Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Statistikaamet: Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2025. aasta teises kvartalis Eestis ja välisriikides kokku 1,2% vähem kui aasta varem samal ajal. Kohalikul ehitusturul vähenes maht 1,4%.

Eesti ehitusettevõtted ehitasid teises kvartalis kokku 995 miljoni euro eest, sellest hooneid 617 miljoni ja rajatisi 378 miljoni euro eest. Mullu sama ajaga võrreldes ehitati hooneid 1,2% rohkem ja rajatisi (teed, sillad, sadamad, magistraaltorustikud, side- ja elektriliinid, spordiväljakud jms) 5% vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütik Merike Sinisaar tõdes, et kuigi esimeses kvartalis näitasid ehitusmahud korraks kasvu, siis teises kvartalis jätkus viimastel aastatel tavapärane mahtude vähenemine „Kohalikku ehitusturgu mõjutas teises kvartalis enim rajatiste ehitusmahtude 8% vähenemine, seda eelkõige uusehituse tõttu. Hooneehitusmahud see eest aga kasvasid, sest rohkem ehitati nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid,“ selgitas Sinisaar.

250828 Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem 1
Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete mahud suurenesid mullu teise kvartaliga võrreldes 0,9%. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli 7%, nagu aasta varemgi.

Ehitisregistri andmetel lubati kasutusse 1375 uut eluruumi, mida on 13% rohkem kui 2024. aasta teises kvartalis. „Kasutusse lubatud eluruumide arv kasvas aastases võrdluses esimest korda pärast 2023. aasta viimast kvartalit,“ tõi Sinisaar välja. Enamik valminud eluruumidest asub korterelamutes, millest populaarsem on 3–5-korruseline korterelamu. Kõige rohkem valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna ja Tartu lähiümbruse vallad.

Ehitusluba väljastati 1567 eluruumi ehitamiseks, mida on 5% vähem kui aasta varem samal ajal. Endiselt oli eelistatuim elamutüüp korterelamu.

Kasutusse lubati 291 mitteelamut, kus kasulikku pinda on 225 000 ruutmeetrit. Kõige enam lisandus uut büroo-, lao- ja tervishoiuhoonete pinda. Võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga suurenes kasutusse lubatud mitteelamute pind, samas maht vähenes.

250828 Teises kvartalis ehitati 1,2% vähem 2

Ehitusstatistika koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Ehitussektori taastumine on vaevaline

SwedbankEestis tehtud ehitustööde maht vähenes 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%. Kui aasta alguses veel nägime kasvu, siis nüüd on ehitusmaht taas languses. Kogu sektor on olnud langustrendis juba 2022. aasta teisest kvartalist ning tööde maht sarnaneb 2017. aasta tasemele.

Hooneehitus kasvas, rajatiste ehitus oli languses

Hooneehituse maht kasvas teises kvartalis 3% aastases võrdluses. Kuna hoonete osakaal on üle 60% kogu ehitusest, avaldab selle areng sektorile märkimisväärset mõju. Üle kahe aasta kestnud hooneehituse mahu langus sai eelmise aasta viimases kvartalis läbi. Rajatiste ehitus vähenes samal ajal 8%. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse eelmise aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku neli kvartalit. Kui varem aitasid riiklikud taristuprojektid kogu ehitust toetada, siis viimase nelja kvartali jooksul on just rajatiste ehitus pidurdavaks teguriks. Samas peaksid riiklikud investeeringud nii hoonete kui rajatiste ehitust jätkuvalt toetama. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade maht viitab taristuehituse paremale väljavaatele.

Ehitussektori kindlustunne paraneb

Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast suveks oluliselt paranenud, kuid püsib veel allpool pikaajalist keskmist. Kuigi ehitusettevõtted peavad nõudlust endiselt ehitustegevust piiravaks, on nende hinnang ehitustellimuste portfellile oluliselt paranenud ning töötajaid soovitakse juurde palgata.

Ehitussektori väljavaade paraneb, kuid taastumine tuleb konarlik

Koos majanduse elavnemise ja madalamate intressimääradega paraneb ka ehitussektori väljavaade. Ehitussektorisse kandub mõju aga tavaliselt pikema viitajaga. Paraku on majanduse taastumine olnud siiani oodatust aeglasem, mistõttu ei maksa ka ehitussektori kiiret taastumist oodata.

Viimastel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses. Küll aga on tänavu näha rohkem positiivseid märke. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv oli selle aasta esimese kuue kuuga 11% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kui eelmisel aastal oli ehituslubade arv 2014–2015. aastate tasemel, siis tänavu sarnaneb see juba 2016. aasta tasemele.

Eluasemete taskukohasus paraneb intressilanguse toel

Eluaseme taskukohasus on oma 2023. aasta lõpus olnud põhjast juba märgatavalt paranenud, mida on peamiselt toetanud intressimäärade langus. Kuigi eluaseme taskukohasus pole veel varasemate heade aegade (2016.–2019. aastate keskmise) tasemeni taastunud, on nõudlus korteriturul tugev ja väljastatud eluasemelaenude maht kasvab hoogsalt. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub veel mõnevõrra allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor, mis korterite kättesaadavust jätkuvalt parandab. Lisaks, on järgmisel aastal tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele toetama. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu, kuid laenutingimuste paranedes peaks ostjate huvi ka uusarenduste järele jätkuvalt kasvama.

Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis, kuid 2020. ja 2021. aasta tasemeni veel ei jõudnud. Tänavu esimesel poolaastal väljastati aga mitteeluhoonetele ehituslube mahu poolest 27% vähem, pinna poolest 8% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Samas võib ehituslubade arv kvartalite lõikes palju kõikuda. Aasta pole veel läbi ning jääb loota, et tagasilöök on ajutine. Mittefinantsettevõtete laenujäägi kasv on tänavu aastases võrdluses kiirenenud 13%ni. See peaks omakorda jõudma ettevõtete investeeringutesse, sealhulgas hoonetesse ja rajatistesse.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE: Tallinna-Harju korterite müügipakkumine õrnas miinuses ja hind õrnas plussis

Kinnisvaraportaal KV.EEKinnisvaraportaalis KV.EE oli 07.2025 keskmiselt pakkumises 6025 korterit keskmise hinnaga 3461 €/m². Eelmise aastaga võrreldes oli korterite müügipakkumisi 2% võrra vähem ja nende hind 5% suurem.

Alates 01.2025 on Harjumaa korteripakkumise üldine trend olnud vähenemise suunas. Pakkumist portaalis KV.EE on aidanud vähendada aktiivne korterite ostu-müügiturg, mille peamine raskuskese on eelkõige korterite järelturul.

Korterite müügipakkumiste arvu vähenemise juures pole vähetähtsad hooajalised põhjused. Enamasti on korterite müügipakkumiste madalpunkt portaalis KV.EE juunis-juulis-augustis, millele järgneb pakkumise uus kasvulaine.

Harju maakonna korteripakkumisest 79% asub Tallinnas. Seega kirjutavad Tallinna arengud ette suure osa Harjumaa trendidest. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine arv 4766 on aastatagusest 3% väiksem ja keskmine hind 3685 €/m² on aastaga kerkinud 5%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
07.2024 07.2025 Muutus, % 07.2024 07.2025 Muutus, %
Harjumaa 6 169 6 025 -2% 3 290 3 461 5%
Anija vald 37 36 -3% 1 337 1 557 16%
Harku vald 141 138 -2% 2 897 3 117 8%
Jõelähtme vald 83 59 -29% 2 670 2 932 10%
Keila 98 78 -20% 2 799 2 789 0%
Kiili vald 51 37 -27% 3 067 3 335 9%
Kose vald 29 23 -21% 1 172 1 287 10%
Kuusalu vald 20 18 -10% 1 073 990 -8%
Lääne-Harju vald 140 160 14% 1 121 1 064 -5%
Maardu 142 125 -12% 1 839 1 855 1%
Raasiku vald 20 28 40% 1 913 2 450 28%
Rae vald 197 171 -13% 3 057 3 115 2%
Saku vald 60 77 28% 3 038 3 477 14%
Saue vald 88 140 59% 2 179 2 471 13%
Tallinn 4 925 4 766 -3% 3 508 3 685 5%
Viimsi vald 110 150 36% 3 382 3 745 11%
Eesti 10 732 10 917 2% 2 627 2 702 3%
Harjumaa 6 169 6 025 -2% 3 290 3 461 5%
Tallinn 4 925 4 766 -3% 3 508 3 685 5%
Tartu 1 037 1 086 5% 2 629 2 855 9%
Pärnu 785 878 12% 2 878 2 884 0%
Narva 364 378 4% 749 730 -2%
Rakvere 107 122 14% 1 680 1 782 6%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Luminori laenustatistika kommentaar: koduostjate aktiivsus jätkus ka juulis

Luminor BankEesti Panga andmetel oli juulis väljastatud kodulaenude käive 231,2 miljonit eurot. Kuigi see jäi alla rekordilisele juunile, oli tulemus sarnaselt varasemate kuudega tugev – aastavõrdluses oli tänavuse juuli käive 16,6% suurem kui mullu. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul mõjutas kuist langust eelkõige juulis jõustunud käibemaksutõus, ent suures pildis püsib kodulaenuturg jätkuvalt aktiivne.

„Eesti Panga statistika kohaselt väljastati juulis kodulaene 231,2 miljoni euro ulatuses, mis on 15,4% vähem kui eelmisel kuul. Samas tähistas tänavu juunis välja antud kodulaenude maht – 273 miljonit eurot – kõigi aegade rekordit. Seejuures kinnitab ka juuli laenukäive selle aasta varasemat trendi, kus langenud intressimäärad ja kasvav kindlustunne on soodustanud kinnisvaraturu aktiivsust,“ sõnas Kikas.

Luminori kodulaenude valdkonnajuht märkis, et kui võrrelda tänavuse juuni ja juuli statistikat tervikuna (504,4 miljonit eurot) ning kõrvutada seda eelmise aasta sama perioodiga (367,3 miljonit eurot), siis oli uute laenude käive tänavu kahe suvekuu kokkuvõttes 37,3% võrra kõrgem.

„Meie igapäevane töö näitab, et hoolimata puhkuste perioodist on huvi kodulaenude vastu endiselt kõrge. Praegune aktiivsus annab alust uskuda, et turu hoog püsib ka edaspidi, sest selleks on olemas head eeldused – euribor on püsinud stabiilselt pisut üle 2% ning prognooside järgi võib see aasta lõpuks veel mõnevõrra langeda. Samal ajal on kinnisvarahinnad stabiliseerumas ja palgad tasapisi hinnatõusule järele jõudmas,“ ütles Kikas.

Kui aasta alguses andis suure osa laenumahust refinantseerimine, siis Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul on viimasel ajal selle osakaal vähenenud ning turuaktiivsust on mõjutanud eelkõige just kinnisvara soetamine. Lisaks tõi ta välja, et kuna hinnavahe uusarenduste ja järelturu vahel on olnud tavapärasest suurem, siis enam tehinguid on toimunud järelturul.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: keskmise palga andmetes oli viga, tegeleme probleemi lahendamisega

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti peadirektor Urmet Lee ütles, et statistikaameti täna avaldatud keskmise palga teise kvartali andmetes oli viga ja keskmise palga tõus on olnud väiksem kui esialgu hinnatud 13,8%. Parandatud andmed avaldab statistikaamet reedel, 29. augustil.

„Palume väga vabandust vigaste palgaandmete avaldamise eest. On kahetsusväärne, et seda viga ei tuvastatud enne andmete avaldamist. Statistikaameti eesmärk on pakkuda usaldusväärseid ja kontrollitud andmeid. Saime sel korral tõsise õppetunni,” rääkis Lee.

“Probleemile jälile jõudmine on võtnud loodetust rohkem aega. Praegu teame, et probleem tulenes tõrgetest andmevahetusprotsessis ja hilisema analüüsi käigus ei suutnud me neid vigu tuvastada,” märkis Lee. “Praeguseks on selgunud, et analüüsifaili jõudsid duplikaat-kanded ja meie automaatsed kontrollid neid ei tuvastanud. Miks me ei tuvastanud neid ka hilisema analüüsi käigus, on veel keeruline öelda,” lisas ta.

“Kuna riikliku statistika avaldamise kalender näeb ette väga ranged tähtajad, liikus protsess edasi, aga see poleks tohtinud vigaste andmetega edasi liikuda. Meie eesmärk on koguda andmeid ühiskonna jaoks võimalikult madala hinnaga ja seetõttu oleme viimastel aastatel püüdnud andmete kogumist maksimaalselt automatiseerida. Kahjuks kaasnevad sellise andmekogumisega teistsugused riskid, mida me ei suutnud seekord maandada ja nii lipsasid läbi topelt-kanded,” rääkis Lee. “See on väga oluline statistika tegemise korrigeerimise koht ja selle eest vastutan peadirektorina mina,” lisas ta.

“Esialgsete andmete põhjal tundub, et vigastes andmetes olid üle hinnatud nii era- kui ka riigisektori palgakasvud, kuid riigisektori palgakasvu hindasime üle rohkem,” tõdes Lee, kelle sõnul tegeleb statistikaamet praegu probleemile nii kiire kui ka pikaajalise lahenduse otsimisega. “Me peame viima sisse täiendavad kontrollid automatiseeritud andmetöötlusprotsessi jaoks ja vaatama üle avaldamise tervikuna,” võttis ta kokku.

Parandatud keskmise palga teise kvartali andmed avaldab statistikaamet reedel (29. augustil) koos SKP infotunniga.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Arco Vara AS prepares for public bond offering

Arco VaraArco Vara AS announces its intention to issue bonds in September 2025. The exact terms and timeline of the offering will be published shortly.

The purpose of the public bond offering is primarily to finance a new development project – Lutheri Quarter – and to expand the company’s investor base. The bonds are planned to be listed on the Nasdaq Tallinn Stock Exchange Baltic Bond List.

In connection with this, Arco Vara will host an autumn investor event on 10 September 2025 in Lutheri Quarter, Tallinn, where topics such as real estate market trends, bonds in a retail investor’s portfolio, and an inside look at Arco Vara’s operations and future plans will be discussed. The event will also include a detailed overview of the planned bond terms and an opportunity to visit the Lutheri Quarter development site in person. The event is free of charge and open to all interested parties.

Kristina Mustonen, CEO of Arco Vara, commented:

“The public bond issue gives Arco Vara an opportunity to raise capital directly from people who believe in our vision and want to be part of our next growth phase. Lutheri Quarter is a great example of how high-quality urban environment, architecture, and sustainability come together – the investor event is a great opportunity to meet us face-to-face, ask questions, and see the future with your own eyes.”

The bonds are intended to be offered publicly only in Estonia, and the offering is subject to the approval of the prospectus by the Estonian Financial Supervision Authority. Arco Vara will publish a separate notice upon approval of the prospectus and the start of the bond offering, including the subscription terms.

This notice is for informational purposes only regarding a potential future offering. This announcement does not constitute an offer to sell or the solicitation of an offer to buy the bonds, nor shall there, under any circumstances, be any sale or offering of the bonds in any jurisdiction where such offering, solicitation, or sale would be unlawful prior to the approval, registration, or publication of a prospectus, information memorandum, or other offering document.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the second quarter and 6 months of 2025

Trigon Property DevelopmentThe main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 30.06.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 30 June 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for first 6 months of 2025 of AS Trigon Property Development is -53,993 euros and the earnings per share is -0.01200 EUR.

As of 30 June 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,817,094 euros. The equity of the company was 1,800,781 euros, corresponding to 99.102 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR 30.06.2025 31.12.2024
Cash and cash equivalents 254,862 370,856
Trade and other receivables 35,568 31,586
Inventories 1,526,664 1,471,238
Total current assets 1,817,094 1,873,680
TOTAL ASSETS 1,817,094 1,873,680
Trade and other payables 16,313 18,906
Total current liabilities 16,313 18,906
Total liabilities 16,313 18,906
Share capital at book value 449,906 449,906
Share premium 226,056 226,056
Statutory reserve capital 287,542 287,542
Retained earnings 837,277 891,270
Total equity 1,800,781 1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 1,817,094 1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR 6 M 2025 6 M 2024
Administrative and general expenses -59,453 -19,699
Other operating income 0 5,000
Operating loss -59,453 -14,699
Financial income 5,460 1,559
NET LOSS FOR THE PERIOD -53,993 -13,140
TOTAL COMPREHENSIVE LOSS FOR THE PERIOD -53,993 -13,140

2025 II Q interim ENG

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakooli koolitusklass ootab Sind!

KinnisvarakoolKas otsid mugavat ja kaasaegset ruumi seminaride, koolituste, koosolekute või õpitubade jaoks? Kinnisvarakooli koolitusklass on suurepärane koht, kus viia läbi nii kontakt- kui ka hübriidüritusi – osalejad saavad valida, kas tulla kohapeale või liituda veebi teel.

Ruum ja võimalused:

  • Suurus 51 m²
  • Klassiruumi stiilis kuni 24 osalejat (12 lauda)
  • Teatristiilis kuni 36 osalejat
  • Kaasaegne tehnika: konverentsiseade Konftel ja 86″ UHD ekraan
  • Pabertahvel markeritega
  • Veeautomaat kuuma ja külma veega

Asukoht:

  • Tulika 19, Kristiine linnaosa, Tallinn.
  • Flora Maja B-korpuse 1. korrus, ruum 138 (sissepääs sisehoovist).
  • Parkimine: sisehoovis tasuline parkla, tänavatel tasuta.

Broneerimine ja lisainfo:

Tule ja korralda oma järgmine sündmus ruumis, kus mugavus, tehniline varustus ja hea asukoht loovad ideaalse keskkonna edukaks ürituseks!

Koolitusklass

Koolitusklass

 

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürilepingu sõlmimine

Tallinn: Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu

TallinnTallinna linnavalitsus kehtestas Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistu detailplaneeringu, millega määratakse kinnistule ehitusõigus Ameerika Ühendriikide saatkonnakompleksi ehitamiseks.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus selgitas, et mais vastu võetud planeering on läbinud avalikustamise, avaliku arutelu ning valmis kehtestamiseks. „Planeeringu kehtestamisega saavad Ameerika Ühendriigid vajaliku ehitusõiguse Tallinnasse uue saatkonnahoone ehitamiseks. Meil on väga hea meel selle üle, et saatkonna soov on kohe hoone projekteerimisega edasi minna ning jõuda saatkonnakompleksi ehituseni 2027. aastal. Linna poolt on kavas paralleelselt kompleksi projekteerimisega läbi viia Väike-Ameerika tänavalõigu uuendamine, et saatkonnahoone ja seda toetav uus avalik ruum valmiksid samas tempos.”

Ameerika Ühendriikidele kuuluv 1,75 hektari suurune maa-ala asub Uue Maailma asumis endise Lastestaadioni krundil ministeeriumite ühishoone kõrval. Saatkonnakompleks koosneb ühest kuni 9-korruselisest ning kuni kuuest 2-korruselisest hoonest.

Planeeringu koostamise eesmärk on tagada hoonete ja rajatiste sobivus ümbritsevasse linnakeskkonda, luua turvanõuetele vastav ja kohalikke olusid arvestav väliruumi lahendus ning mõjutada vähimal võimalikul määral naaberkinnistute elanike elukorraldust.

Keskne peahoone on planeeritud krundi keskossa, piirnevatest tänavatest ja olemasolevatest hoonetest võimalikult kaugele, et tagada head insolatsioonitingimused nii naaberelamutes. Madalamad kõrvalhooned paiknevad krundi äärealadel. Erinevalt saatkonnahoone praegusest asukohast Kentmanni tänaval, võimaldab planeeritud lahendus rakendada turvanõudeid oma krundi piires. Seejuures puudub vajadus piirata alaliselt liiklust ümbritsevatel tänavatel.

Detailplaneeringu kohaselt peab saatkonna peahoone arhitektuur sobituma väljakujunenud linnakeskkonda ning vältima monotoonsust – eelistatud on arhitektuuriliselt liigendatud lahendus. Samuti tuleb erialaspetsialiste kaasates tagada kõrgetasemeline väliruum.

Saatkonnakompleksi asukoha valikul on arvesse võetud mitmeid kriteeriume, sealhulgas linna keskuse lähedus, hea ligipääsetavus erinevate transpordiliikidega, koostöö seisukohast oluliste asutuste lähedus, kinnistu sobiv suurus ja võimalus turvanõuete täitmiseks oma kinnistu piires.

Tallinna linn ja Ameerika Ühendriigid on detailplaneeringu menetluse käigus kokku leppinud, et Ameerika Ühendriigid võtavad kohustuse 1,2 miljoni euro väärtuses valmis ehitada avalikult kasutatavad rajatised Väike-Ameerika tänavaga piirneval alal. Linn rajab sinna avalikud juurdepääsuteed, üldkasutatava haljastuse ja vajadusel ka rekonstrueerib olemasoleva kõnnitee koos sademevee ärajuhtimise ja nõuetekohase tänavavalgustusega.

Vajadus lahenduse järele tekkis, kui Uue Maailma asumi elanikud tõstatasid mure senise roheala kadumise kohta Suur-Ameerika tn 3 // Väike-Ameerika tn 4 kinnistul seoses Ameerika Ühendriikide suursaatkonna hoone ehitusega nende tänavate vahelisele alale. Kohalikud kurtsid rohe- ja puhkealade vähesuse üle piirkonnas, mistõttu Ameerika Ühendriigid otsustasid toetada saatkonna ümbruse arengut rahastades Väike-Ameerika tänava linnaruumi kaasaajastamist.

250827 Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 1

250827 Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 2

250827 Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 3

250827 Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 4

250827 Linnavalitsus kehtestas USA saatkonna uue kompleksi detailplaneeringu 5

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Kuidas töötab inflatsioon koduomaniku kasuks?

SwedbankEluasemelaenu võetakse enamasti 25–30 aastaks, sageli maksimaalseks võimalikuks perioodiks. Tüüpiline soovitus on seejuures hoida igakuine laenumakse alla 40% sissetulekust. Esmapilgul võib tunduda, et selline osakaal on suur, sest kes ikka tahaks peaaegu poole palgast kohustuste alla panna? Ent tuleb mõista, et raha väärtus ei püsi ajas muutumatuna.

Inflatsiooni tõttu väheneb ajas iga euro ostujõud, samal ajal kui palgad ja kinnisvara väärtus kasvavad. Just see ongi põhjus, miks eluasemelaenu kuumakse, mis täna tundub suur, võib paari aastaga muutuda täiesti mõistlikuks, kui mitte soodsaks kuluartikliks.

2015. aastal suur makse on 2025. aastal mõistlik kulu

Võtame näiteks inimese, kes ostis kodu 2015. aastal ja kelle laenumakse moodustas siis 40% tema sissetulekust. Kui keskmine brutokuupalk oli toona 1065 eurot, kujunes tema igakuiseks laenumakseks 426 eurot. Swedbanki laenukalkulaatori leiad meie kodulehelt.

Tollal võis see tunduda suure kohustusena, kuid tänavuseks aastaks – eeldades, et tema palk liikus samas tempos keskmise palga tõusuga – teenib ta juba 2011 eurot kuus. Nüüd moodustab laenumakse isegi kõrgema euribori tingimustes vaid umbes veerandi tema sissetulekust. Veel viis aastat edasi ning suure tõenäosusega ületab selle inimese autoliisingu kuumakse tema kodulaenu makset. Kui veel võrrelda seda summat praeguste üürihindadega, siis on selge, et sellise raha eest ei ole tänastel tingimustel võimalik enam samaväärset eluaset üürida. Rohkem infot eluaseme laenu kohta leiad lehelt swedbank.ee.

Kinnisvara väärtus kasvab ajas

Lisaks laenumakse suhtelisele vähenemisele palgakasvu taustal, tuleb arvestada ka kinnisvara väärtuse kasvuga. Muidugi võib esineda majandussurutisi, mil hinnad langevad või seisavad paigal, kuid eluasemelaen on pikaajaline kohustus ning selle aja jooksul jõuab vara väärtus sageli märgatavalt suureneda.

Näiteks kümme aastat tagasi, 2015. aastal, jäi Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind veel veidi alla 1500 euro. Tollal tundus paljudele ehmatav, et uusarenduste hinnad küündisid üle 2000 euro piiri. Täna, 2025. aastal, maksab Tallinna korteri keskmine ruutmeeter juba ligi 2950 eurot ning uute korterite puhul on ületatud 5000 eurose ruutmeetri piir.

Seega kinnisvara, mis täna võib tunduda suure laenukoormusega ost, osutub ajas sageli kasumlikuks. Selle väärtus kasvab, ent igakuine laenumakse jääb samaks või muutub sissetulekute kasvades üha vähem märgatavaks.

Ennetähtaegne laenu tagasimakse pole alati mõistlik

Pikaajaline koduost ei ole kunagi pelgalt hetkeline otsus – see on tasakaal pikaajalise väärtuse ja igapäevase kandevõime vahel. Inflatsioon, palgakasv ja kinnisvara väärtuse tõus on tegurid, mis aja jooksul hakkavad laenuvõtja kasuks tööle. Kui igakuine laenumakse moodustab sissetulekust üha väiksema osa ja intressimäärad on languses, ei pruugi laenu ennetähtaegne tagastamine alati olla majanduslikult kasulik.

Sellises olukorras tasub kaaluda, kas kasutada vaba raha hoopis säästmiseks, investeerimiseks või ootamatute kulude katteks. Pikaajaliselt fikseeritud laenumakse võib ajas muutuda järjest väiksemaks koormaks – seda tasub koduostu planeerides meeles pidada.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

SEB majandusprognoos: muutlik, kuid lootustandev tulevik

Poliitiline tõmbetuul aeglustab maailmamajandust

Maailmamajanduse teekond on 2025. aastal olnud konarlik ja valitsevad meeleolud kõikunud seinast seina. Äärmine ebakindlus on vaheldunud perioodidega, kus tunneli lõpus näis terendavat valgus. Tänaseks oleme aga jõudnud punkti, kus teravate geopoliitiliste konfliktide ja USA kaubandusläbirääkimiste tulemusel on maailmamajandus aeglustumas. Teisalt tuleb tõdeda, et aeglustumine on kardetust väiksem ja erinevalt USAst, liigub suurema osa riikide majandus pigem tõusvas joones.

Ühendriike peksavad omad vitsad

Trumpi kaubanduspoliitika raames kehtestatud tollimäärad, mis tõenäoliselt jäävad keskmiselt vahemikku 15-20%, mõjuvad majanduskasvule piiravalt. Kuigi nende tegelik mõju on reaalsuses veel teadmata, kahjustavad need tõenäoliselt ennekõike USA enda olukorda, peamiselt läbi kõrgema inflatsiooni. Lisaks inflatsiooniohule on viimasel ajal nõrgenenud USA tööturg ja tarbimine ning ka tehisaru valdkonna investeeringud ei kanna soovitud vilju. Nende tegurite toimel kahaneb SEB hinnangul USA majanduskasv tänavu mullusega võrreldes pea poole võrra ehk 1,6%ni. Sarnaseks jääb kasv ka 2027. aastal.

Hiina trotsib USA negatiivset mõju

Kaubandussõda USAga on mõjunud Hiina majandusele küll negatiivselt, kuid oluliselt vähem kui kardetud. Hiinale on abiks on olnud suurenev eksport teistel turgudel, kuid ka riiklikud toetused sisemajanduse kasvu kiirendamiseks. Seetõttu täidab Hiina oma 5% majanduskasvu eesmärgi ka sellel aastal. 2026. ja 2027. aastaks on Hiinas oodata küll teatavat aeglustumist, kui SKP kasv piirdub 4,5%ga.

Eurotsoon kogub hoogu

Kõigele vaatamata on Euroala majandus sellel aastal pisut hoogu kogunud. Kui mullu piirdus siinne majanduskasv 0,9%ga, siis selleks aastaks prognoosib SEB kasvu 1,2%. 2026. aastal kiireneb Euroala majanduskasv 1,3% ja 2027. aastal 1,5%ni. Majanduse kosumist toetavad nii madalamad intressimäärad kui Saksamaa majandusseisu tugevnemine. Negatiivse poole pealt on leibkonnad vaatamata palgakasvule ja inflatsiooni taltumisele endiselt kulutuste tegemisel pigem ettevaatlikud.

Eesti taastumist kimbutab inflatsioon

Eesti majandusnäitajad on aasta esimeses pooles selgelt paranenud, ent tagasipõrge on siiski jäänud ootustele alla. Esimese kvartali 0,3% SKP langus oli suuresti tingitud nõrgast tarbimisest. Tarbijakindlus püsib juba kolmandat aastat ajaloolises madalpunktis. Seda on põhjustanud tõusvad maksud, valitsev (geo)poliitiline ebakindlus ja mis peamine – jätkuv inflatsioon. Kuigi Eurotsoonis on inflatsioon enamjaolt normaliseerinud, on Eesti erand. Tarbijahinnad kasvasid aasta esimeses pooles keskmiselt umbes 5%. Kui ootus hindade pidevaks kasvuks kinnistub, saab sellest isetäituv ennustus, mis kahandab ostujõudu ja Eesti konkurentsivõimet. SEB prognoosi põhjal kujuneb 2025. aasta keskmiseks inflatsiooniks 5,2%, mis järgmisel aastal taandub 3,2% peale. Teisalt leiab majanduses ka hulganisti positiivseid märke: eksport ja tootmine on kasvutrendis ning madalad intressimäärad on hoogu andnud kinnisvaraturule ja ettevõtete investeeringutele. Eesti majanduskasv piirdub nigela stardi tõttu tänavu 1,2%ga, kuid jõuab kiireneva ekspordi toel 2026. aastal 2,5% ja 2027. aastal 2,8%ni.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

1Partner: uusarenduste müügidünaamika on oluliselt muutunud

Viimase viie aasta jooksul on uusarenduste müügiperioodid märgatavalt pikenenud ja nüüd võib korterite müük kesta veel mitu aastat pärast hoone valmimist, kommenteerib 1Partner Kinnisvaragrupi juht Tanel Tarum.

1Partneri juht meenutab, et kui kümmekond aastat tagasi olid uusarendused enamasti juba enne hoone valmimist täielikult välja müüdud ning viis aastat tagasi leidis suurem osa korteritest omaniku valmimisajaks, siis praegu on pilt teine. “Covidi-järgselt on muutused toimunud kiiresti ja täna tuleb arendajal arvestada, et peale objekti valmimist võib kuluda veel paar aastat, et kõik pinnad müüdud saaksid,” räägib Tanel Tarum ning toob näitena Tallinna südalinnas äsja valminud Kalevi Maja arenduse, kus kolmandik kortereid müüdi enne ehituse algust, kolmandik ehituse jooksul ja kolmandik leiab omaniku nüüd, mil maja lõplikult valmis.

1Partneri juhi hinnangul on ostukäitumise muutustel mitmeid põhjuseid ning lisaks üldisele majanduslikule ebakindlusele on muutunud ka ostjate suhtumine laiemalt. “Maaklerite tagasiside näitab, et tänased koduostjad on teadlikumad kui kunagi varem. Nad võtavad rohkem aega erinevate variantide kaalumiseks ning on ostuhetkeks reeglina ka oma eelarve pisemate detailideni läbi arvutanud,” selgitab Tarum, kelle sõnul puudub turul täna FOMO-tunne ehk kartus, et miskit napsatakse nina alt ära ja seetõttu emotsioonioste praktiliselt ei tehta.

1Partneri juht lisab, et suur osa praegustest ostjatest soovivad enne ostuotsuse langetamist kodu ka oma silmaga näha ja käega katsuda, mida uusarenduste viimase paari aasta müügiaktiivsus ka võimaldab. “Turul on samas viimastel kuudel selge elavnemine, sest jätkuva inflatsiooni tingimustes tahetakse pikalt edasi lükatud otsused viimaks ära teha,” võtab Tarum kokku viimased muutused uusarenduste turul ning lisab, et varem või hiljem jõuab üldine sisendhindade tõus ka pikalt senist hinnataset hoidnud uusarendusteni.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Luminori äripanganduse juht: viimase paari aasta kõrgeim ettevõtjate aktiivsus süstib optimismi

Luminor BankEesti Panga laenustatistika kohaselt kasvas ettevõtetele antud laenude kogukäive tänavu esimesel poolaastal mullu sama ajaga võrreldes enam kui 40 protsenti, ulatudes 2,26 miljardi euroni. Luminori äripanganduse juhi Marjan Savtšenko sõnul näitab tagasiside ettevõtjatelt, et pärast pikka vindumist vaadatakse tulevikku optimistlikult ja investeerimisjulgus on tõusnud.

„Möödunud aasta esimeses pooles oli Eesti ettevõtetele antud laenude kogukäive Eesti Panga andmetel 1,6 miljardit eurot, tänavu aga 2,26 miljardit eurot, mis tähendab enam kui 41% kasvu. Ka Luminori klientide pealt näeme selgelt, et ettevõtjad on sel aastal olnud märkimisväärselt aktiivsemad kui eelneval kahel aastal,“ ütles Savtšenko.

„Kasvu pikalt oodanud ja otsinud ettevõtted on ennast kogunud ja julgevad taas uusi investeeringuid teha. Usume, et selle tulevikupilgu positiivne mõju jõuab Eesti majandusse laiemalt juba järgmisel aastal,“ märkis Luminori äripanganduse juht.

Marjan Savtšenko sõnul annavad Luminori portfellis kasvu näitavatest sektoritest tooni energeetika, põllumajandus, kinnisvara ja tootmine – kõigis neis valdkondades täheldati tänavu esimesel poolaastal rohkelt investeeringuid.

„Kinnisvarasektor on olnud aktiivne ja sujuvalt kasvav, samas pole hüpe olnud buumilikult kõrge. Viimastel kuudel küll stabiilne, ent enne seda tiputasemelt üsna kiiresti langenud kuue kuu euribor on kinnisvarainvesteeringute puhul väga oluline aspekt, sest projektide tasuvus sõltub suuresti intressikulust. Nii mitmedki projektid, mis aasta tagasi tundusid veel teostamatud, on nüüd arendajate jaoks taas atraktiivsed,“ selgitas ta.

Ekstreemne ilmastik suunab põllupidajad efektiivsust otsima

Põllumajanduses on viimaste aastate suved olnud keerulised – üle-eelmisel aastal oli põud, eelmine suvi kujunes väga vihmaseks. Ka tänavused vihmad ning suhteliselt külm ilm on viinud selleni, et Eesti valitsus kuulutas põllumajanduses sisuliselt välja eriolukorra ning viimase paarikümne aasta halvima suve tõttu taotleb Eesti tõenäoliselt Euroopa Liidult erakorralist abi.

Sellest hoolimata on sektoris toimunud rohkelt investeeringuid, eeskätt tehnika uuendamise osas. „Viimastel aastatel on olnud vähe tehinguid maaga, investeeritakse peamiselt masinatesse. Põllumajandustehnika läheb üha paremaks ning ekstreemsete ilmastikuolude vastu püüavad Eesti põllumehed võidelda läbi efektiivsuse kasvatamise, milles on oluline roll just tehnikal,“ märkis ta.

Savtšenko tõi välja, et näiteks moodsa ja kõige uuema tehnoloogiaga varustatud viljakombaini hind võib ulatuda kuni 800 000 euroni ja Eesti muutlikusse kliimasse sobiva traktori hind algab 200 000 eurost. „Kui meil teedel sõitvate autode keskmine vanus on üle kümne aasta, siis põllumajanduses kasutatakse märksa uuemat tehnikat. Kombain on intensiivselt töös vaid mõned nädalad või ühe kuu aastas, aga selle aja jooksul peab masin töötama veatult ja võimalikult tõhusalt,“ lausus Luminori äripanganduse juht.

Põllumajandussektori sees on Savtšenko sõnul näha aktiivsust Eesti piimatootjate poolt. „Ehkki poelettidel pole piima hind oluliselt tõusnud, on töödeldud toodete hinnatasemed – näiteks või ja juust – kõrgemad ja neil on ka traditsiooniliselt ekspordipotentsiaali. See annab tootjatele kindlust uute investeeringute tegemiseks,“ sõnas Savtšenko.

Marjan Savtšenko sõnul on krediidiandja vaates tulevikupotentsiaali arvestades teine atraktiivne sektor tootmine ning tänavu aasta esimesel poolaastal investeerisid tootmisettevõtted märkimisväärses mahus.

Energiasektoris on näha suunamuutust

Luminori äripanganduse juhi sõnul näitab viimaste aastate trendi valguses teatavat stagnatsiooni energia tootmise sektor, seda eeskätt päikeseparkide arenduses. Peamiseks põhjuseks on tarbijaid rõõmustavad madalad elektrihinnad, mis muudab seni arenduses olevatele lisanduvate uute parkide rajamise väheatraktiivseks.

„Hetkel on päikesepaneelide hinnad küll ajaloo madalaimal tasemel, samas pole turule elektri müümise eesmärgil enam väga tasuv uusi vaid päikeseenergiat tootvaid parke rajada. Selgelt on näha, et praegu lõpetatakse juba alustatud projekte, uute suhtes ollakse pigem kõhklevad. Samas on populaarsust kogumas akulahendused ja kombineeritud taastuvelektri tootmine, mis usutavasti lähiaastatel energeetikasektori investeeringutesse taas aktiivsust toob,“ lausus Savtšenko.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kõige värskem info Tallinna-Harju uute korterite turu osas – 08.2025

Tõnu ToomparkJälgin operatiivselt, mis toimub Tallinna ja Harju uute korterite turul. Hoian silma peal nii korterite pakkumisel, müügil kui hindade dünaamikal.

Panen värske info baasilt kokku analüüsi, mis näitab, millisel positsioonil on turg ja kuhu suunas on ta edasi liikumas.

Värske info uusarenduste turu osas annab konkreetse numbrilise ülevaate hetkeseisust. Hetkeolukorra kirjeldamine annab tugeva lähtepositsiooni edasiste arengute asjakohaseks hindamiseks.

Arusaam turul toimuvast aitab teha otsuseid projektide turule toomise, hinnastamise ja müügikorralduse osas.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adau Grupp OÜ – uute korterite turuinfo

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Statistikaamet: Keskmine palk oli teises kvartalis 2284 eurot

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli 2025. aasta teises kvartalis keskmine brutokuupalk 2284 eurot, mis on 13,8% kõrgem kui 2024. aastal samal ajal.

2025. aasta teises kvartalis oli keskmine palk kõrgeim Tallinnas (2646 eurot) ning Tartu (2614 eurot) ja Harju (2512 eurot) maakonnas. Palgad kasvasid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga enim Tartu maakonnas (28,2%) ja Tallinnas (13,1%). Kõige väiksem palgakasv oli Hiiu maakonnas (7,2%).

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et keskmist brutokuupalka arvutatakse väljamaksete ja tööpanuse suhtena. „Väljamakseks loetakse igasugust rahalist tasu, mida töötajale makstakse. Selleks võib olla palk, lisatasu, puhkusetasu ja muud hüvitised, aga ka näiteks viivised,“ ütles Saagpakk.

Kõrgeim keskmine palk oli aasta teises kvartalis info ja side tegevusalal (3927 eurot). Sellele järgnesid finants- ja kindlustustegevus (3714 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala (3200 eurot).

Madalaim keskmine palk oli aga majutuse ja toitlustuse valdkonnas (1365 eurot). Suurim palgamuutus võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga oli hariduse tegevusalal (24,5%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusalal (20,8%).

Kõige väiksem keskmise brutopalga muutus võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (2%).

250827 Keskmine palk oli teises kvartalis 2284 eurot 1
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli teises kvartalis 1786 eurot.

Kõige enam töötas palgatöötajaid töötleva tööstuse tegevusalal, täpsemalt 100 300 inimest, kes moodustasid 16,9% kõigist töötajatest. „Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ligi 88 100 töötajaga, haridusvaldkond ligi 64 870 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ligi 48 870 töötajaga,“ sõnas Saagpakk.

250827 Keskmine palk oli teises kvartalis 2284 eurot 2

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine