Statistikaameti andmetel oli 2025. aastal töötuse määr 7,5%, tööhõive määr 68,5% ja tööjõus osalemise määr 74,1%.
Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et töötuse määr (7,5%), mis näitab, kui suur osa tööjõust on töötud, oli möödunud aastal vaid 0,1 protsendipunkti madalam kui aasta varem. 2025. aasta keskmine töötute arv oli 56 200, mida on 900 inimese võrra vähem kui 2024. aastal.
Kõige rohkem kasvas töötus noorte meeste seas
„Naiste seas töötus vähenes, meeste seas suurenes. Kui 2024. aastal oli töötuse määr naiste hulgas 7,5%, siis 2025. aastal oli see langenud 6,6% peale. Meeste töötus aga tõusis aastaga 0,7 protsendipunkti võrra, ulatudes 2025. aasta keskmisena 8,3%-ni,“ kirjeldas analüütik.
„Kõige rohkem kasvas mullu töötus 15–24-aastaste noorte meeste seas, mis tõi kaasa ka noorte üldise töötuse kasvu,“ tõdes analüütik. Noorte aasta keskmine töötuse määr (20,7%) oli 1,6 protsendipunkti kõrgem kui 2024. aastal, sealjuures oli noorte meeste töötuse määr 22,5%. See on aasta varasemaga võrreldes 3,6 protsendipunkti kõrgem. Noorte naiste töötuse määr (18,8%) oli aasta varasemaga võrreldes 0,5 protsendipunkti madalam.
Analüütik selgitas, et teistes vanuserühmades püsisid töötuse näitajad aastases võrdluses pigem stabiilsed või langesid. „50–74-aastaste töötuse määr (5,7%) oli sama nagu aasta varem. Töötuse määr 25–49-aastaste seas (6,7%) oli aasta varasemaga võrreldes aga 0,4 protsendipunkti madalam. Siiski näeme ka nende puhul sama trendi – meeste töötuse määra kasvu ja naiste oma langust,“ ütles ta.
Töötud tunnevad üha rohkem, et ei tule majanduslikult toime
Vähemaks jäi lühikest aega ehk alla kuue kuu tööta olnud inimeste arv, samas kui 6-11 kuud töötu olnute arv mõnevõrra suurenes. Nende töötute arv, kes olid tööta olnud aasta või kauem, püsis stabiilne. „Töötute puhul torkab silma, et viimase paari aastaga on järjest vähenenud nende enesehinnanguline toimetulek – kui 2022. aastal hindas umbes iga neljas töötu (25,2%), et ei tule või pigem ei tule majanduslikult toime, siis 2025. aastaks tundis samamoodi juba ligi kolmandik (31,7%),“ tõdes Vassiljeva.
Töötusega paralleelselt vähenes ka tööhõive. 2025. aasta keskmine hõivatute arv oli 693 100 inimest, mida on 5500 võrra vähem kui aasta varem. Tööhõive määr (68,5%) oli 0,4 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aastal ja langus oli ühtlane nii meeste kui ka naiste hulgas.
Vanuserühmade ja sugude lõikes paistab Vassiljeva sõnul silma mitmeid erinevusi: 15–24-aastaste noorte hulgas vähenes naiste tööhõive määr, mis 34,3% juures oli 3,1 protsendipunkti võrra madalam kui aasta varem. Noorte meeste tööhõive püsis pigem stabiilne.
„25–49-aastaste seas nägime 1,2 protsendipunkti suurust langust meeste tööhõive määras, mis oli 2025. aastal 87,2%,“ tõi Vassiljeva esile. „Samas naistel oli sama näitaja 84,1% juures eelmisel aastal 1,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui ülemöödunud aastal,“ lisas ta. 50–74-aastaste seas sai eelmisel aastal täheldada naiste vähenenud osalemist tööhõives.
Tegevusalati vähenes 2025. aastal hõive absoluutarvudes kõige enam töötlevas tööstuses, hariduses ja ehituses. Hõivatute arv suurenes aga veonduse-laonduse, haldus- ja abitegevuste, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande ning majutuse-toitlustuse tegevusaladel.

Piirkondlikult oli näha hõivatute arvu vähenemist Valga, Viljandi ja Põlva maakonnas ning ka Läänemaal. Hõivatute arv suurenes aga Tallinnast väljapoole jääval Harjumaal, Raplamaal, Lääne-Virumaal ja Pärnumaal.
2025. aastal oli tööjõudu varasemaga võrreldes vähem
Tööjõus osalemise määr, mis näitab tööealiste elanike aktiivsust tööturul, oli 2025. aastal 74,1%, vähenedes 2024. aastaga võrreldes 0,5 protsendipunkti. Samavõrra suurenes majanduslikult mitteaktiivsete inimeste osatähtsus. „See tähendab, et nägime 2025. aastal lisaks tööealise rahvastiku vähenemisele ka täiendavat tööjõu vähenemist,“ tõdes Vassiljeva. Tööjõu vähenemine toimus naiste arvelt, kelle tööjõus osalemise määr langes ja majanduslik mitteaktiivsus tõusis aasta varasemaga võrreldes 1,1 protsendipunkti, samas kui meeste tööjõus osalemise määr tõusis aastaga 0,2 protsendipunkti võrra. „Kui tööhõive määr langes ühtlaselt nii meestel kui naistel, siis mehed jäid tööturul aktiivseks ja liikusid pigem töötute hulka, naised aga mitteaktiivsete hulka,“ ütles analüütik.
2025. aasta neljanda kvartali tööturu näitajad järgisid aastaste muutustega sarnast trendi: 6,4% suurune kvartaalne töötuse määr oli 1 protsendipunkti võrra madalam kui 2024. aasta neljandas kvartalis. Tööhõive määr (68,1%) jäi aasta varasemale neljanda kvartali näitajale alla 0,4 protsendipunkti võrra ning tööjõus osalemise määr (72,7%) oli aasta varasemast 1,3 protsendipunkti võrra madalam.
Töötuse trendide jälgimisel saab tugineda kahele allikale: töötukassa registriandmetele ja statistikaameti poolt kogutud Eesti tööjõu-uuringu andmetele. Olgugi et mõlemad allikad kirjeldavad sama nähtust, on nende vahel lisaks sarnasustele ka erinevusi.
Tööjõu-uuringu statistikas kajastuvad Eesti alalised elanikud, kes elavad või plaanivad elada Eestis vähemalt aasta või kauem. Protsendimäär on osa suurus tervikust, see esitatakse protsentides (%). Protsendimäära muutu väljendatakse protsendipunktides.
Andmed on avaldatud 16.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.





EfTEN United Property Fund earned a net profit of 223 thousand euros in January (the same period last year: 408 thousand euros). Decrease in profit was primarily related to the investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares, which share price at Tallinn Stock Exchange increase by 2,9% in January 2026 as compared to 6,1% in January 2025. The net asset value (NAV) of the fund unit was 12,85 euros at the end of January, increasing by 0,8% per month.
Tallinna korteriturul tehti eelmisel aastal enim tehinguid Lasnamäel ja kesklinnas, kuid tehinguaktiivsuse kasv oli suurim Kristiine ja Pirita linnaosades, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Tallinnas, Haaberstis algab sel suvel uue elamuarenduse ehitus, mille esimeses etapis valmib 2027. aasta sügisel 52 uut A-energiaklassi korterit. Järveallee nime kandev uusarendus asub Järveotsa teel Harku järve vahetus läheduses.
Enlight Research uuendas EfTEN Real Estate Fund AS-i (EfTEN; EFT1T) aktsiaanalüüsi. Analüüsi kohaselt on aktsia õiglane väärtus baasstsenaariumi kohaselt 22,69 eurot. See on pea 15% kõrgem võrreldes aktsia viimase sulgemishinnaga Tallinna Väärtpaberiturul.
Kui selle aasta alguses on näha majanduse elavnemise märke, siis sel aastal lisandub tõenäoliselt turule siiski erandlikult vähe uusi büroopindu. Harjumaal valmib ligikaudu 30 000 m² uut büroopinda, mis on väikseim maht viimase kümne aasta jooksul. Põhjus peitub arendajate varasemas ettevaatlikkuses: ebakindlate väljavaadete tõttu on jäetud viimastel aastatel mitmed projektid käivitamata, mistõttu jõuab täna turule väga piiratud hulk kaasaegseid A-klassi ärihooneid. Kuna ärihoonete valmimistsükkel kestab 2–2,5 aastat, jääb pakkumise nappus tõenäoliselt püsima ka järgnevatel aastatel.
Noblessneris kerkiv keskkonnateadlikkuse ja -hariduse kompetentsikeskus, kohtumispaik, Loodusmuuseumi uus hoone ja keskkonnavaldkonna riigiasutuste ressursitõhus kontor Taru valmib tänavu sügisel.

03.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „

Luminor pank ja Everaus Kinnisvara tütarettevõte Everaus Kindluse OÜ sõlmisid 7,72 miljoni euro suuruse laenulepingu, millega finantseeritakse Kindluse Kodu elukondliku arendusprojekti esimese etapi ehitust Tallinna piiril Järvekülas. Tegemist on tervikliku elukvartaliga, mille esimeses etapis valmib kuus paarismaja ja kuus ridamaja 36 uue koduga.
Telliskivisse lisandub heaolukogemus linnaspaa ja saunakeskuse näol, mis toob piirkonda uue kvaliteedistandardi. Tegemist on Telliskivi TLNi ärilinnaku järgmise suure arenduse, M-hoonega, mille ühte osasse spaad kavandatakse ja mis hakkab külastajatele olema avatud aastaringselt.
11. veebruaril avati Mustamäel aadressil Tammsaare tee 135 uus teenusmaja, kuhu rajati sada sotsiaalkorterit, millest suurem osa on kohandatud liikumispuudega inimestele. Lisaks leiavad uues hoones endale kaasaegsed ruumid Mustamäe noortekeskus ning Mustamäe Perepesa.




Invego müüs eelmisel aastal Eestis ja Lätis kokku 174 uut kodu ning viis lõpule 75 miljonit eurot maksnud ärikvartali Krulli Park arenduse Tallinnas. 2026 aasta veebruari seisuga on ettevõttel avalikus müügis ja aktiivses arenduses kokku 12 elurajooni Eestis, Lätis ja Portugalis.
Tartu linn algatas Turu tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu, eesmärgiga kaaluda võimalusi rajada krundile uued äri- ja eluhooned. Krundil asuv Zeppelini keskus plaanitakse lammutada.
11. veebruaril 2026 allkirjastasid Hepsor E18 SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 5,25 miljonit eurot. Viieaastase tähtajaga laenu eesmärk on finantseerida Ķiršu Kalna Mājas elamuarendusprojekti ehitust ning taristu rajamist aadressil Eiženijas iela 18, Dzirciems, Riia.








