Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
 

Uus Maa: Juulist kerkiv käibemaks tõstis hüppeliselt uusarenduste müüki

Tallinna uute korterite müük kasvas mais üle 20%, mille peamine põhjus on 1. juulist tõusev käibemaks, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvaratehingute ülevaadet.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tehti Eestis mais korteritega 1836 ostu-müügitehingut, mis on tänavuse aasta kõrgeim tulemus. „Lisaks suuremale tehinguarvule kasvas üle Eesti ka kinnisvaratehingute mediaanhind võrreldes mullusega neli protsenti. Turg on aastatagusega võrreldes kasvanud vaatamata erinevatele maksutõusudele ja madalale tarbijakindlusele. Oma osa turukasvule andsid ka tõusvad tehingumahud populaarsete suvituspiirkondade kinnisvaraga – näiteks kasvas Pärnumaa tehingute arv kuuga üle 40 protsendi,“ rääkis Subatšjus.

„Kõige märgilisem on Tallinna uusarenduskorterite tehingute 20-protsendiline kasv võrreldes aprilliga ning 40-protsendiline kasv võrreldes mullu sama ajaga, mille taga on peamiselt 1. juulil jõustuv käibemaksutõus. Inimesed tahavad lepingu enne ära sõlmida ning sellepärast on ka juunis oodata keskmisest rohkem tehinguid. Maksutõusu pikemat mõju saab aga hinnata alles teisel poolaastal,“ ütles Subatšjus.

Üle Eesti kasvas korterituru käive mullu maiga võrreldes 7,9%, eramajade käive jäi samale tasemele. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tänavuse viie esimese kuuga korteritehingute arv 7,8%, mediaanhind 6,8% ja tehingute käive 14,8%.

Tallinna kinnisvaraturu tehingute mediaanhind langes aprilli ning eelmise aasta maiga võrreldes vastavalt 5% ja 7%, kuid tehingute arv suurenes aprilliga võrreldes viie tehingu võrra ning eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 20%. Esialgsetel andmetel sõlmiti aprillis 770 tehingut mediaanhinnaga 2734 €/m².

Tartu aprilli aktiivsust tasakaalustab maikuu tehingute arv, mis langes kuuga 9% ja aastatagusega võrreldes enam kui 14%. Kokku sõlmiti Tartus mais 131 tehingut 2 354 €/m² mediaanhinnaga. „Eelmise aasta võrdluses jääb mediaanhind veel keskmisele alla, kuid selle aasta algusest on näha pigem tõusvat joont,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu kinnisvaraturgkogus mais taas hoogu – sõlmiti 79 tehingut, suunates kursi tagasi tõusule. Võrreldes aprilliga tehti tehinguid 23 võrra rohkem (41%) ning mediaanhind oli 2 375 €/m², näidates sellega viimase 1,5 aasta parimat tulemust. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv küll vaid kuue võrra, kuid tehingute mediaanhind kerkis üle 20%. „Nende numbrite pealt võib ennustada, et suvitajad ootavad tänavu ilusaid suveilmasid,“ nentis Subatšjus.

Narva kinnisvaraturg oli mais stabiilne. Tehinguarv jäi mais aprillile kahega alla ning üldine aktiivsus on pigem madal, kuid tehingute mediaanhind kerkis eelmise kuuga võrreldes 6%. „Mullusega võrreldes on näitajad siiski endiselt tugevalt negatiivsed – tehingute arv on ligi 19% ja mediaanhind lgi 15% madalam. Tegeliku olukorra aktsepteerimist peegeldab ka kuust kuusse langevad pakkumishinnad, olles veel endiselt tegelikest tehinguhindades üle poole võrra kõrgemad,“ lisas Subatšjus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Vanalinna arengukava toob selged sammud elukeskkonna parandamiseks

TallinnTallinna linnavalitsus kinnitas tänasel istungil vanalinna arengukava aastateks 2025–2035. Arengukava eesmärk on kujundada Tallinna vanalinnast elujõuline, mitmekesine ja kultuuripärandit väärtustav elukeskkond, kus igapäevased teenused on kättesaadavad 15-minutilise jalutuskäigu kaugusel ning ettevõtlus toetab aktiivset kultuurielu.

Valdkonna eest vastutava abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tallinna eesmärk arendada vanalinna elukeskkonnana, mis on atraktiivne ja vastab kaasaegsetele nõudmistele. „Selliselt loome eelduse, et suureneks vanalinna elanikkond ning väheneb lühiajaliselt rendile antavate korterite hulk, samuti on oluline, et kultuuri-, spordi-, huvihariduse- ja haridusteenuste võimalused asumis paranevad. Tegevustest nende eesmärkide saavutamiseks – näiteks väärtuspõhise rendipoliitika koostamine, Kultuurikvartali arendamine või jäätmete liigiti kogumise lahenduste väljatöötamine – koosneb ka arengukava rakenduskava, millel on eelarveline mõju ning mida me juba koostame.”

27. jaanuarist kuni 28. veebruarini toimunud avaliku väljapaneku käigus said kõik huvilised esitada ettepanekuid või arvamusi. Tagasiside tõi esile mitmeid olulisi teemasid, sealhulgas vajaduse leevendada turismikoormust, reguleerida lühimajutusteenust ning muuta linna rendipoliitikat kogukonnale kasulikumaks ja sisukamaks.

Vanalinna arengukavaga on tutvunud ka UNESCO maailmapärandi keskus, kes oma tagasisides rõhutab, et arengukava suund ja selles toodud tegevused vanalinna elu- ja ärikeskkonna parandamiseks, ja seeläbi piirkonna turismikesksuse vähendamiseks, on paljulubavad. „UNESCO maailmapärandi keskus tõstis esile arengukava kui vanalinna arengu juhtimise tööriista läbimõeldust ja sidumist kogu linna arengustrateegiaga, sest vaid nii on võimalik arengukavas toodu ka päriselt ellu viia. Tunnustati ka kogukonna kaasatust kava koostamisel,“ kommenteeris UNESCO maailmapärandi keskuse tagasisidet Tallinna linnaplaneerimise ameti vanalinna arengu koordinaator Kaire Tooming.

Linn on juba astunud samme arengukavas seatud eesmärkide elluviimiseks. Märtsis sõlmiti hea tahte kokkulepe linna ja vanalinna meelelahutusasutuste vahel öörahu tagamiseks. Samuti on koostamisel uued põhimõtted linnale kuuluvate pindade kasutamiseks, mis arvestavad lisaks renditulule ka ruumide sisulist panust vanalinna elukeskkonda ja teenuste mitmekesisusse. Eesmärk on tagada, et vanalinnas oleks kättesaadav lai ja kvaliteetne valik teenuseid nii kohalikele elanikele kui ka külastajatele.

Arengukava keskendub vanalinna tegeliku elanikkonna suurendamisele ja elukeskkonna kvaliteedi parandamisele, kultuuri-, haridus- ja huvitegevuse võimaluste laiendamisele ning kultuuriasutuste ja loomeettevõtluse osakaalu suurendamisele. Tähelepanu pööratakse ka ringmajanduse ja kogukondliku ettevõtluse toetamisele.

Kava järgib UNESCO maailmapärandi paikade halduspõhimõtteid ning selle rakendamist alustatakse juba järgmise linnaeelarve koostamisel. Arengukava viiakse ellu iga-aastaselt uuendatava rakenduskava alusel.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

SEB: Koduostjad on valmis energiatõhusa kinnisvara eest maksma rohkem kui varem

SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude eelistamine on tõusutrendis ning inimesed on valmis energiatõhusa kodu eest maksma rohkem kui varem. Samas ei pea madalama energiaklassiga kinnisvara eelistajad muretsema, sest madal energiamärgis või selle puudumine ei välista laenu saamist.

Energiamärgis annab võrreldava ülevaate, kui palju energiat vajab hoone kütmiseks, jahutamiseks, ventilatsiooniks, sooja vee tootmiseks ja üldvalgustuseks.

Energiamärgiseid on kahte tüüpi:

1) Arvutuslik energiamärgis (ETA) koostatakse uutele ja rekonstrueeritavatele hoonetele, millel puuduvad reaalsed tarbimisandmed ning see kehtib kaks aastat kasutusloa väljastamise kuupäevast.

2) Olemasolevale hoonele koostatav energiamärgis (KEK) arvutatakse tegelike tarbimisandmete põhjal ning kehtib väljastamisest alates 10 aastat.

Koduostjad eelistavad energiatõhusat elamist

SEB kodulaenu uuringu põhjal on energiatõhusus asukoha järel teine kõige olulisem kriteerium uue kodu valikul. „Energiatõhusa kodu eelduseks on kvaliteetsemate ehitusmaterjalide kasutamine, mis omakorda kajastuvad kinnisvara kõrgemas hinnas. Küll aga, tõhusad materjalid vähendavad oluliselt hoone energiakulu, mistõttu jääb ostjale sisuliselt valik, kas investeerida praegu kallimasse kodusse või tasuda hiljem kõrgemate kommunaalkulude või hoone renoveerimise eest,“ rääkis SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

SEB uute kodulaenude statistika näitab, et energiatõhusate A- ja B-klassi kodude populaarsus on kasvamas. Kui 2023. aastal moodustasid A- ja B-energiaklassi elamud 23% uutest kodulaenudest, siis 2025. aasta esimesel poolel juba 27%.

„Ligi neljaprotsendiline kasv võib viidata sellele, et suurenenud on energiatõhusate kodude pakkumiste arv, ostjate eelistus madalamate energiakulude järele, samuti pakuvad pangad nende kodude finantseerimiseks soodsamaid laenutingimusi,“ selgitas Hallang.

Kasvutrendi näitab ka keskmine laenusumma energiatõhusa kinnisvara soetamisel. A-energiaklassi kodude puhul ulatus keskmine laenusumma 2025. aastal 204 000 euroni, mis on üle 20% kõrgem kui 2023. aastal, mil keskmine laenusumma A-klassi puhul oli 169 000 eurot. B-klassi kodude keskmine laenusumma kasvas samal ajal 142 000 eurolt 152 000 euroni.

Madal energiamärgis ei välista laenu saamist

C-klassi kodude puhul on keskmine laenusumma viimase kahe aastaga langenud 118 000 eurolt 114 000 euroni. Kuigi energiatõhusamate kodude osakaal kasvab, elab jätkuvalt suur osa eestimaalasi eelmisel sajandil ehitatud ja tänaseni renoveerimata elamutes.

„Kuigi A- ja B-klassi kodude puhul võivad laenuandjad pakkuda soodsamat intressi või väiksemat omafinantseeringut, jääb kodulaenu otsuse keskmesse siiski inimese laenu võtmise võimalused – sissetulek, juba võetud kohustused ja senine maksekäitumine. Kui laenuvõtja eelistus on vanem elukondlik kinnisvara, siis laenu saamist see ei takista,“ rõhutas Hallang.

Hallang lisas, et madalama energiaklassiga või amortiseerunud kinnisvara võib praegu tõesti tunduda soodsam valik, kuid tulevikus võivad sellega kaasneda lisakulutused energiatõhususe parendamiseks, millega võiks kodu ostmisel samuti arvestada.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.05.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund teenis puhaskasumit mais 170 tuhat eurot ning 2025. aasta esimese viie kuuga 1,32 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 357 tuhat eurot). Mais tegi fond investoritele rahalise väljamakse summas 1,47 miljonit eurot ehk 57 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 4,4% ning oli mai lõpus 11,02 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,6%.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli mais 257 tuhat eurot. Usaldusfondi kasvu toetas enim eelmise aasta detsembris tehtud investeering Kristiine kaubanduskeskusesse. Mai lõpu seisuga oli keskuses vakantseid üüripindu 0,17% ning keskust omava ettevõtte EfTEN Kristiine OÜ omakapitali väärtus kasvas kuuga 1,1%.

Fondi arendusinvesteeringus Uus-Järvekülas anti mais klientidele üle (sõlmiti asjaõigusleping) üks ridamaja osa. Arendusettevõte Invego Uus-Järveküla OÜ, millest fondile kuulub 80%, teenis mais 7,7 tuhat eurot kasumit. Lisaks teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 38,3 tuhat eurot intresse. Arenduse järgmise etapi (17 ridamaja osa) valmimine on planeeritud juulisse ning enamike juba broneeritud 16 ridamaja osa asjaõiguslepingute sõlmimine algas juunis. Selle järgselt on arenduses veel müümata 5 valminud ridamaja osa. Viimase arendusetapi (32 ridamaja osa) valmimine on planeeritud 2026. aasta esimesse kvartalisse.

EUPF_dashboard_052025

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maailmas ainulaadse kontseptsiooniga Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak sai nurgakivi

Täna asetati nurgakivi Maakri kvartalisse kerkivale Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakule – innovaatilisele ja silmapaistva arhitektuuriga kõrghoonele, mis on üks esimesi omataolisi maailmas. Hoone ühendab teadlikult erinevad kasutusviisid, tuues ühe katuse alla kokku ettevõtluse, hariduse, erinevad co-workingu ja ürituste alad ning elukeskkonna.

Pealinna südamesse rajatava Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku ehitus jõudis äsja nurgakivi paigaldamiseni ja tähistab sellega maapealsete korruste rajamise etapini jõudmist. Tänaseks on ehitus jõudnud 5. korruseni. Täiskõrgus 105 meetrit ehk 30. korrus saavutatakse vähem kui aasta pärast. Linnak avab uksed 2027. aastal.

Uue südalinna maamärgi nurgakivi asetamisele kogunes rohkelt huvilisi. Nurgakivi ajakapsel toimetati kõrgustest kohale kraanaga.

Nurgakivi tseremoonia avanud Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere rõhutas oma sõnavõtus, et Tallinna siluett saab tagasihoidliku, samas kindla täienduse. “See on suur asi ka linnale. Mul on hea meel, et selliseid asju tehakse ja panustatakse palju, et ümbritsev linna- ja elukeskkond saaks paremaks. Pärast järgmisel suvel valmivat Lauteri tänava ümberehitust ja linnaku valmimist saab sellest piirkonnast Tallinn 2.0,” ütles Pere.

Tallinna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Maakri kvartal pikalt oma aega oodanud piirkond südalinnas, kus lähiajal on toimumas suured arengud. “Eedu alustab selle piirkonna avaliku ruumi mitmekesistamisega, mille käigus täiendatakse ka tänavavõrku selliselt, et see oleks jalakäijatele mugavam ja atraktiivsem luues kvartalis uusi kesklinlikke ühendusi. Samasse eesmärki panustab ka järgmisel aastal Lembitu parki rajatav Ukraina väljak.”

Eedu linnakut arendava Estonian Business Schooli (EBS) kantsler Mart Habakuk lisas, et kaua küpsenud visioon on samm-sammult muutumas reaalsuseks: „Paari aasta pärast on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak paik, kus teooria ja praktika üksteist täiendavad, kus eksperimenteeritakse uute toodete, teenuste ja protsessidega globaalsel skaalal ja kus on loodud kõik tingimused oma suhtlusvõrgustiku kasvatamiseks ning väärtustamiseks.“
Soome tunnustatud ALA arhitektuuribüroo arhitekt Owen Lambert sõnas, et Eedu on üks esimesi omataolisi hooneid maailmas. „Eedu lähtub vertikaalse linna kontseptsioonist, ühendades teadlikult erinevaid hoone kasutusviise. Kui tavaliselt ehitatakse kõrghooneid kas elu- või äripindadena, siis tulevases linnakus täidab iga korrus oma selget eesmärki, luues koostoimiva ja funktsionaalse terviku,” selgitas Lambert. Ta lisas, et ka arhitektuuriline lahendus toetab seda, et hoone sulanduks ümbritsevasse keskkonda ning oleks jalgsi lihtsasti ligipääsetav.

Fakte Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakust:

  • Uue hoonestuse kogumaht on 37 000 m2, millest 2/3 on elukondlik kinnisvara kõrghoone 7.-30. korrustel ja 48 toaga apartementhotell torni 4.-6. korrustel. Elukondliku kinnisvara ja hotelli pinnad realiseeritakse Eedu haridus- ja ettevõtluslinnaku rajamise finantseerimiseks. Haridus- ja ettevõtluslinnaku mahuks koos EBSi olemasoleva õppehoone ja maa-aluse auto- ja rattaparklaga jääb 15 000 m2.
  • Eedu haridus- ja ettevõtluslinnakus on äriülikooli ruumid, kiirendid, vaiksed ja rühmatöö alad, toitlustuspinnad, ürituste alad, ning maa-alune parkla 110 autole ja 100+ jalgrattale.
  • Kõrghoone on üheaegselt sügavaim ja kõrgeim elukondlik ehitis Tallinnas – 3 maa-alust ja 30 maapealset korrust
    Eesti kõrgeim rõdudega elukondlik hoone.
  • Kõrghoone 7.-30. korrusele rajatakse 129 korterit, suurusega 55-350 m2. Tänaseks on neist müüdud ligi kolmandik.

Eedu linnak valmib 2027. aastal. Arhitektuurse lahenduse autorid on hinnatud Soome arhitektuuribüroo ALA Arhitektid koos PIN Arhitektidega. Projekti teostab EBS koos kinnisvaraettevõttega Metro. Ehituse peatöövõtja on NOBE.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.05.2025

EfTEN United Property FundEfTEN United Property Fund earned a net profit of 170 thousand euros in May and 1,32 million euros in the first five months of 2025 (compared to 357 thousand euros in the same time last year). In May, the fund made a cash distribution to investors in the amount of 1.47 million euros, or 57-euro cents per unit. As a result, the fund’s net asset value (NAV) decreased by 4,4% and was 11,02 euros per unit at the end of May. Without the distribution the NAV of EfTEN United Property Fund would have increased by 0,6% in May.

The fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, earned a profit of 257 thousand euros in May. Performance of the EfTEN Real Estate Fund 5 was primarily supported by the investment in Kristiine shopping centre, completed in December last year. As of the end of May, the centre’s vacancy rate was just 0.17%, and the equity value of EfTEN Kristiine OÜ, increased by 1,1% in a month.

In the fund’s development investment in Uus-Järveküla, one terraced house was handed over to clients (a real right agreement was concluded) in May. The development company Invego Uus-Järveküla OÜ, of which the EfTEN United Property Fund owns 80%, earned 7.7 thousand euros in profit in May. In addition, EfTEN United Property Fund earned 38.3 thousand euros in interest income from this investment. The completion of the next development stage (17 terraced houses) is planned for July, and the signing of real right agreements for most of the 16 terraced houses that have already been booked by clients started in June. Thereafter 5 finished terraced houses in the development remain unsold. The completion of the last stage of development (32 terraced houses) is expected to be completed in the first quarter of 2026.

EUPF_dashboard_052025

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ühing) aktsionäride korraline üldkoosolek (edaspidi nimetatud kui Koosolek) toimus teisipäeval, 17.06.2025.a. algusega kell 10:32, Ühingu asukohas Sõjakooli 11, Tallinn, Eesti Vabariik.

Koosoleku osalejate nimekirja kohaselt oli Koosolekul esindatud 4 aktsionäri, kellele kuuluvate aktsiatega oli esindatud kokku 36 441 493 häält, mis moodustab kokku 64,28% aktsiatega määratud häältest.

Koosoleku päevakord ja vastuvõetud otsused:

1.        Üldkoosoleku juhataja ja protokollija valimine

Vastuvõetud otsus:

Aktsionäride korralise üldkoosoleku juhatajaks valiti Ilona Nurmela. Protokollijaks valiti Helena Purga.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

2.        Ühingu auditeeritud 2024.a. majandusaasta aruande kinnitamine

Vastuvõetud otsus:

Kinnitada Ühingu auditeeritud 2024.a. majandusaasta aruanne.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

3.        Kahjumi katmise otsustamine

Vastuvõetud otsus:

Katta 31. detsembril 2024 lõppenud majandusaasta kahjum summas 3 875 000 eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

Otsuste poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

4.        Audiitori valimine

Vastuvõetud otsus:

Valida Ernst & Young Baltic AS (registrikood 10877299) Ühingu audiitoriks 2025-2027 majandusaasta audiitorkontrolli läbiviimiseks ning jätta audiitori tasu suuruse otsustamine Ühingu juhatusele.

Otsuse poolt anti 100% koosolekul esindatud häältest.

Koosoleku protokoll avaldatakse AS Pro Kapital Grupp koduleheküljel www.prokapital.com hiljemalt 18.06.2025.

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Luminori koduga rahulolu uuring: leedukad napsasid eestlastelt esikoha

Luminor BankKui veel mullu oli Baltikumi kõrgeim koduga rahulolu Eestis, siis tänaseks on esikohale tõusnud Leedu. Kuigi oma koduga on endiselt rahul valdav enamus, on kõigis kolmes Balti riigis toimunud mõningane langus, seejuures enim Eestis. Võimalikke põhjuseid avab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu järgi on oma koduga rahul 76% Eesti inimestest. See on küll kõrgem näitaja kui Lätis, mis oli 72%, kuid madalam kui Leedus, kus rahulolevate inimeste osakaal ulatus koguni 81%-ni.

„Eestlaste ja lätlaste jaoks on kodu puhul kõige olulisemad omadused piisav tubade arv ning energiatõhusus. Leedukate jaoks on samuti tähtis tubade arv, kuid teisena tõsteti esile kodu planeeringut, mida mainiti poole sagedamini kui Eestis ja Lätis,“ ütles Kikas.

Uuringust selgus, et veel aasta tagasi oli oma koduga rahulolevate inimeste osakaal kõrgem igas Balti riigis: Leedus 2%, Lätis 10% ja Eestis koguni 11% võrra.

„Uuringust ilmnes, et Eesti inimeste jaoks on kodu puhul olulised nii energiatõhusus kui ka piisav tubade arv. Üks võimalik põhjus rahulolu languse taga võib olla see, et ootused kodu kvaliteedile on ajas kasvanud. Üha enam pööratakse tähelepanu praktilistele vajadustele, nagu madalad ülalpidamiskulud ja mugav ruumilahendus. Kui need ootused ei ole täitunud, langeb ka rahulolu,“ selgitas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Ta lisas, et rahulolu vähenemist võib mõjutada ka üldine majandusolukorra paranemine. „Kui varem keskenduti enam ehk igapäevaste arvetega toimetulekule, siis praeguseks on kindlustunne paranenud. See võimaldab rohkem tulevikule mõelda ja ootusi suurendada, mille tagajärjel ollaksegi ehk mõningal määral rahulolematumad,“ märkis Kikas.

Piirkonniti on kõige suurem rahulolu Lõuna-Eestis, kus 81% inimestest on oma koduga rahul. Kõige väiksem on aga rahulolu Kirde-Eestis (Ida-Virumaal), kus on oma koduga rahul vaid kaks inimest kolmest (66%).

Luminori tellitud uuringu viis märtsis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales igast Balti riigist 1000 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Bigbank: Läti kodulaenuturg kogub hoogu, tõusevad ka uusarenduste hinnad

BigbankLätis sõlmiti eelmise aastaga võrreldes 9% enam kodulaenulepinguid ja uute laenutaotluste arv oli koguni 27% suurem, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti tõi üldist turuaktiivsust kirjeldades esile, et samal ajal kui Eestist esitati uusi kodulaenutaotlusi eelmise aastaga võrreldes 2% vähem, siis Lätis oli aasta varasemaga võrreldes kasv koguni 27%. “Kindlasti tasub meeles pidada, et juba eelmisel aastal kasvasid Lätis nii koduostude arv kui ka uute kodude keskmine ruutmeetri hind. Naabritest varem mitu sammu maha jäänud lätlased on selgelt asunud vahet tasa tegema,” hindas tänast olukorda Bigbanki juht.

Kuigi meedias spekuleeritud kuni kolmandiku suurune hinnavahe Eestiga on pigem vaikselt kahanemas, jääb Läti keskmine kodulaenu summa Eesti omale endiselt pea kahekordselt alla. “Samas kasvas aasta alguses sõlmitud uute eellepingute puhul keskmine ruutmeetri hind juba ligi kolme tuhande euroni, millest võib eeldada, et ka laenusummad jõuavad Eesti omadele käesoleva aasta jooksul lähemale,” prognoosib Arthur Taavet, kelle kinnitusel viitavad tehinguandmed Lätis uute korterite hinnatõusule esmalt just kvaliteetsemate ja kallimate kodude segmendis, kus hinnatõus oli juba eelmisel aastal varasema perioodiga võrreldes ligikaudu 7-8% ning ruutmeetri hind jääb ennekõike 3500-4500 euro vahemikku.

Bigbanki juhi sõnul ei ole lätlased veel enda jaoks avastanud Riia ümbrust ning turg on aktiivne ennekõike pealinnas. “Igast kümnest nii-öelda Suur-Riia piirkonnas eelmisel aastal ostetud kodust asuvad üheksa linnas ja vaid üks ümbritsevas piirkonnas. Meie Viimsi, Harku või Rae vallaga sarnast tehingutihedust Lätis ei ole,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul võib see viidata ka korralike uute arenduste vähesusele Riia ümbruses. “Kuna hinnatundlik klient on endiselt hinnatundlik, siis potentsiaal tundub selles segmendis päris suur ja Eesti arendajadki on juba Riia naabruses mitmeid positsioone võtnud,” lisab Arthur Taavet ning kinnitab, et ka Bigbank on viimasel ajal mitmete Eestist pärit arendajate projekte Lätis finantseerinud.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht üle 2,9 miljardit eurot, millest ärilaenude portfell moodustab ligi 700 miljonit eurot.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta mai seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta mai lõpu seisuga kasvas 0,6757 euroni osaku kohta (30. aprill 2025: 0,6740). Fondi kogu puhasväärtus on 97,0 miljonit eurot (30. aprill 2025: 96,8 eurot). EPRA NRV 2025. aasta mai lõpu seisuga on 0,7216 eurot osaku kohta.

2025. aasta mais Fondi konsolideeritud puhas renditulu jäi samale tasemele ja oli 1,0 miljonit eurot (30. aprill 2025: 1,0 miljonit eurot).

2025. aasta mai lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 7,2 miljonit eurot (30. aprill 2025: 8,2 miljonit eurot). 31. mai 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,6 miljonit eurot (30. aprill 2025: 239,0 miljonit eurot).

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Üürikoolitus toimub Kinnisvarakoolis 18.09.2025

Üürikoolitus toimub 18.09.2025. Tõnu Toompark, Karl Märka, Evelin Org ja Evi Hindpere jagavad teadmisi üüriäri majanduslikest ja juriidilistest aspektidest, üürivõlast ning lühiajalisest üürimisest.

Koolitusele on oodatud osalema:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad üüripindu eluruumide omanike ja üürnike vahel;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad laiendada oma üürikinnisvara äritegevust.

Üürikoolitus toimub 18.09.2025 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for May 2025

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) per unit of the Baltic Horizon Fund (the Fund) increased to EUR 0.6757 at the end of May 2025 (0.6740 as of 30 April 2025). The month-end total net asset value of the Fund was EUR 97.0 million (EUR 96.8 million as of 30 April 2025). The EPRA NRV as of 31 May 2025 stood at EUR 0.7216 per unit.

In May 2025, the consolidated net rental income of the Fund was EUR 1.0 million (EUR 1.0 million in April 2025).

At the end of May 2025, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 7.2 million (30 April 2025: EUR 8.2 million). As of 31 May 2025, the total consolidated assets of the Fund were EUR 238.6 million (30 April 2025: EUR 239.0 million).

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: 2024. a Eesti korteritehingu keskmine hind oli 118 400 eurot

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Eesti keskmine korteritehingu koguhind 2024. a oli 116 400 eurot. Maakondadest ületavad Eesti keskmist ainult Harju ja Tartu maakonnad, kus 2024. a keskmine korteritehingu hind oli vastavalt 167 900 ja 128 400 eurot. Kõikide ülejäänud maakondade keskmise korteritehingu hind oli oluliselt alla Eesti keskmise.

Eesti keskmise ajab sedavõrd kõrgele Harju ja Tartu maakondade suur korteritehingute arv ja kõrge keskmine hind. Harju ja Tartu maakonnas tehti 2024. a kokku 14 583 korteritehingut, mis on Eesti tehingute koguarvust 72%.

Kõige odavama keskmise hinnaga leidis 2024. a korterid Ida-Viru, Valga ja Jõgeva maakonnast. Korteritehingu 2024. a keskmine maksumus neis maakondades oli ümardatuna vastavalt 18 000, 19 000 ja 23 700 eurot.

Tähelepanu väärib, et kõige odavama hinnaga maakondade kolmikus asub Ida-Virumaa, kus korteritehingu keskmine hind on 10 aastaga kasvanud kõige vähem ehk 27%. Samuti on kolmikus Jõgevamaa, kus korteritehingute 10 aasta keskmise hinna kasv oli Eesti järjestuselt teine ehk 220%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Pro Kapital: Decisions of the Annual General Meeting of AS Pro Kapital Grupp shareholders

Pro KapitalThe annual shareholders meeting (hereinafter referred to as the Meeting) of AS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) took place on Tuesday, 17th of June, 2025 starting at 10:32 at the premises of the Company at Sõjakooli 11 in Tallinn, Estonia.

As per the registration list of the meeting 4 shareholders were represented at the meeting, who represented in total 36 441 493 votes, which form 64,28% of all votes attached to the shares.

The agenda and decisions adopted at the Meeting were as follows:

1.        Election of the Chairman and Secretary of the annual general meeting of shareholders

Decision adopted was as follows:

To elect Ilona Nurmela as the Chairman of the annual general meeting of the shareholders. To elect Helena Purga as the Secretary of the meeting.

100% of the votes were in favour of the decision.

2.        Approval of the audited annual report of the Company for the financial year of 2024

Decision adopted was as follows:

To approve the annual report of the Company for the financial year 2024.

100% of the votes were in favour of the decision.

3.        Resolution of covering the loss

Decision adopted was as follows:

To cover the net loss for the financial year which ended 31 December 2024 in the amount of 3 875 000 Euros with retained earnings of previous periods.

100% of the votes were in favour of the decisions.

4.        Election of the auditor

Decision adopted was as follows:

To elect Ernst & Young Baltic AS (registry code 10877299) as the auditor of the Company for the financial year of 2025-2027 and leave the decision on the amount of the auditor’s remuneration to the Company’s Management Board.

100% of the votes were in favour of the decision.

The minutes of the meeting will be published on the website of AS Pro Kapital Grupp www.prokapital.com no later than 18.06.2025.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Coop Pank: Seadustamata muudatused vähendavad kinnisvara väärtust kuni 30%

Coop PankVastuolud ehitisregistriga võivad koduomanikule maksta tuhandeid eurosid, ohustada kindlustuskaitset ja raskendada laenu saamist, kirjutab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Paljud koduomanikud investeerivad oma kinnisvarasse aega ja raha, et see oleks mugavam, kaunim ja väärtuslikum. Selleks vahetatakse katuseid, paigaldatakse kütteseadmeid ja päikesepaneele, ehitatakse välja pööninguid, ühendatakse ruume ning vahetatakse tubade asukohti. Sageli ostetakse ka kodusid, milles on sarnased muudatused teinud eelmine omanik.

Hooletusest või teadmatusest jäetakse paraku sellised muudatused sageli ehitusregistris kajastamata. Kui registriandmed ei vasta tegelikule olukorrale, võib see ootamatuid probleeme ja muresid tekitada hetkel, mil tuleb lahendada kindlustusjuhtumit, kodu müüa või selle tagatisel pangast laenu taotleda.

„Panga seisukohalt on väga oluline, et kinnisvara, mida soovitakse laenu tagatiseks panna, oleks kooskõlas ehitusprojektiga ja registriandmetega,“ ütles Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova. „Seadustamata muudatused võivad vähendada kinnisvara väärtust või takistada laenu väljastamist.“

Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus kinnisvara turuväärtus on potentsiaalsest võimalikust oluliselt madalam, sest dokumentatsioonis esineb puudusi. Näiteks kui küttesüsteemi on muudetud ilma projektita või kamin paigaldatud omal käel, võib sellise kinnisvara hind langeda 5–10% võrra. Ka katusekatte vahetus eterniidilt kivikatusele nõuab uusi insenertehnilisi arvutusi, et veenduda konstruktsioonide sobivuses – kui seda ei ole tehtud ega dokumenteeritud, võib ostu- või müügitehing ootamatult peatuda.

„Kõige drastilisemaid kinnisvara hinna kõikumisi näeme tavaliselt 1950-60ndatel ehitatud eramute puhul, millele on aastakümneid tagasi ehitatud välja katusekorrused, ent mille kohta puuduvad projektid ja registrikirjed. Sellistel puhkudel võib kinnisvara väärtus langeda kuni 30%,“ rääkis Ossipova.

Takistused laenu saamisel

Kodulaenu taotlemisel hindab pank alati põhjalikult, kas vara sobib tagatiseks või mitte. Kui registriandmed ja tegelikkus ei ühti, võib pank otsustada, et see vara ei ole piisavalt turvaline tagatis ning laenu andmisest loobuda. Kui puudused on väiksemad, võib pank pakkuda oodatust väiksemat laenusummat ning lisada lepingusse nõude probleemide lahendamiseks kindlaks määratud aja jooksul.

Veel keerulisemaks muutub olukord siis, kui vastuolud registriandmetega avastatakse alles pärast ostutehingut ja laenu väljastamist. Siis tuleb uuel omanikul tellida uus projekt, maksta ümberehituste eest või halvimal juhul tehtud muudatused lammutada.

Vähem teada on ka tõsiasi, et kohalikul omavalitsusel on õigus ebaseadusliku ehituse korral kinnisvara omanikku trahvida. „Näiteks oli kord juhtum, kus inimene pöördus panga poole, et taotleda laenu kortermaja katusekorrusele laiendatud korteri tagatisel. Selgus, et korter oli katusekorrusele välja ehitatud ebaseaduslikult – naabrid esitasid selle kohta kaebuse kohalikule omavalitsusele, kes esitas nõude ebaseadusliku ehituse eemaldamiseks. Korteri ostnud heauskne inimene ei olnud ostu hetkel ehituse ebaseaduslikkusest teadlik ning arvas, et kui tema pole ehitust teinud, pole tal ka kohustust seda ettekirjutust täita. Mõne aja pärast tuli kohalik omavalitsus ettekirjutuse täitmist kontrollima ja omanikule määrati 1200-euro suurune sunniraha,“ rääkis Ossipova.

Andmete vastavus tegelikkusele on kriitilise tähtsusega ka kindlustusjuhtumite korral. Näiteks, kui kinnisvara tulekahjus hävib ja selgub, et osa hooneid või ehituslikke lisasid ei olnud registris kirjas, ei pruugi kindlustus kõiki kahjusid hüvitada. Kasutusloa puudumisel võib kindlustusandja kahju hüvitamisest ka täielikult keelduda.

„Näeme tihti olukordi, kus koduomanikul on teadmatusest või ajapuudusel jäänud dokumendid uuendamata ning see on tagantjärgi läinud talle kalliks maksma,“ rääkis Ossipova. „Kõigil, kes soovivad, et nende kinnisvara väärtus püsiks ja riskid oleksid maandatud, tasub oma kodu dokumentatsioon ehitisregistris üle vaadata ning vajadusel esimesel võimalusel korrastada. Registriandmete korrastamine ei ole bürokraatlik formaalsus – see on iga kodu turvalisuse, turuväärtuse ja finantsilise kaitse alus.“

Kinnisvara omaniku meelespea:

1. Kontrolli oma kinnisvara kasutusloa olemasolu ja dokumentide vastavust tegelikkusele Ehitusregistrist. Kasutusloa taotlemine on kinnisvara omaniku kohustus. Korrektsete dokumentide vormistamise kohustus on vara omanikul ka siis, kui vara on kunagi ostetud vigase dokumentatsiooniga.

2. Kui ehitusdokumentatsiooniga on kõik korras ja ehitatud hoone vastab väljastatud ehitusloale, siis keskmiselt kulub kasutusloa taotlemiseks 1,5–2 kuud. Kui ehituse käigus on tehtud võrreldes ehitusprojekti ja ehitusloaga suuremaid muudatusi või ehitatud hoonet hiljem ümber, võib kasutusloa saamine osutuda pikaks ja keeruliseks protsessiks.

3. Kui objekt vastab ehitusloale, täidetud on tuleohutusnõuded ja tegemist on kaasaegsetele elamistingimustele vastava koduga, saab kinnisvara omanik kasutusloa ehitusregistris ise taotleda. Ent kinnisvara dokumentide korda ajamise taotlemiseks võib pöörduda ka sellele spetsialiseerunud ettevõtte poole, kes aitab protsessi juhtida alates ehitustööde vajaduse väljaselgitamisest kuni dokumentide vormistamiseni.

4. Enne kasutusloa väljastamist kontrollitakse hoone tulekindlust ja ligipääsetavust päästeameti jaoks. Kui selgub, et hoone pole piisavalt tulekindel, on omanik kohustatud teostama ümberehituse ja seda isegi juhul, kui siseviimistlustööd on juba lõpetatud. Päästeamet võib kasutusloa kinnitamiseks nõuda ka näiteks tuletõrje veevõtukoha väljaehitamist, sest hajaasustusalas asuvates looduslikes veekogudes tuleb omanikul tagada päästeameti juurdepääs veekogule.

5. Lisaks kinnisvara omanikule saab ka ostja Ehitusregistrist kontrollida, kas huvipakkuval hoonel või korteril on olemas kasutusluba või kasutusteatis ja kas müüja välja toodud andmed vastavad ehitisregistri andmetele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark