Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvarakooli koolitusklass – kaasaegne ruum koolituste ja seminaride jaoks

KinnisvarakoolKinnisvarakooli koolitusklass pakub esinduslikku ja mugavat keskkonda seminaride, koolituste, koosolekute ning õpitubade läbiviimiseks. Ruum on varustatud kaasaegse tehnikaga ja kohandub nii väiksemate kui ka suuremate ürituste vajadustele. Lisaks võimaldab ruum korraldada hübriidvormis kohtumisi, kus osa osalejatest viibib kohapeal ning teised liituvad veebi teel.

Ruum ja võimalused:

  • Suurus 51 m²
  • Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat (12 lauda)
  • Teatristiilis kuni 36 osalejat
  • Kaasaegne tehnika: konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
  • Pabertahvel markeritega
  • Veeautomaat kuuma ja külma veega

Asukoht:

  • Tulika 19, Kristiine linnaosa, Tallinn.
  • Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138 (sissepääs sisehoovist).
  • Parkimine: sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta.

Broneerimine ja lisainfo:

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, kus mugavus, tehniline varustus ja hea asukoht loovad ideaalse keskkonna edukaks ürituseks!

Koolitusklass

Koolitusklass

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Majanduskava

Evi HindpereKas teie korteriühistu juhatus on igaks majandusaastaks koostanud majanduskava?

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

Majanduskava alusel tehtavad maksed on üldjuhul ainus alus korteriühistu tuludele. Jättes kõrvale tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud, ei saa korteriühistu korteriomanikelt nõuda rohkem raha, kui kehtivas majanduskavas on ette nähtud.

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-53-10 muuhulgas selgitanud, et: „Ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki.“

KrtS § 41 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab korteriühistu majandusaastaks majanduskava.

Pange tähele, et seadus ei näe ette, et juhatus koostaks „aastateks“ majanduskava, vaid ikka aastaks ehk siis igaks majandusaastaks.

KrtS seletuskirjast saab lugeda, et „Majanduskava on ühest küljest korteriühistu järgmise majandusaasta eelarve ja samas ka alus korteriühistu rahalistele nõuetele korteriomaniku vastu. Korteriühistu juhatus peab järgmiseks majandusaastaks koostama korteriühistu majanduskava.

See tähendab, et juhatus on kohustatud koostama igaks majandusaastaks majanduskava, mille kehtestab üldkoosolek ja mis on korteriomanike majandamiskulude tasumise aluseks.

KrtS § 41 lg 5 kohaselt kehtib senine majanduskava edasi ka pärast majandusaasta lõppu kuni uue kava kehtestamiseni. See välistab ohu, et korteriomanike passiivsuse tõttu kaob ära korteriühistu nõue korteriomanike vastu (KrtS eelnõu seletuskiri).

Seejuures on ekslik arvamus, et kui kunagi on majanduskava kehtestatud, siis see kehtib igavesti. Seadusandja mõte on olnud siiski see, et kuna majandusaasta lõpeb 31. detsembril ja kohe 1. jaanuaril ei kutsuta kokku üldkoosolekut, et kehtestada uus majanduskava, siis kehtib olemasolev majanduskava kuni uue kehtestamiseni üldkoosolekul.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Langenud intressid ja kasvanud sissetulekud toovad kaasa eluasemehindade kasvu

BigbankTäna avaldas Statistikamet II kvartali andmed eluasemeturu kohta. Aastaga on eluase kallinenud 5,5%, ka võrreldes I kvartaliga on eluasemed kallinenud. Kasvanud on ka tehingute arv. Hinnatõus toimus ka Tallinnas. Tallinna eluasemeturgu iseloomustab võrreldes muu Eestiga väga kõrge hinnatase, eriti mis puudutab uusarendusi. Tehingute mahu suurenemist on peaasjalikult vedanud korterite järelturg ehk aktiivselt ostetakse vanemaid kortereid, mis on taskukohasemad.

Eluasemete kallinemist võis prognoosida juba kevadel, sest oodata oli ka intresside langust. Tänases ongi Euroopa keskpanga baasintress aastaga langenud 4%-lt 2%-le. See on toonud euribori 2,1% tasemele ning muutnud laenamise odavamaks. Kasvanud nõudlus omakorda toob kaasa hinnatõusu. Suuremale nõudlusele aitas kaasa ka suhteliselt kiire palgakasv, mis suure tõenäosusega jätkub ka järgmisel aastal. Seega on väga ratsionaalne eeldada, et kinnisvara hinnakasv jätkub, eriti korterite järelturul.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tallinn: Linna eesmärgiks on aasta lõpuks vähemalt 80 planeeringuotsust

TallinnTallinna linnaplaneerimise amet on 2025. aasta esimeses kolmes kvartalis teinud rekordiliselt otsuseid – kokku 61 detailplaneeringu osas. See on rohkem otsuseid, kui kolmel eelmisel aastal samal perioodil. Aasta lõpuks on seatud eesmärk teha vähemalt 80 planeeringuotsust.

Abilinnapea Madle Lippuse sõnul näitab senine töö ning otsuste hulk, et aasta alguses seatud eesmärk hoida tempot vähemalt 20 otsust kvartalis, on mitte ainult täidetud, vaid ületatud. „Oluline on rõhutada, et töö kvaliteet ja avalikkuse kaasamine ei ole selle arvelt kannatanud. Teenus on muutunud kiiremaks ja kasutajasõbralikumaks nii arendajatele kui ka linlastele,“ ütles Lippus.

Käesoleva aasta jooksul on algatatud 24, vastu võetud 19 ja kehtestatud 18 detailplaneeringut. Linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse töö tugineb tulemusjuhtimise põhimõtetele – see tähendab, et igas kvartalis on kokku lepitud selged eesmärgid ja vajalikud otsused, mille saavutamiseks on täpselt määratud eeldused ja tingimused. Selleks on lihtsustatud ka tööprotsesse, näiteks viidud planeeringute algatamine linnavalitsuse tasandilt ameti tasandile, kus algatamiseks on vajalik vaid ameti juhataja käskkiri.

„Viimastel aastatel tehtud struktuurimuudatuste eesmärk olnud võimestada planeeringut juhtiva arhitekti rolli, et ta ei peaks piirduma pelgalt keeruliste kooskõlastusringide koordineerimisega, vaid saaks suunata ja vastutada kogu protsessi õnnestumise eest,“ selgitas linnaplaneerimise ameti juhataja Martin Karro.

Olulisemad planeerimisotsused, mis on sel aastal tehtud või jõuavad lähiajal otsusteni, puudutavad nii kodulähedasi teenuseid kui ka haridus- ja sporditaristut. Näiteks on antud ehitusõigus uue lasteaia rajamiseks Piritale (Lepiku tee 18), Majaka asumis gümnaasiumi juurdeehituse, aga ka uue spordihoone ja staadioni teenindushoone rajamiseks.

Kehtestatud on ka Eesti julgeoleku seisukohalt oluline USA saatkonna detailplaneering ning Filtri ja Masina tänava vahelise kvartaliosa planeering. Sellel nädalal algatas amet ka Lauluväljaku ala detailplaneeringu ning üle-eelmine nädal algatati Filmilinnaku detailplaneering.

Tulevikku vaadates on üks olulisemaid arendusi uus Tallinna planeeringute register, mille arendus on alanud ja valmimine on kavandatud 2026. aasta suveks. Uus register pakub paremat kasutusmugavust ja läbipaistvust nii arendajatele, ametnikele kui ka avalikkusele, sealhulgas avaliku statistikamooduli kaudu.

250924 Linna eesmärgiks on aasta lõpuks vähemalt 80 planeeringuotsust

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Bigbank: Eesti Panga prognoos pigem alahindab hinnakasvu järgmisel aastal

BigbankTäna avaldas Eesti Pank värske majandusprognoosi. Prognoos ei arvesta valitsuse viimaseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis räägivad avaliku sektori palgatõusudest ja tulumaksu tõusu ärajätmisest. Mõlemad otsused suurendavad inimeste ostuvõimet, sest tarbimiseks jääb rohkem raha kätte. Selle aasta majanduskasvu prognoos on 0,6%, mis on madalam kui valitsuse prognoos, kuid suhteliselt ootuspärane. Palgakasvuks prognoositakse järgmisel aastal 5,1%, mis võib olla allahinnatud, sest selle aasta kiire hinnakasv paneb uue aasta palgaläbirääkimistel töötajaid nõudma vähemasti samaväärset palgakasvu, kui oli selle aasta inflatsioon (umbes 6%).

Kui siia juurde panna tõsiasi, et üldiselt on tööhõive kõrge, siis uute töötajate palkamine tuleb kõne alla vaid kõrgema palgaga kui senistele töötajatele makstud. Lisame siia juurde veel Eesti Panga arvutused, et maksuküüru kaotamine toob hinnanguliselt kaasa keskmise netopalga kasvu 8%. Tuletan meelde, et tuleb ka tulumaksu tõusu ärajätmine ja osade avaliku sektori töötajate palgatõus 10%. Lisaks suurenevad tänu indekseerimisele päris korralikult ka pensionid.

Kui kõik need tegurid kokku liita, siis jääb natuke arusaamatuks, et kuidas hinnad selles olukorras kasvavad ainult 3,1%. Tõsi on see, et selline hinnakasv on pea kaks korda kõrgem kui euroalal keskmiselt, aga arvestades meie senist hinnakasvu dünaamikat, siis tundub 3,1% tagasihoidlik. Me justkui eeldaksime, et sissetulekute kasvust väga suur osa ei lähe tarbimisse, vaid muutub säästudeks ja jääb hoiuarvetele paremaid aegu ootama.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Domus Kinnisvara: Hindaja roll kodu ostmisel ja miks ei tasu seda segi ajada ehituseksperdi rolliga

Domus KinnisvaraKodu ostmine on suur samm ja paljude jaoks elu suurim rahaline otsus. Ostjad tahavad enne tehingut kindlustunnet, et hind on õiglane ja kodu on korras. Just siin tekib tihti segadus: arvatakse, et kinnisvara hindaja eksperthinnang kontrollib vara tehnilist seisukorda.

Hindaja töö on turuväärtuse määramine

Hindaja ülesanne on vaadata kodu laiemalt turu pilguga ja öelda, kui palju see vara täna väärt on. Selleks kogub ta infot ja analüüsib, võttes arvesse näiteks:

  • hiljutisi tehinguid samas piirkonnas,
  • asukohta ja piirkonna atraktiivsust,
  • objekti suurust, planeeringut,
  • vara dokumentatsiooni ja reaalse olukorra vastavust,
  • üldist visuaalset muljet,
  • sarnaste kinnisvarade pakkumiste hindu.

Hindaja raport on vajalik eelkõige pangale laenu määramisel. Tuleb meeles pidada, et hindaja ei tee tehnilist ülevaatust: ta ei ava seinu, ei kontrolli niiskust ega elektrisüsteemi. Hindaja töö on turuanalüüs ja visuaalne hinnang, mitte ehituslik kontroll.

Mida hindaja ei tee?

Sageli ootab ostja hindajalt rohkem, kui hindaja tegelikult pakkuda saab. Hindaja näiteks:

  • ei tuvasta konstruktsioonivigu ega varjatud puudusi,
  • ei hinda tehnosüsteemide seisu- ega töökorda,
  • ei anna infot tulevaste remondikulude kohta.

Kui ostja loodab hindajalt põhjalikku seisukorra ekspertiisi, võib tekkida siin ootuse ja reaalsuse erisuse tõttu paratamatu pettumine.

Siin tuleb mängu ehitusekspert

Ehitusekspert keskendub kodu füüsilisele seisukorrale. Tema ülesanne on tuvastada ehituslikud puudused ja hinnata võimalikke hooldus- või remondivajadusi.

Praktiline näide: hindaja jaoks võib värskelt värvitud fassaad olla märk, et maja on turuväärtuse mõttes paremas korras. Ehitusekspert aga võib samas kohas tuvastada niiskuskahjustused, mis tähendavad mõne aasta pärast kalleid remonttöid.

Milles on oluline vahe?

  • Hindaja annab vastuse: kas küsitav hind vastab turuolukorrale.
  • Ehitusekspert annab vastuse: kas kodu on tehniliselt korras ja millised kulud võivad sind oodata.

Kui need rollid segi ajada, võib ostja hilisemate pretensioonide korral eksperthinnangule viidates pettuda, sest hindaja raport ehituslikku kindlust ei anna.

Kodu ostmisel on tark kasutada mõlema spetsialisti abi. Hindaja kaitseb sind üle maksmise eest, ehitusekspert aga varjatud vigade ja tulevaste ootamatute kulude eest. Kinnisvara hindaja ei ole ehitusekspert. Need on kaks täiesti erinevat rolli ja kumbki on oluline oma ülesande täitmiseks.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Eesti Pank: PROGNOOS. Järgmise aasta majanduskasv tuleb peamiselt riigi laenuraha toel

Eesti PankEesti Panga värske majandusprognoosi järgi ulatub Eesti tänavune majanduskasv 0,6%ni ja kahel järgmisel aastal üle 3%. Märkimisväärse kasvukiirenduse annab 2026. aastal valitsuse poolt majandusse suunatav täiendav laenuraha. Majanduse enda kasvutingimused järjest paranevad 2027. aastani, mil valitsuse poolt majandusse suunatud rahaline stiimul taandub. Selleks ajaks on välisturud praegusega võrreldes paremas seisus ja Eesti ettevõtted jõudnud uue konkurentsiolukorraga rohkem kohaneda. Hinnatõus püsib Eestis tänavu tootmiskulude kasvu ja maksutõusude tõttu kiire, ulatudes 5,3%ni. Järgmise aasta jooksul taandub hinnakasv umbes 2% juurde ja püsib selle lähedal ka 2027. aastal.

Eesti majandus on alates möödunud aastast elavnenud, kuigi majanduskasvu statistikas see veel ei kajastu. Näiteks ekspordi, tööstuse ja jaemüügi edenemine, aga ka aktiivsemaks muutunud laenuturg osutavad sellele, et alates eelmise aasta keskpaigast on mitmel tegevusalal läinud paremini. Suvel sõlmitud kaubanduskokkulepped on vähendanud USA tollipoliitikast tingitud ebakindlust ja sellel on Eesti majandusele positiivne mõju. Täiendavalt on kasvu toetanud intressimäärade alandamine ning nafta ja teiste toormete hinnalangus. Tänavune oodatav majanduskasv on 0,6%, mis jääb alla juunis prognoositud 1,5%-le. Kasvu allapoole hindamise peamine põhjus on 2024. aasta SKP andmete ehk kasvubaasi revideerimine statistikaameti poolt. Eesti Panga hinnang majanduse elavnemisvõimele selle aasta sees on jäänud endiseks.

Valitsuse poolt majandusse suunatav laenuraha annab majandusele 2026. aastal tugeva tõuke. Eesti Panga prognoos tulevaks aastaks põhineb seadustatud maksumuudatustel ja vastu võetud kuluplaanidel, millest olulisemad on kaitsekulude tõus 5%ni majanduse mahust, maksuvaba tulu ühetaoline rakendamine ja tulumaksukohustuse kaotamise esimesest eurost. Neil eeldustel suureneb valitsemissektori eelarvepuudujääk järgmisel aastal 3,8%ni SKPst, mis tähendab tänavusega võrreldes ligikaudu 1,1 miljardi euro suurust (2,5% SKPst) täiendavat laenusüsti majandusse. Pärast Eesti Panga prognoosi valmimist on valitsus teatanud plaanist loobuda varem kavandatud tulumaksutõusust ja on seadnud puudujäägi eesmärgiks 4,5%, mis on Euroopa Komisjoni ajutise vabastusklausliga seatud maksimaalne lubatud tase.

Vabastusklausliga lubatavat maksimaalset riigieelarve puudujääki ei ole otstarbekas kogu ulatuses ära kasutada. Arvestades majanduse pööret taastumise suunas ja püsivalt suurt riigieelarve puudujääki on mõistlik, kui eelarvepositsiooni edasine halvenemine piirdub vaid täiendavate kaitsekulutustega. Kui aga kaitsekulud jäävad suureks pikema aja vältel, tuleks neile leida püsiv kate riigi jooksvatest tuludest. Puudujäägi hoidmisel maksimaalselt lubatatud taseme lähedal kogu vabastusklausli kehtimise ajal ehk sisuliselt 2029. aastani tõuseks riigi võlg üle 30% SKPst ja intressimaksed pea 1%ni SKPst. Suurenev intressikulu võtaks enda alla üha suurema osa maksulaekumistest ja jätaks valitsusele väga vähe võimalusi reageerida ootamatult tekkida võivatele probleemidele Eestis. Eelarve puudujäägi süvenemine annab majandusele küll ajutise lisatõuke, ent halvendab pikas plaanis majanduse pikaajalist väljavaadet.

Inimeste ostujõud suureneb märkimisväärselt. Keskmine netopalk kerkib tuleval aastal enam kui 8% ning hinnataseme muutust arvestades kasvab palga ostujõud 5%. Kui praegu seadusega kehtestatud tulumaksutõus jääb ära, suureneb keskmise palga ostujõud järgmisel aastal veelgi rohkem — umbes 6,5%. Sissetulekute hüppeline kasv parandab märgatavalt inimeste tarbimisvõimalusi, mis ergutab sisenõudlust ja elavdab majandust. Selle mõjul hakkab hõive suurenema ning töötus vähenema pisut kiiremini, kui varem prognoositud. Kuna ettevõtted on püüdnud koondamisi vältida ja hoidnud inimesi palgal ka väiksema tegevusmahu juures, on tööturu reaktsioon majanduslike olude paranemisele siiski pigem aeglane.

Tänavune kiire hinnatõus taandub järgmise aasta teiseks pooleks 2% lähedusse. 2026. aasta alguses kaob hinnakasvu statistikast mootorsõidukimaksu mõju ning aasta keskpaigaks taandub ka käibemaksutõusu ja administratiivselt reguleeritavate raviteenuste kallinemise mõju. Hindade edasist kasvu pidurdavad palgakasvu aeglustumine, euro tugevnemisest tulenev importkaupade ja -teenuste soodsam hind, turgude ootus naftahinna langemiseks ning toidutoormete mõõdukam hinnatõus või mõnel juhul isegi hinnalangus. Üldist hinnakasvu peaks märgatavalt leevendama ka tootlikkuse tõus Eesti ettevõtetes, mis viimastel aastatel on kannatanud. Esiteks on küllaltki suur osa ettevõtete tootmise sisseseadest ja osaliselt ka töötajatest alarakendatud, mida majanduse elavnedes on võimalik kiirelt kaasata. Teiseks toetavad madalamad intressimäärad, paranenud ligipääs pangalaenudele ja vähenenud ebakindlus rahvusvahelises kaubanduses ka uusi investeeringuprojekte. Kodumaist hinnakasvu kiirendab aga aastaid kestev suur ja püsiv riigieelarve puudujääk.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinn: Tallinn pakub suurhalli rajamiseks välja Ülemiste kaubajaama ala

TallinnTallinn tegi kultuuriministeeriumile ja Eesti Olümpiakomiteele ettepaneku rajada multifunktsionaalne suurhall Ülemiste kaubajaama territooriumile, kus on piisavalt ruumi nii hallile kui ka ümbritsevale avalikule ruumile.

„Suurhalli rajamine Ülemistele looks täiesti uue tõmbekeskuse, mis ühendab tippspordi, kultuuri ja puhkevõimalused. Tallinn on valmis võtma aktiivse rolli – nii planeeringute tegemisel kui avaliku ruumi arendamisel,“ ütles Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski. „Kui riik suudab langetada otsuse lähikuudel, on võimalik hall valmis ehitada juba 2029. aasta korvpalli EM-finaalturniiriks.“

Linnapea kinnitusel tekib Rail Balticu valmimisel alale tihe rahvusvaheline ja siseriiklik ühendus rongi, trammi ja bussiliinidega. Lähedal asub ka Tallinna Lennujaam. Lisaks kuulub suur osa alast riigile, mis välistab vajaduse eramaa omandamiseks ning aitab hoida ajakava.

Linna peaarhitekt Andro Mänd sõnas, et suurhall koos ümbritseva pargiga looks täiesti uue piirkonna RailBalticu terminalist põhja poole jäävale alale. „Lisaks spordi- ja turismivaldkonna edendamisele aitaks see kaasa tervikliku linnaruumi arengule ning tugevdada Ülemiste sidet ülejäänud linnaga. Suurhalli rajamine oleks kõnekas näide linna ja riigi koostööst ning kinnitaks, et suudame tegutseda kiiresti ja tulemuslikult,“ ütles Mänd.

Planeeritava suurhalli ümber jääb ligi 10 hektarit maad, kuhu saaks rajada mitmekülgse välisporditaristu ja rohealad. Maastikuarhitektuurse lahenduse maksumuseks on hinnatud kuni 20 miljonit eurot, sõltuvalt planeeritavatest funktsioonidest ja pinnase seisukorrast. Linn on valmis katma avaliku ala investeeringu ja hoolduse kulud, eeldusel et kinnistu antakse linnale ja halli ning ümbritseva ala projekteerimine kulgevad käsikäes.

Tallinna hinnangul on võimalik hall rajada juba 2029. aastaks, kui otsustatakse kiiresti. „Ajagraafik on pingeline, kuid poliitilise tahte olemasolul on see võimalik. Selle eelduseks on suurhalli rajamise põhimõttelise otsuse langetamine lähikuudel, et kuulutada veel 2025. aastal välja arhitektuurivõistlus ning algatada kinnistule detailplaneering,“ kirjutas linnapea pöördumises riigile. Detailplaneeringu tegemise võtaks Tallinna linn enda peale, et kiirendada protsessi.

250923 Tallinn pakub suurhalli rajamiseks välja Ülemiste kaubajaama ala 1

250923 Tallinn pakub suurhalli rajamiseks välja Ülemiste kaubajaama ala 2

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) päis5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile

“Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees

Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien

Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja

Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase

Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand

Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus

Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Eerik Staškevitš

Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff

Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine

Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT

Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Planeerimine lühemaks: uuenev seadus lubab omavalitsusel detailplaneeringust loobuda

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja tööstusminister tutvustas täna Riigikogu majanduskomisjonis planeerimisseaduse muudatusi, mille eesmärk on teha menetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad kaasa mitme protsessi lühenemise, muu hulgas tekib omavalitsustel senisest laiem võimalus lahendada ehituslikud küsimused projekteerimistingimustega, mis võib vähendada menetlusele kuluvat aega aastate võrra.

Muudatuse järgi saaksid kohalikud omavalitsused võimaluse kasutada ehitusõiguse määramisel detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi senisest rohkematel juhtudel. „Iga kord ei ole keerulise detailplaneeringu menetluse läbi viimine otstarbekas. Olukorras, kus planeering ei loo mingit lisaväärtust, võib vald või linn sellest loobuda ja hoida palju aega kokku,“ rääkis majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Kui keskmiselt võtab ühe detailplaneeringu koostamine 2,5 aastat, siis projekteerimistingimused väljastatakse üldjuhul paari kuuga, nii et ajaline võit nii omavalitsuse kui inimese jaoks on märkimisväärne,“ selgitas minister.

Tema sõnul on omavalitsustel ka täna ehitusõiguse andmisel võimalik detailplaneeringust loobuda, ent väga piiratud juhtudel ning kasutuspraktika näitab, et vajadus on seda võimalust laiendada.

Ettepaneku kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel jätkuvalt arvestama üldplaneeringutes kehtivaid üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, kuid neid saab väljastada selliselt, et täpsed ehituslikud tingimused selguvad projekteerimistingimuste menetluse käigus.

Kavandatavad seadusemuudatused aitavad kaasa kiiremale menetlusele ka teistes valdkondlikes protsessides.

  • Detailplaneeringut saab edaspidi muuta – enam ei pea kehtestama uut. Muutmine tuleks teha aasta jooksul, samal ajal, kui uue detailplaneeringu kehtestamisaeg on 3 aastat. Nii aitab muudatus kokku hoida 2 aastat.
  • Planeerimismenetlus loetakse edaspidi alustatuks taotluse esitamisest, mitte enam algatamise otsusest. Selle tulemusena lüheneb menetluse tähtaeg kuni pool aastat.
  • Omavalitsus võib planeeringu korraldajana määrata menetluse kestel osalistele tähtaegu. See aitab vältida formaalseid või pahatahtlikke venitusi ning tagab, et menetlus ei jää määramatuks ajaks seisma.
  • Omavalitsuse jaoks muutub paindlikumaks teavitamine ja avalikustamine. Näiteks võib avalikust väljapanekust teavitada vahetult enne selle algust, mitte tingimata 14 päeva ette ning omavalitsuse enda otsustada on sobivaim asukoht, kus väljapanek ja arutelu korraldatakse.
  • Maakonnaplaneeringu puhul kaotatakse ära vastuvõtmise etapp. Koostaja ei pea enam planeeringut omalt poolt ametlikult kinnitama, mis omakorda tähendab mitmekuulist ajavõitu.

Minister Keldo sõnul on seaduse muutmine oluline edasiminek, et planeerimistegevusi saaks läbi viia efektiivselt. „Ajamahukad planeerimisprotsessid peaksid nüüd jääma minevikku. Meie piirkondade ja majanduse jaoks on eluliselt oluline, et projektid saaksid käivituda operatiivselt ja liigse ajakuluta,“ märkis ta.

Planeerimisseaduse muudatusettepanekud valmisid koostöös ettevõtjate, huvirühmade ja partneritega. Seaduse eelnõu (683SE) on saadetud Riigikogule menetlemiseks, vastu võtmisel peaksid muudatused jõustuma 2026. aastal.

Lisaks seaduse muutmisele on valdkonna tõhustamiseks töös teised pikaajalised muudatused: planeeringute teenusdisaini projekt, ekspressraja väljatöötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine, Maa- ja Ruumiameti rolli ümberdisainimine planeerimisprotsessis, planeeringute digipöörde ettevalmistamine jm. Planeerimise tõhustamine on üheks eesmärgiks seatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5%

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2025. aasta teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 5,5%.

Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et võrreldes eelmise kvartaliga tõusid teises kvartalis korterite hinnad 4,8% ja majade hinnad 1,4%. „Üle Eesti on korterite hinnad tõusnud kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandina püsisid korterite ruutmeetrihinnad esimeses kvartalis muutumatuna Tallinnas, kus hinnad tõusid alles nüüd, teises kvartalis 3,9%,“ selgitas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka 2024. aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem. „Seega saab öelda, et kinnisvara hinnatase oli selle aasta teises kvartalis kõrgem võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ning 2022. aasta teise kvartali suurem tehingute rahaline maht oli tingitud turu suuremast aktiivsusest,” kommenteeris Umbleja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

250923 Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5%

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis teises kvartalis võrreldes esimese kvartaliga 2,6% ja võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga 3,5%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Koolitus “Kinnisvaraturundus” – oskused edukaks müügiks ja persoonibrändi loomiseks

Kinnisvaraturundus30.09.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturundus”, kus Kaisa Marissa Aduson ja Evelin Org jagavad praktilisi teadmisi ja tööriistu kinnisvara turundamiseks ning persoonibrändi kujundamiseks.

Osalejad saavad:

  • nõuanded, kuidas objekti müügiks ette valmistada;
  • teadmised turundusnippidest ja -kanalitest;
  • süstematiseeritud teadmised persoonibrändingust;
  • juhised imagot teadlikult kujundada;
  • praktilised tehnikad, kuidas panna turundus enda kasuks tööle.

Koolitus “Kinnisvaraturundus” toimub 30.09.2025 kell 10.00-15.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: korterite suurem valmimise laine on minevikku jäänud

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2025 II kvartalis sai statistikaameti andmetel kasutusloa ehk valmis 515 elamut, neist 33 korterelamut. Kasutusloa saanud eluruume oli kokku 1375, neist 788 eluruumi korterelamutes.

Aastatagusega võrreldes suurenes valminud elamute arv 12% ja korterelamute arv 38%. Valminud eluruumide arv paisus 13%, korterelamutes asuvate eluruumide arv kerkis 14%.

Elamute ja eluruumide kasutuslubade väljastamine ei ole otseselt tänase kinnisvaraturu indikaator. See näitab arendajate aasta-kahe taguseid ehitamisega alustamise otsuseid, kus tänaseks on i-le punkt pandud.

Valminud elamute ja eluruumide arv küll kvartalite lõikes kõiguvad, kuid püsivad ajaloolise keskmise ehk tavapärase taseme lähedal. 

Küll on selgelt vähenemas korterelamute ja korterite ehituslik valmimine, mis paari aasta väga kõrgelt mahtude tasemelt on jõudnud ajaloolise keskmise peale. Suurem ostubuumiga kaasas käinud korterite ehitusliku valmimise laine võime nüüd lugeda minevikku jäänuks.

Korterite ehitamise ja valmimise maht on vähenenud põhjusel, et korterite nigela müügi tõttu on viimastel aastatel mõnevõrra vähem korterelamuid ehitusse pandud. Korterelamute ehitamise ja valmimise vähenemist on kompenseerinud suurem aktiivsus ühepereelamute ja paaris-ridamajade sektoris. 

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: tööstushinnad püsivad stabiilsena

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütiku Mario Lambingu sõnul on töötleva tööstuse tootjahinnad püsinud augustis sisuliselt samal tasemel kui aasta tagasi – langus oli vaid 0,1 protsenti. Arengud ekspordi- ja impordihindade puhul olid samuti tagasihoidlikud, mõlemad kerkisid aastaga umbes 1 protsendi võrra. Tööstusharude lõikes olid muutused suuremad, kuid suures osas oli olukord sarnane eelnevatele kuudele.

Nafta hinna langus mõjutab jätkuvalt Eesti põlevkiviõlitööstust, kus toojahinnad olid viiendiku võrra madalamad kui aasta varem samal ajal. Hinnad on jõudnud tagasi tasemele, kus need olid enne järsku energia kallinemist 2022. aastal. Ekspordihindade langus on viimastel kuudel olnud mõnevõrra tagasihoidlikum, kuid suures plaanis järgib see tootjahindade arenguid.

Aastane hindade kasv oli endiselt üsna kiire toiduainetööstuses ulatudes 3,7 protsendini, kuid võrreldes eelmise kuuga hinnad mõnevõrra langesid. Kiirelt on kasvanud hinnad piimatoodete tootmises ning puu- ja köögiviljade töötlemises.

Puidutööstuses kasvasid tootjahinnad aastaga 4,7 protsenti, kuid ka siin on eelmise kuuga võrreldes hinnad veidi alanenud. Kui puidutööstust on enam kui aasta iseloomustanud kasvutrend, siis vastupidine on olukord paberitööstuses. Augustis olid tootjahinnad 13 protsenti madalamad kui eelmisel aastal samal ajal. Osaliselt peegeldab see ka energiahindade arenguid, kuna tegemist on üsna energiamahuka tootmisega.

Ettevõtjate ootused viitavad, et hinnasurved on tagasihoidlikud ning suuri muutusi pole lähikuudel oodata.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest

Statistikaamet / Statistics EstoniaTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2025. aasta augustis võrreldes juuliga 1,6% ja langes võrreldes eelmise aasta augustiga 1,6%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimi analüütiku Jelena Jurkova sõnul langes tööstustoodangu tootjahinnaindeks aastases võrdluses kolmandat kuud järjest. „Võrreldes 2024. aasta augustiga mõjutas indeksit enim elektrienergia ja kütteõlide tootmise hinnalangus. Vastupidist mõju avaldas puidutöötlemise ja puittoodete ning toiduainete tootmise hinnatõus,“ rääkis Jurkova. Töötleva tööstuse tegevusaladel kokku oli hinnalangus 0,1%, samas jätkus toiduainete tootmise hinnatõus, mis oli aastases võrdluses 3,7%.

Võrreldes juuliga mõjutas augustis tootjahinnaindeksit eelkõige hinnatõus elektrienergiaga varustamises. Samuti mõjutas indeksit puit- ja metalltoodete tootmise ning masinate ja seadmete remondi hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 0,8%. Kõige rohkem tõusid elektrienergia, rõivaste ning tööstusmasinate ja -seadmete hinnad. Enim langesid hinnad paberil ja pabertoodetel, põllumajandussaadustel ja mäetööstuses. Võrreldes 2024. aasta augustiga langes ekspordihinnaindeks 0,4%.

Impordihinnaindeks tõusis augustis võrreldes juuliga 1,9%. Enim tõusid elektrienergia, naftasaaduste ja põllumajandussaaduste hinnad. Kõige rohkem langesid hinnad mäetööstuses, paberil ja pabertoodetel ning elektriseadmetel. Võrreldes eelmise aasta augustiga langes impordihinnaindeks 1,1%.

250922 Tootjahinnaindeks langes kolmandat kuud järjest

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine