	Kaubandus	61 119	20 016	3,5%	4,6%	89,0%
Riias kokku		114 136	49 927	3,5%	4,7%	81,4%
Tallinn, Eesti
Postimaja ja CC Plaza	Kaubandus	21 876	9 232	3,5%	5,9%	100,0%
Postimaja ja CC Plaza	Vaba aeg	13 196	7 877	7,2%	6,5%	100,0%
Lincona	Büroo	13 110	10 767	6,9%	8,5%	92,4%
Pirita	Kaubandus	9 793	5 425	6,6%	8,5%	94,5%
Tallinnas kokku		57 975	33 301	5,3%	7,1%	96,6%
Portfell kokku		228 320	111 464	3,9%	5,0%	85,6%

1. Põhineb viimasel, seisuga 31. detsember 2024 teostatud hindamisel, hilisematel kapitalikuludel ja kajastatud kasutusõiguse varadel.
2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumuse ja hilisemate kapitalikulude summaga.
3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse annualiseeritud puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes
	01.07.2025 – 30.09.2025	01.07.2024 – 30.09.2024
Renditulu	3 833	3 690
Teenustasutulu	1 233	1 236
Renditegevuse kulud	-2 435	-2 040
Puhas renditulu	2 631	2 886

Halduskulud	-450	-615
Kahjum kinnisvarainvesteeringu müügist	13	31
Muu äritulu	-254	-171
Kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kahjum	-4	-5
Ärikasum/-kahjum	1 936	2 126

Finantstulud	5	8
Finantskulud	-2 058	-2 597
Finantstulud ja -kulud kokku	-2 053	-2 589

Maksueelne kasum/kahjum	-117	-463
Tulumaks	49	-87
Perioodi kasum/kahjum	-68	-550

Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav muu koondkasum
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/- kahjum	159	-238
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumiga seotud tulumaks	-1	17
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum kokku	158	-221

Perioodi tulumaksujärgne koondkasum/ kahjum kokku	90	-771

Tava- ja lahustatud kasum/kahjum osaku kohta (eurodes)	-0,00	-0,00

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes	30.09.2025	31.12.2024
Põhivarad
Kinnisvarainvesteeringud	228 320	241 158
Immateriaalsed põhivarad	–	4
Materiaalsed põhivarad	1	5
Tuletisinstrumendid	–	1
Muud põhivarad	941	1 225
Põhivarad kokku	229 262	242 393

Käibevarad
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	2 005	2 800
Ettemaksed	407	802
Raha ja raha ekvivalendid	6 020	10 053
Käibevarad kokku	8 432	13 655
Varad kokku	237 694	256 048

Omakapital
Sissemakstud kapital	151 495	151 495
Rahavoogude riskimaandamise reserv	-327	-420
Jaotamata kahjum	-53 939	-52 980
Omakapital kokku	97 229	98 095

Pikaajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	110 296	98 491
Edasilükkunud tulumaksukohustised	1 684	1 898
Tuletisinstrumendid	273	–
Muud pikaajalised kohustised	1 179	1 446
Pikaajalised kohustised kokku	113 432	101 835

Lühiajalised kohustised
Intressikandvad võlakohustised	24 408	50 736
Võlad tarnijatele ja muud võlad	2 306	4 473
Tulumaksukohustis	–	14
Tuletisinstrumendid	–	317
Muud lühiajalised kohustised	319	578
Lühiajalised kohustised kokku	27 033	56 118
Kohustised kokku	140 465	157 953
Omakapital ja kohustised kokku	237 694	256 048

2025 Q3 report EE

2025 Q3 report EN

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Merko: Formation of a joint venture for the development of residential buildings in Krulli Quarter in Tallinn

10.11.2025 Adaur.ee

On 10 November 2025 OÜ Merko Kodud, a member of the AS Merko Ehitus group, and AS Krulli Kvartal established a 50:50 joint venture, Krulli Kodud OÜ, with the purpose to jointly develop the residential buildings of the Krulli Quarter in Northern Tallinn.

The partnership will commence with the construction of three apartment buildings located on the Volta street side of the Krulli development area. The planned buildings comprise a total of 23 apartments. The application process for building permits has begun and the completion of the first buildings is scheduled for 2027.

The total area of the Krulli Quarter is 10 hectares, with a planned above-ground construction volume exceeding 100,000 square metres. Over the next ten years, nearly 20 buildings will be built or reconstructed, providing more than 600 homes and 3,000 workplaces.

The apartment layouts of the first residential buildings in the Krulli Quarter can be acquainted with and interest registered on the website krullikodud.ee.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) is Estonia’s best-known and most trusted residential real estate developer. To ensure the best quality, convenience and assurance for home buyers, Merko manages all phases of the development: planning, design, construction, sales and warranty service.

AS Krulli Kvartal (krulli.co) owns the real estate of a former metal and mechanical engineering company in Northern Tallinn and is developing the territory into a city of the future, creating a unique combination of living, working, and human-friendly urban space.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Directed offering of shares of EfTEN Real Estate Fund AS

10.11.2025 Adaur.ee

At the EfTEN Real Estate Fund AS Annual General Meeting held on 8 April 2025, the shareholders authorised the Supervisory Board, for one year from the adoption of the resolution, to decide on increasing the fund’s share capital by carrying out public and/or private offerings, excluding the pre-emptive subscription rights of existing shareholders.

Based on this resolution, the fund will conduct a directed share issue and raise a total of 1.6 million euros, mainly from Lithuania. The share price was set as the 60-day average closing price of the fund’s share on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange preceding the resolution of the Supervisory Board resolution, i.e 19,11 euros per share.

A total of 84,506 new shares will be issued based on the resolution of the supervisory board, with a nominal value of 10 euros per share, resulting in a new share capital of 115,248,460 euros.

The fund plans to use the proceeds from the share issue to finance further investment activities based on the fund’s investment strategy.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Head isadepäeva!

09.11.2025 Tõnu Toompark

Perton otsib turundus- ja müügipartnerluste juhti

07.11.2025 Adaur.ee

Perton on ligi 20-aastase kogemusega Eestis ja Lätis premium elukondliku kinnisvara arendamisega ja üürimajade kontseptsiooni Perton Living elluviimisega tegelev uuendusmeelne meeskond. Ettevõttel on arenduses täna üle 600 ühiku peamiselt elukondlikku kinnisvara. Kodusid luues peab Perton oluliseks kvaliteeti, head disainikeelt ja võimalust kujundada sellega kaunimat linnaruumi.

Nüüd otsib Perton oma tiimi turundus- ja müügipartnerluste juhti, kelle käe all sünnivad järgmiste arenduste lansseerimised, koostööprojektid ja brändikasv.

Tegu on rolliga, kus saad:

juhtida arenduste turuletoomist ja müügitegevust;
töötada koos Eesti juhtivate arhitektide ja disaineritega;
kujundada Pertoni brändi lugu ja nähtavust;
anda oma panuse sellesse, kuidas premium kinnisvara Eestis ja Lätis välja näeb.

Kui tunned, et see võiks olla sinu järgmine samm, loe töökuulutust ja kandideeri:
https://aderaexecutive.com/pakkumine/turundus-ja-muugipartnerluste-juht/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa: Kinnisvarabüroo Uus Maa 2025.a oktoobri kuuülevaade

07.11.2025 Adaur.ee

Tallinna korteriturg on tehingute arvult aktiivne, kuid mediaanhinda iseloomustab stagnatsioon.

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel näitab Tallinna korterituru tehingute arv endiselt kõrget aktiivsust, kuid mediaanhinna keskmine püsib aasta lõikes praktiliselt muutumatuna.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on selle aasta analüüsid kuust kuusse üsna ühepalgelised ning selliselt see mõnda aega ka tõenäoliselt jätkub. „Kuniks ei tule suuremaid muutusi riigi ja maailma skaalal, seniks jätkame ka kinnisvaramaastikul samal kursil,“ analüüsis Subatšjus.

Tallinna korteriturul tehti septembris 767 ostu-müügitehingut, mis on viimase kuue kuu keskmisega samas suurusjärgus (kuue kuu keskmine 768 tehingut). Mullusega ja septembriga võrreldes langes korteritehingute arv ligi 8%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%, kuid eelmise kuuga võrreldes langes 1%, ehk hinnad püsivad praktiliselt muutumatuna. „Selle aasta rekordkuule järgnes ka tugev oktoobrikuu, kuid hindasid iseloomustab paigalseis,“ ütles Subatšjus.

Tartu korteriturgu tabas oktoobris tehingute arvus ligi 20% langus võrreldes eelmise aastaga ja võrreldes septembriga – vaid 146 tehingut. Korterite ruutmeetri mediaanhind püsis ka oktoobris alla 2 300 €/m2 piiri, olles 2 285 €/m2. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes langes ruutmeetrihind üle 20%. „Kui viimased kuud näitasid Tartu turu stabiliseerumist, siis oktoober üllatas hoopis negatiivselt,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti septembris 77 tehingut, mis on mullusega võrreldes 10% madalam tulemus, kuid septembriga võrreldes 7% kõrgem tulemus. Mediaanhind näitas mullusega võrreldes samaväärset tulemust ning eelmise kuuga võrreldes 8% tõusu, olles taas üle 2 000 €/m2 piiri – 2 051 €/m2. „Pärnu numbrid näitavad, et suvepealinn jätkab oma tavapärases hooajavälises rütmis,“ märkis Subatšjus.

Narva korteriturg oli oktoobris 77 tehinguga selle aasta aktiivseim. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga ja eelmise kuuga tehti samaväärselt 4 tehingut rohkem. Mediaanhind püsib septembriga sarnaselt 400 €/m2 juures, olles oktoobris 404 €/m2, mis on mullusega võrreldes ligi 15% madalam tulemus. „Tehingutearvult on Narva endiselt aktiivne, kuid hinnad on viimaste aastate madalaimas punktis,“ nentis Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: Vaesuse statistika näitab, et pensionäride elu on läinud natuke kergemaks, lastega perede elu raskemaks

07.11.2025 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet pikema ülevaate absoluutsest ja suhtelisest vaesusest. Tegemist on 2024 aasta andmetega. Kui võrdleme 2024. aastat varasemate aastatega, siis võib jämedalt välja joonistada kaks trendi. Pensionäride suhteline ja absoluutne vaesus on vähenenud ning lastega perede, eriti üksinda last kasvatavete perede vaesuse määr on suurenenud.

Kui enne koroonat (2019) oli 65 ja vanemate inimeste suhteline vaesus 77%, siis 2024 oli see 62%, lapsega üksikvanemate puhul oli vastav näitaja 2018 27% ning 2024 37%. Natuke on kasvanud kõikide lastega perekondade suhteline vaesus. Suhtelisest vaesusest räägime siis, kui pere sissetulek võimaldab tarbida vähem kui 60% keskmise pere tarbimisest. Keskmise alla mõeldakse mediaan sissetulekuid.

Sarnane olukord on ka absoluutse vaesuse puhul, kus lastega perede puhul oli koroona eelne vaesuse määr 2,3% ning 2024 aastal 3,4%. Kui suhtelises vaesus on võimalik veel kuidagi toime tulla, siis absoluutne vaesus tähendab, et inimeste sissetulek on alla arvestuslikku elatusmiinimumi ehk siis 346 eurot inimese kohta. Sellise sissetulekuga ei ole võimalik ära elada.

Pensionide indekseerimine on taganud selle, et eakate toimetulek on ajas paranenud. Lastetoetuste puhul paraku ei ole toetuste kasv (mõnel juhul ka langetamine) käinud kaasas elukalliduse tõusuga.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Bigbank: kodulaenulepinguid sõlmiti oktoobris 10% rohkem, uute taotluste arv tegi rekordi

07.11.2025 Adaur.ee

Oktoobri jooksul sõlmiti 10% rohkem kodulaenulepinguid kui eelmisel kuul ning uute laenutaotluste arv tegi käesoleva aasta rekordi, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel on kodulaenuturg sügisel iga kuuga aktiivsemaks muutunud ning see trend peaks ka lähiajal jätkuma. “Aasta viimased kuud on reeglina niigi aktiivsemad, kuid pikalt samal tasemel püsinud kinnisvarahinnad, stabiilne intressikeskkond ja tõusnud sissetulekud annavad ühe uutele peredele kindlust uue kodu ostmiseks,” ennustab Arthur Taavet praeguse trendi jätkumist.

Bigbanki juhi sõnul on kodulaenuturu liikumiste prognoosimisel heaks indikaatoriks just laenutaotluste arvukus, mis viitab järgnevate kuude võimalikule tehinguaktiivsusele. “Kui tegemist ei ole mingi eriti intensiivse kampaaniaperioodiga, siis joonistuvad seosed üsna selgelt välja. Oktoober tegi taotluste arvult käesoleva aasta rekordi, mis samuti kinnitab inimeste selgelt kasvanud huvi kodulaenude vastu,” kinnitab Arthur Taavet turu eeldatavat liikumissuunda.

Keskmine laenusumma oli oktoobris 122 349 eurot, mis jääb juba üsna tavapärase 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on viimased kuud püsinud levinud vahemiku madalamas osas. Siiski võib ka siin oodata pigem väikest tõusu, sest inimeste üldine laenuvõimekus on viimase aasta jooksul kasvanud,” selgitab Bigbanki juht, kuid meenutab samas, et pealinna ja selle lähiümbruse uusarenduste hinnatasemed jäävad paljudele siiski kättesaamatuks

Bigbanki juhi sõnul muutuub konkurents kodulaenuturul üha tihedamaks, kuna enamus inimesi on tänaseks aru saanud aru, kui oluline on võtta pakkumine vähemalt 3-4 eri panga käest. “Bigbanki tugeva kasvu üheks põhjuseks on suurpankadega võrreldes oluliselt personaalsem lähenemine. Meie juurde on väga oodatud koduostjad mistahes Eesti nurgast ja tuludena võtame arvesse kõiki ametlikke sissetulekuid, sealhulgas ka lastetoetusi,” rõhutab pangajuht.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Eesti Pank: Maksumuudatusi arvestamata jättes oli oktoobri hinnatõus Eestis 2% juures

07.11.2025 Lauri Matsulevitš

Oktoobris kasvasid tarbijahinnad statistikaameti andmetel mullu sama ajaga võrreldes 4,6%, mis on kõige aeglasem hinnakasv alates maist. Kui jätta välja selleaastaste uute maksude ja maksutõusude mõju, olnuks oktoobris Eesti hinnakasv umbes 1,9%, mis on võrreldav kogu euroala inflatsiooniga. Tarbijakorvi hind septembri omaga võrreldes ei muutunud.

Toiduained, millel on tarbijakorvis küllaltki suur osakaal, odavnesid kuu võrdluses teist kuud järjest ning hinnalangust oli näha pea kõigis kaubagruppides. Osaliselt on tegemist hooajalisusega, ennekõike köögi- ja puuviljade puhul. Siiski on stabiliseerunud või odavnenud mitme maailmaturul kaubeldava toorme, näiteks kakao ja suhkru hind ning see mõju kandub edaspidigi tarbijahindadesse üle.

Tööstuskaupadest kallinesid aasta arvestuses peamiselt sisustuskaubad, kuid kõige rohkem odavnesid riided ja jalatsid ning elektroonikakaubad, näiteks arvutid ja telerid. Tööstuskaupade hinnakasvu on viimasel ajal muu hulgas piiranud euro kallinemine, mis teeb soodsamaks just väljastpoolt euroala, näiteks Aasiast imporditavad tooted.

Tarbijakorvi hinda kergitasid oktoobris aga peamiselt teenused ning suurima panuse andis lennutransport, mis kallines kuu võrdluses koguni 46%. Ent lennupiletite hinnad ongi väga hüplikud – nende hind võib kõikuda nii kampaaniate kui ka hooajalise nõudluse tõttu.

Elekter oli oktoobris pisut kallim kui septembris, kuid eelmise aastaga võrreldes oli energia hind tarbijakorvis väiksem tänu mootorikütustele. Septembri alguses hakkasid tanklaketid üksteise järel hindu langetama ning autokütuste hind püsis odavamal tasemel oktoobriski. See piiras ka üldist tarbijakorvi kallinemist. Oktoobris aitas mootorikütuste odavnemine aastast inflatsiooni koondnäitajat vähendada üle poole protsendipunkti võrra. See-eest juba novembri alguses nägime kütusehindade mõningast kallinemist. Kui kütusehinnad kerkivad novembris tagasi hinnasõjaeelsele tasemele, kergitab see jälle kuuvõrdluses tarbijakorvi maksumust.

Kogu aasta hinnakasvuks ootab Eesti Pank oma septembris avaldatud prognoosis 5,3%. Järgmise prognoosi avaldame detsembri alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6%

07.11.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel jäi tarbijahinnaindeks oktoobris võrreldes septembriga samale tasemele ning tõusis 2024. aasta oktoobriga võrreldes 4,6%. Eelmise aasta oktoobriga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,3% kallimad.

Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud.

Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

„Võrreldes selle aasta septembriga oli oktoobris näha hinnalangust pea pooltes tooterühmades,“ selgitas Veski. Elekter kallines kuuga 3,1%. Bensiinihind langes oktoobris 0,5% ning diislikütuse hind tõusis 0,9%. Riiete ja jalatsite hinnad langesid kuuga 0,8%. Kulutused eluasemele tõusid 0,9%, sealhulgas üürikulud jäid samaks.

„Võrreldes eelmise aasta oktoobriga on suurtest tooterühmadest langenud ainult riiete ja jalatsite hinnad 6,9%, toidukaubad olid aga 6,3% võrra kallimad,“ kommenteeris Veski indeksi aastast tõusu. Toidukaupadest on olnud aasta jooksul kõige kaalukamad liha ja lihatoodete 7,7% hinnatõus, samuti piima, piimatoodete ja munade 9% kallinemine ning puuviljade 7,1% ja šokolaadi 34,3% hinnatõus. Aastaga on odavnenud köögiviljad 3,6% ning suhkur 13,2%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, oktoober 2025**
Tooterühm	september 2025 – oktoober 2025, %	oktoober 2024 – oktoober 2025, %
KOKKU	0	4,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,2	6,3
Alkohoolsed joogid ja tubakas	0,4	6,3
Riietus ja jalatsid	-0,8	-6,9
Eluase	0,9	2,5
Majapidamine	-0,5	1,9
Tervishoid	0,1	10,6
Transport	2,1	7,7
Side	0	1,2
Vaba aeg	-1,4	5,6
Haridus ja lasteasutused	0,1	1,1
Söömine väljaspool kodu, majutus	-0,3	3,9
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,3	4,3

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 7.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Uus Maa: Tallinna ja lähivaldade kinnisvara hinnavahe on kärisenud ootamatult suureks

07.11.2025 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on Tallinna kesklinna uus 3-toaline korter ja korralik maja pealinna lähiümbruses jõudnud samasse hinnaklassi, mistõttu kolivad pered järjest enam lähivaldadesse.

„Lääne suurlinnade normaalsus on jõudnud Tallinna – sisuliselt on kesklinna uus korter muutunud luksuskaubaks. Kui Tallinna uusarendustes maksis keskmiselt korteri ruutmeeter septembris 4600, siis lähivaldades tehti tehingud 3500 euro juures ehk vahe on kasvanud pea kolmandikuni. Rahaliselt tähendab see, et Rae vallas küsitakse uue kolmetoalise eest 250 000, aga samal ajal Tallinnas pea 100 000 eurot rohkem ja see on ostja jaoks juba väga suur vahe. Selle tulemusena pealinna uute korterite müük praegu kiratseb, aga lähivaldades on seis märksa parem,“ rääkis Subatšjus.

„Eriti suur erinevus tulebki sisse suuremate perekorteritega. Tallinnast poole tunni auto- või rongisõidu kaugusel maksab uus 150-ruutmeetrine maja koos aiaga sama palju kui kesklinna 3-toaline korter. Nii suur hinnaerinevus Tallinna ja lähivaldadega ongi tekkinud viimaste aastatega – pealinnas on uusarenduste turg 5-6 suurema arendaja käes, kel on selleks piisavalt ressurssi ning hindasid suudetakse üleval hoida. Ka on kesklinnas suuri kortereid lihtsalt vähe saada, sest arendajad eelistavad ehitada 1-2-toalisi, mida on lihtsam müüa. Tallinna äärevaldades on peredele märksa laiem valik,“ kommenteeris Subatšjus.

Uus Maa analüüsijuhi sõnul käib pealinnast väljas märksa vilkam ja mitmekesisem arendamine – konkurents on suurem ning ka arenduste menetlus lihtsam ja soodsam. “Kui pealinna korterite hind püsib, siis lähivaldade majade hinnad on alla tulnud. Ehitatakse vastavalt nõudlusele pigem soodsamaid, lihtsamaid, aga siiski täiesti korralikke kodusid,“ ütles Subatšjus.

„Kuna keskklass enam Tallinnasse suuremat korterit osta ei saa, siis kolitaksegi järjest enam pealinnast 40 kilomeetri raadiuse valdade niiöelda kuldsesse ringi. Suurt elukvaliteedi erinevust polegi – Tallinna kesklinna jõuab 15-30 minutiga ning taristu ja põhiteenused on ka kohapeal kättesaadavad. Viimaste aastate kasvanud nõudluse tõttu on Tallinna lähemad piirkonnad nagu Laagri-Alliku, Peetri-Järveküla ja Tabasalu-Tiskre hakanud täis saama, seega vaadatakse ka veidi kaugemale – Kosele, Jõelähtmele ning eriti Kiilisse,” lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Luminor: Kinnisvaraturg elab: enamik eestlastest leiab, et praegu on kodu ostmiseks õige aeg

07.11.2025 Adaur.ee

Luminori tellitud uuringu kohaselt arvab enam kui pool Eesti inimestest, et praegu on kodu ostmiseks sobiv aeg. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul peegeldab see üldiselt kasvanud kinnisvaraturu aktiivsust, stabiilseid intressmiäärasid ja ostjate kindlustunde kasvu.

Hiljutise Norstati poolt läbi viidud küsitluse kohaselt on 51% Eesti inimeste hinnangul praegu kodu ostmiseks sobiv aeg. „Kõrge huvi kodu ostmise vastu peegeldub ka Maa- ja Ruumiameti statistikast – septembris müüdi Tallinnas 835 korterit, mis on tänavuse aasta kõige kõrgem näitaja. Sel aastal on Luminoris kodulaenutaotlusi esitatud 22% rohkem kui mullu samal perioodil,” ütles Kikas.

„Euribor on alates aprillist püsinud 2,0–2,2% vahemikus, mis on viimase paari aasta kontekstis erakordne stabiilsus. On näha, et stabiilne intressimäär sisendab koduostjatele kindlustunnet ja muudab laenumaksete planeerimise lihtsamaks. Samuti julgustavad inimesi pikaajalisi laenuotsusi tegema alla tulnud laenumarginaalid, mis veelgi vähendavad laenu kogukulu ja muudavad kodu soetamise taskukohasemaks,” lisas ta.

Küsitlusele vastanutest märkis 22% samas, et ei pea praegu kodu ostmist rahaliselt võimalikuks ning 13% ootab intressimäärade edasist langust. „Analüütikute ja turu konsensus on täna siiski selline, et euribori täiendavat kiiret langust ja nullintresside ajastu tagasitulekut hetkel silmapiiril pole, pigem jätkub praegune stabiilne tase,” märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Helina Kikase sõnul on praegused intressimäärad ja nende eeldatav stabiilne tase positiivseks ajendiks ka neile inimestele, kes sooviksid vahetada üüripinna oma kodu vastu. Samuti on näha inimeste julgust pikemaid plaane teha nende laenuvõtjate poolt, kes soovivad olemasolevast kodust suuremale pinnale kolida.

„Kinnisvarahinnad on viimase 15 aastaga küll jõudsalt kasvanud, aga taskukohased intressid annavad eelduse, et praegu oma kodu soetades selle väärtus kasvab ka edasi,“ selgitas ta.

Kinnisvaraturu elavnemist toetavad Kikase sõnul kaudselt ka makrosõnumid, näiteks tasapisi taastuv majanduskasv ning seeläbi kasvav üldine kindlustunde kasv. „Majanduses tervikuna taastuv optimism peegeldub ka kinnisvara- ja kodulaenuturul – tänavu üheksa kuuga on pangad väljastanud rekordilise 1,9 miljardi euro ulatuses eluasemelaene.”

Küsitlus viidi läbi Luminori tellimusel uuringufirma Norstat poolt tänavu augusti lõpus. Kokku küsitleti 1005 inimest vanuses 18–59 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Scandium: Pärnus jõudis sarikapeoni ajalooline arhitektuuripärl ja vabariigi uhkemaid suvitushooneid – Pärnu Bellevue

07.11.2025 Adaur.ee

Eile, neljapäeval, tähistati Pärnus Tammsaare puiestee 11 kinnistul pidulikult Bellevue kvartali sarikapidu – olulist verstaposti Eesti kuurortpealinna ühe väärikaima arhitektuuriansambli taastamisel. Sarikapärja tõid alla arendaja Scandium Kinnisvara juhatuse liige Kalle Aron ja arendusosakonna juht Rain Aksiim.

Sarikapeoga tähistati ajaloolise Bellevue ja kahe uue hoone konstruktsioonitööde lõppu. Pärnu rannarajoonis, merest vaid paarisaja meetri kaugusel asuv enam kui 100-aastane hoone on olnud pikka aega linlastele südamelähedane, kuid seisnud tühjana ligi 15 aastat. Nüüd on taastamistööd jõudnud faasi, kus ajalooline hoone ja uued hooned võtavad nähtava kuju.

„Bellevue taastamine on olnud Pärnu jaoks kauaoodatud sündmus,“ ütles Maido Lüiste, Scandium Kinnisvara tegevjuht ja partmer. „Tornidega puitpitsvilla on olnud osa linnaruumi identiteedist ja oleme uhked, et saame rannarajoonile anda tagasi killukese omaaegset elegantsi.“

Lüiste rõhutas, et tegemist on projektiga, mis ühendab ajalugu ja kaasaegset arhitektuuri. „Bellevue on meie jaoks eriline arendus – siin põimuvad ajastu ilu ja kaasaaegne käekiri. Ühe hoone puhul taastame Eesti Vabariigi algusaegade arhitektuuripärli, teised kaks on aga moodsa suvitusarhitektuuri tippnäited, mis kõnelevad Pärnu tänasest vaimust. Meie eesmärk on panustada Pärnu kui Läänemere ranniku kõige kuulsama kuurorti edendamisse ja linnapildi rikastamisse,“ rääkis Lüiste.

Ehitus5Eco ehitusjuht Andres Voorandi sõnul on Bellevue kvartali puhul tegemist projektiga, kus iga detail loeb. „Oleme arhitektide ja projekteerijatega teinud tihedat koostööd, et säilitada ajaloolise hoone olemus. Nagu ajalooliste pikalt tühjana seisnud hoonete puhul tihti, on ka siin ette tulnud üllatusi, kuid koostöös linnaarhitekti, muinsuskaitse ja arhitektidega oleme leidnud parimad lahendused, et hoone taastada võimalikult algupärasel viisil. Siin Pärnu peatänava ääres on projektil kahtlemata kõrge profiil ja oleme veendunud, et tulemus saab olema selle vääriline,“ ütles Voorand.

Bellevue kvartali arhitektid on APEX Arhitektuuribüroo, sisearhitekt on Arhitekt 11. Arendab Scandium Kinnisvara, ehitab Ehitus5Eco. Valmimas on 34 kõrgekvaliteedilist korterit, millest üle poole on juba müüdud. Arenduse valmimine on planeeritud 2026. aasta suve alguseks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Nordecon: Lepingu sõlmimine Päädeva-Orgita ja Haimre teelõikude ning liiklussõlme ehitamiseks

07.11.2025 Adaur.ee

AS Nordecon kontserni ettevõte Tariston AS ja Transpordiamet sõlmisid töövõtulepingu riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetritel 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ning kilomeetritel 68,2-70,2 asuva Haimre teelõigu ja liiklussõlme ehitamiseks 2+2 sõidurajaga maanteeks. Projekti raames rajatakse Orgita ja Haimre viaduktid, üks jalakäijate tunnel, kaks ulukiläbipääsu ning üks karjatunnel. Samuti on kavandatud muid koguja- ja ühendusteid, et ühendada olemasolevad teed ja piirnevad alad riigimaanteedega.

Lepingu maksumus on 27,78 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on september 2027.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2024. aasta konsolideeritud müügitulu oli 224 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 425 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.