Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer: Tallinna ja Riia uusarenduste turg liigub ülespoole

28.11.2025 Adaur.ee

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Mureri hinnangul viitavad mitmed märgid sellele, et 2026. aasta võiks tulla tänavusest stabiilsem. Tallinna ja Riia uusarenduste turg on tänavu sügisel selgelt aktiveerunud, müüginumbrid on kerkinud ning ostjate huvi on madalamate intresside ja stabiliseeruva inflatsiooniga taastumas.

Euroopa Keskpanga otsus hoida baasintresse kolmandas kvartalis muutumatuna on loonud turule rahulikuma fooni. „Baasintresside langetamise aktiivne faas on küll lõppenud, kuid inflatsiooni stabiliseerumine ja tarbijakindluse paranemine loovad mõlemas riigis ostjatele parema tegutsemisruumi. Läti tarbijakindluse indeks tõusis isegi üle 100 punkti,“ selgitas Murer.

Tallinnas müüdi kolmandas kvartalis 422 uut korterit, see on 52% rohkem kui mullu. Keskmine tehinguhind on stabiliseerunud 4499 €/m² tasemele. Riias müüdi 758 uut korterit, kus keskmine hind ulatus 3200 €/m².

„Uute ja järelturu korterite hinnavahe on vähenenud, mis suunab ostjaid taas uusarenduste poole. Ostjad hindavad tänasest enam energiatõhusust, terviklikku arhitektuurset visiooni ja kvaliteetset elukeskkonda,“ lisas Murer.

Tallinnas on arendusprotsess küll aeganõudvam, kuna sellega kaasnevad rangemad projekteerimisnormid, kuid finantseerimisvõimalusi on rohkem ja müük toimub kiiremini ning üha rohkem digitaalselt. Riias on kinnistute valik suurem ja planeerimisprotsess paindlikum, kuid projektide finantseerimine on piiratum ning müük aeganõudvam.

Vikimõisa Järvemajade uus etapp müügis

Kaamose müügitulemused on tänavu ületanud ootusi. Ettevõte on kolme kvartaliga müünud kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. „Tegemist on 100-protsendilise kasvuga ning see on tõstnud Kaamose turuosa nii Tallinnas kui Riias. Ostjad on selgelt tagasi tulnud,“ sõnas Murer.

Suvine Hõbemetsa arendus liigub jõudsalt lõpumüügi suunas, jäänud on veel 13 korterit. Hiljuti alustati müüki ka Vikimõisa Järvemajade uues etapis, mis on üks Kaamose võtmeprojekte. Kokku rajatakse Harku järve äärde 94 uut kodu.

„Vikimõisa Järvemajad toovad Kaamose elamuarenduse veelgi lähemale Harku järvele. Veekogu lähedus lisab projektile eksklusiivsust ja tõstab turuväärtust, mis on üks hinnatumaid asukohaomadusi kogu Eesti turul,“ rõhutas Murer.

2026. aasta toob suurema kindlustunde

Kaamos plaanib järgmise kuue kuu jooksul käivitada Eestis ja Lätis veel kahe kuni kolme uue elamuarendusprojekti arenduse. Ettevõtte hinnangul jätkub turu mõõdukas kasv ka 2026. aastal, tuginedes paranevale tarbijakindlusele ja stabiliseeruvale majanduskeskkonnale.

Mureri sõnul on turg liikumas stabiilsemasse faasi. Ostjad teevad taas pikema vaataga otsuseid, millest üks on koduost. “Mõneks ajaks edasilükkunud otsus uus kodu osta on nüüd taas päevakorral. Uude aastasse läheme seega ettevaatliku optimismiga, kuid tugevate müüginumbrite ja kindla fookusega,“ ütles Murer.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht jätkas oktoobris kasvu

28.11.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta oktoobris 941 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas müügimaht 4%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et jaekaubandusettevõtete müügimahu suurenemist mõjutasid eelkõige mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja ka tööstuskaupade kauplused. „Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine oktoobris aeglustus ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 3%. Müügimahu vähenemist mõjutas toidukaupade hinnatõus,“ lisas Pihlak.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht kasvas eelmise aasta oktoobriga võrreldes 25%. Müügimahu suurenemisele avaldas mõju mullune madal võrdlusbaas ja mootorikütuste hindade jätkuv odavnemine. „Samas on ka oluline rõhutada, et mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu ei hõlma ainult mootorikütuste müüki, vaid kogumüüki, kuhu kuuluvad ka näiteks toitlustusest ja muudelt kaupadelt ning teenustelt saadud tulu,“ täpsustas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes eelmise aasta oktoobriga võrreldes 4%

Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 21% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht kasvas veel 8% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes, 4% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil ning 2% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Müügimaht vähenes 6% nii majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes kui ka muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (kaubamajad). Posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes kahanes müügimaht 5%.

Septembriga võrreldes suurenes oktoobris jaekaubandusettevõtete müügimaht 6%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal kasvas müügimaht 2%.

Selle aasta esimese kümne kuuga suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse Eestis registreeritud ettevõtete põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Andmed on avaldatud 28.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Bigbank: Tallinna ärikinnisvara rasked valikud: visiooni puudumine hävitab konkurentsivõimet

28.11.2025 Aimar Roosalu

Tallinn on aastatega kerkinud Eesti, kui mitte kogu Baltikumi kinnisvara juhtivaks veduriks, kuhu jõuavad trendid varem. Tallinna linna areng omakorda on palju mõjutatud Lääne-Euroopast, Rootsist ja osaliselt ka sellest, millised on arengud üle ookeani. Eesti arendajad käivad ideid otsimas välismaal ning seda on arhitektuursete lahenduste juures märgata. Kaasaegsed, roheliselt ja inimeste huve arvestavad keskkonnad kerkivad nii Ülemistesse, Põhja Tallinna, kui Südalinna. Peamiselt rakendatakse uusi lähenemisi uue kinnisvara peal, mitte vananeva ärikinnisvara konkurentsivõime parandamiseks.

Tallinna kinnisvaraturg erineb dramaatiliselt ülejäänud Eestist, sest nõudlus maa ja kvaliteetse pinna järele on pealinnas äärmiselt kõrge. Tallinnas on töökohti, turiste, infrastruktuuri ning raha. Ja kus on nõudlust, tuleb ka pakkumist. Tallinna kesklinna ja selle lähipiirkondadesse planeeritakse järgnevatel aastatel suuri ehitusmahte nii elu- kui ärikinnisvaras. Ent ajal, kui on fookus läinud uuele kinnisvara arendamisele, on A-, B- ja C-klassi ärikinnisvara varjusurmas.

Kodukontorite ajastu tõukab vananeva kinnisvara ümberkujundamist takka

Vananeva kinnisvara küsimus ei kimbuta ainult Tallinna. Õigupoolest on see juba sajandi vanune probleem, mis on jõudmas Eestisse. Näiteks New York on selle probleemiga maadelnud juba pool sajandit – kuidas teha vanast uus. Massiivne hulk büroohoonetest ägavad iganenud kontseptsioonide all. Uus kinnisvara erineb vanast nagu öö ja päev ning vanad pinnad jäävad järk järgult tühjaks. Nad ei sobi uue ajastu nõudmiste ja vajadustega. USA eksperdid võrdlevad olukorda 1920. aastatel toimunud suure muutusega, kus toimus üleminek postindustriaalsesse ühiskonda ehk kujuneti infoühiskonnaks.

Viimaste kümnendi jooksul on muutusi kinnisvaras dikteerinud digiajastu ning töökohtade loomine ümber tehnoloogiaettevõtete. Pandeemiaperiood, küberturvalisus, rohenõuded ning digiajastu üleminek tehisintellektile on löönud sassi ka uuema aja kontseptsioonid. Uue ja õige lahenduse otsimine käib aktiivselt kõikjal – tööstuses, logistikas, kaubanduses ja büroopindadel.

Positiivne kogemus kodukontorist tõestas ülemaailmselt, et privaatsus ja individuaalsus on tootlikkuse seisukohalt elutähtis. Nii liiguvad täna kinnisvaras lahendused tasakaalu poole, mida kallutab enda suunas koostöö- ja individuaalsus.

Suured rahvusvahelised arhitektuurifirmad toovad oma intervjuudes alatasa välja, et one fits for all ei tööta enam. Välja on kujunenud uus lähenemine, niinimetatud destination workplace ehk sihtkoha töökoht. Ka Eestis on ettevõtted vähehaaval mõistmas, et töökeskkonnaks mõeldud hooned peavad olema kohandatud organisatsiooni kultuurile sobivaks ja lähtuma töötajate vajadustest. Seda arusaama tõukas kiirelt tagant pandeemia, sest organisatsioonid pidid vaatama järsku sissepoole, et mõista, mis tüüpi inimesed organisatsioonides töötavad, mis on nende inimeste harjumused ja kuidas nad sooviksid töötada. Selle nähtuse ilmingud olid juba avaldunud agiilsetes organisatsioonides ja mudelites veidi varem.

Kas siis laialdaselt levinud call-center tüüpi tööalad, kus igale töötajale on antud 1 ruutmeeter oma tööülesannete lahendamiseks on saamas minevikuks? Kindlasti mitte, sest see võib olla teatud töö-kogukonna jaoks efektiivne, naturaalne ja loomulik tööviis. Kuid laialdaselt kõikide töötajatele ühte töötegemise viisi enam rakendada ei saa. Juba uued tehnoloogiad võimaldavad arhitektidel luua imelisi ja individuaalseid kontorisiseseid ja väliseid mikrokeskkondi, kus inimene tunnetab ennast täiesti erinevalt. Kus on erinevad valguslahendused, ruumiplaneering, temperatuur, niiskus ja helilahendused, mööbel ja mis kõik veel.

Moodsa büroomaja märksõnad on hospitality ja kogukond

On raske öelda, kuhu kontoriarhitektuur ja sisedisain pikas plaanis liigub, kuid hospitality on hetkel väga popp märksõna, millest hakatakse kinni. Ning teine märksõna on kultuur ja kogukond. Seega liigutud on kontseptsioonile, kus esikohal on ikkagi arusaam, kuidas inimene või töökogukond ennast tunneb ja tunnetab. Töökoht on keskkond, kuhu inimesed tahavad tulla, mitte ei ole kohustatud tulema. Nagu kodu, kus tunneme ennast mugavalt, kus me oleme spontaansed ja naaseme alateadlikult.

Kuulates intervjuusid USA tippmaaklerite ja arhitektidega, siis töökoht peab pakkuma ligipääsu linna mitmekesisusele, talentidele ja elukogemusele. Aga ka vastupidi, linna areng peab tänapäeval toetama kogukondlikku mõtteviisi. Tallinnas on see juba mõnedes piirkondades nii – näiteks Kalamajas, Rotermannis ja Ülemistes. Välisriigi ettevõte teeb kontori uude riiki sellesse kohta, kus keskkond on võimalikult sarnane asukohariigile. Ettevõte kolib kohta, kus kõik ümbritsev on tema tegevust toetav. Eriti hästi on olnud seda märgata IT ettevõtete puhul, kus on tekkinud Silicon Valley tüüpi innovatsioonitsentrid. Toetavad keskkonnad suurendavad tootlikkust seetõttu, et nad on loodud parandama koostööd. Viimasel ajal on tekkinud küsimus, miks inimesed enam tagasi kontorisse tööle minna ei taha? Sest tootlikkus on juba kõrgem hübriidtöö vormis. Ainuüksi välise keskkonna muutmine ei muuda seda, kuidas inimene tunneb ennast selle sees. Töötaja muutmiseks ei saa suruda teda vanasse kontseptsiooni, vaid tuleb lähtuda uutest lahendustest, mis on märksa etemad, kui mugav hübriidtöö ja kodukontor.

Niisiis on destination workplace või miks mitte mõni muu uuem kontseptsioon tõusnud esile tasakaalustamaks kodukontori ehk hübriidtöö populaarsust. Ja nii ongi muutumas büroopind kodukontorile võimalikult sarnaseks.

EL direktiiv: veerand viletsamatest pindadest olgu 2033. aastaks uuendatud

Probleemi lahendada ei ole lihtne, sest see ei ole odav. Iga uue lisanduva kaasaegse ja uut kontseptsiooni omava A klassi büroohoonega väheneb paljude olemasolevate B- ja C-klassi hoonete konkurentsivõime. Uue tegemine on alati odavam, kui vana remontimine. Nii on see kogu maailmas, aga ka Tallinnas. Eesti linnade südalinnad on täis vananenud büroo ja teeninduspindasid. Tõenäoliselt paljusid neist enam kontoripinnana kasutusele võtta ei saagi. Ja kui isegi vana pinna omanik teeb teatava pingutuse, ei ole võimalik kaugeltki küsida nendel pindadel rendihinda, mis oleks soovitud tootlikkusega või millega annaks tulevasi suuremaid investeeringuid finantseerida. Nad ei jõua järele uutele põhimõtetele, sest investeering on liialt kõrge. Pole siis ime, miks on tekkinud vanadesse tööstushoonesse uued täiesti uut moodi kontseptsioonid nt. Telliskivi kvartal, või Tartus Aparaadi tehas. Nende pindade rentnikud ei konkureeri A-klassiga ja ka investeering uue keskkonna loomiseks on suhteliselt madal. Nii tekkivad uued keskkonnad.

Võimalik, et vanale kinnisvarale elu sisse puhumiseks ongi kõige õigem viis radikaalne muutus. Tallinnas on käesoleval hetkel töös umbes 100 000 ruutmeetrit uut büroopinda. Lisades pipelines olev maht, on nii omanikud, linnaplaneerijad kui ka sektori rahastajad lihtsalt sunnitud mõtlema kinnisvarale, mis jääb tühjaks. Alternatiiv ongi täielik ümberehitus ja sihtotstarbe muutmine nt. endise büroohoone korteriteks ümber ehitamine. Asi, mida näiteks New Yorkis juba ammu tehakse. Kuid just nimetatud suurlinna näitel peetakse korterelamuks sobivateks kõigest 10–16% olemasolevast äripinnast. Milline on antud määr Tallinnas, saab öelda arhitekt, kuid ümberehitus ainuüksi ei ole imerohi. Võimaldab see aga hooneid kiiresti uuele segmendile ümber positsioneerida.

Ka Tallinnas on näited, kus ümberehitus edukalt ei toimi. Samas, sellega peaks tegelema ka linnavalitsus aktiivselt, et mitte takistada, vaid toetada väärtust loovaid muutusi. Siit küsimus, kas ainuüksi linna peatänava muutmine on muutuste esile kutsumine kinnisvaras? Kas peatänava loomine tähendab, et Tallinnas Narva maanteed ümbritsevatel hoonetel vahetatakse kõigest aknad ära ning kleebitakse lagunenud nõukaaegne krohv müüridele tagasi? Või on toimuv muutus sedavõrd suur, et pealinna tänava ääres asuvad elu- ja töökohad hakkavad lõpuks pakkuma oma inimestele ligipääsu linna mitmekesisusele? Ilmselt mitte, sest teatud juhtudel oleks vajalik koguni madala kvaliteediga hoonete lammutamine, sest maa ainuüksi on Tallinnas kõrges hinnas.

Tallinna erinevalt Helsinkist suuremates kinnisvara megatrende analüüsivates raportites nagu ULI välja ei tooda. Kuid Tallinna võib kindlasti liigitada suure kasvuga piirkondade kategooriasse, kus kapital järgneb uutele arengutele. Neid arenguid ning muutusi on vaja tõugata, esile kutsuda, toetada ning finantseerida.

Vanade hoonete renoveerimise ja ümber ehitamise surve tuleb varem või hiljem. Mitte ainult vajadusest konkurentsivõimet parandada, vaid regulatiivselt, sest juba hoonete energiatõhususe direktiivist tulenevalt peab olema 2033. aastaks 26% kõige halvema tõhususega mitteeluhoonetest renoveeritud. Kui vaadata Tallinnas ootefaasis detailplaneeringuid, siis järgmise kümne aasta jooksul muutub Tallinna kesklinna ja selle ümbruse linnapilt täielikult. Tänase seisuga paraku mitte vanade hoonete renoveerimise ja ümberkujundamise, vaid uute ehitatavate hoonete arvel.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

KV.EE kinnisvara-podcast: Luminori kodude ja koduostjate uuring – mida eestlased tahavad?

28.11.2025 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 126. osa külaline on Luminor Banki juhatuse liige Jonna Pechter, saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates käsitletakse Luminori tellitud värsket kodude ja koduostjate uuringut, mis selgitab eestlaste ja lätlaste-leedulaste soovidele ja takistustele kodu soetamisel.

Jonna Pechter annab ülevaate Eesti elanike kultuurilisest eelistusest koduomamise ja üürimise osas, tehes võrdlusi Läti ja Leeduga. Saates arutatakse koduostjate strateegiate üle: kas on ratsionaalsem alustada väiksema korteriga ja liikuda hiljem suurema pinna juurde või eelistatakse kohe soetada pikaajalisi vajadusi kattev kinnisvara. Olulist tähelepanu pööratakse sellele, millist rolli mängivad Euribor ja majandusolukord koduostu otsuse tegemise ajastamisel.

Analüüsitakse peamisi tegureid, mis takistavad koduostu soovi teostamist, nagu kõrged kinnisvarahinnad, omafinantseeringu puudumine ja majanduslik ebakindlus. Saatekülaline ja saatejuht käsitlevad sissemakse kogumisele kuluva aja pikkust ning arutavad, kas riiklikud meetmed (näiteks KredEx) või pensionisambad võiksid omafinantseeringu nõude täitmisel abi pakkuda. Juttu tuleb ka eestlaste valmisolekust kolida linnast välja maapiirkondadesse, arvestades kaugtöö levikut ja laenuvõimalusi.

Jonna Pechter selgitab Luminor Banki vaatenurka eluasemelaenude turu konkurentsile. Saates jagatakse praktilisi soovitusi, kuidas koduostjad peaksid pangapakkumisi hoolikalt võrdlema ning kuidas laenude refinantseerimine mõjutab kogu turu liikumist ja marginaale.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcastist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äppis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Tartu: Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitja on selgunud

28.11.2025 Tartu.ee

Emajõe ääres asuva Holmi kvartali planeeringuvõistluse võitis Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektide ühine töö „Jakor“.

Planeeringuvõistluses osales kolm meeskonda: Artes Terrae ja Peeter Pere Arhitektid; Hendrikson & Ko ja Kolm Pluss Üks Arhitektid ning K-Projekt ja Kadarik Tüür Arhitektid. Tööde esitamise tähtaeg oli septembris 2025.

Žürii hinnangul olid kõik kolm tööd väga heal tasemel ja rõhku pandi erinevatele kvaliteetse linnaruumi aspektidele.

Pärast pikka ja põhjalikku arutelu otsustas žürii valida töö, mille väiksem detailsus vastab paremini planeeringuvõistluse formaadile. Töös „Jakor“ on hoonete välimus ja hoonetevaheline ruum kajastatud näitlikult. Keskendutud on hoonete paiknemisele, mahtudele ja tänavavõrgustikele. Töö on paindlik ja võimaldab põhikontseptsiooni kahjustamata jõuda kõigi osapoolte ootustele vastava tulemuseni.

Tartu abilinnapea, žürii esimehe Elo Kiiveti sõnul on Holmi kvartali arendamist oodatud juba pikki aastaid. „See aitab paremini siduda Emajõe erinevad kaldad ja tuua rohkem elu Tartu südalinna. Võistluse järel saame hakata planeerima ja liigume nii järjest konkreetsemate sammudega uue kvartali valmisehitamise suunas. Hoonete kõrval on veelgi olulisem hoonetevaheline ala ehk avalik ruum – liikumisteed, ühendused ümbritsevaga, haljastus, vaba aja veetmise kohad ja jõeäärne promenaad. Eesmärk on arendada Holmi kvartalist kõigile avatud, kutsuv ja mitmekesine piirkond,” lisas Kiivet.

Esitatud töid hindas žürii, mis koosnes Tartu linnavalitsuse ja erakinnistute omanike esindajatest. Lisaks oli žürii töösse kaasatatud maastikuarhitekt Edgar Kaare ja arhitekt Toivo Tammik. Võistluse auhinnafond on 22 500 eurot.

Võistluse võitjaga sõlmitakse leping Holmi kvartalile detailplaneeringu koostamiseks ja alustatakse planeerimisprotsessiga (detailplaneeringu algatas linnavalitsus 2024. aasta sügisel). Pärast planeeringu kehtestamist tuleb hoonete kujundamiseks korraldada arhitektuurivõistlused. Sellele järgneb projektide koostamine ja ehituslubade väljastamine. Kui kõik sujub plaanipäraselt, võib esimest ehitustegevust Holmi kvartalis näha kolme aasta pärast.

Holmi kvartal on ligikaudu kolme hektari suurune ala Ülejõe linnosas, täpsemalt Narva maantee, Emajõe ja Raatuse tänava kergliiklustee vahel. Kvartal asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ja oli ajalooliselt hoonestatud, kuid hooned hävisid teise maailmasõja ajal. Tartu linna üldplaneering näeb ette Holmi kvartali taashoonestamise. Ala on jaotatud kaheksa krundi vahel, millel on seitse erinevat omanikku.

Planeeringuvõistluse eesmärk on kavandada Holmi kvartalisse atraktiivne linnaruum koos mitmeotstarbelise uushoonestusega, mille hulgas on nii ühiskondlikke kui ka äri- ja eluhooneid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Mustamäele kerkib piirkonna suurim elu- ja ärikinnisvaraarendus – Mustamäe Süda

28.11.2025 Adaur.ee

Mustamäe Keskuse kõrvale kerkib uus, piirkonna suurim äri- ja elukinnisvara linnak Mustamäe Süda. Ligikaudu 55 000 m² suurune elu- ja ärikvartal koondab piirkonda kaasaegsed meditsiini- ja igapäevateenused, kaubanduse ja meelelahutuse, luues Mustamäele tervikliku ja tänapäevase elu- ja töökeskkonna. Arendus valmib 2027. aasta lõpuks.

„Mustamäe on üks Tallinna suurimaid linnaosasid, mis oma elanike arvult oleks eraldiseisvana Eestis suuruselt kolmas linn. Siin on tugev kogukond, kes väärib parimat elukeskkonda, kus kõik eluks vajalik on kvaliteetselt, kiiresti ja mugavalt kättesaadav,“ ütles Mustamäe Süda turundusjuht Kertu Irves.

Ta lisas, et uueneva linnaku Mustamäe Süda eesmärk ei ole olla suurim keskus Tallinnas – vaid kõige hubasem ja kogukondlikum ühendaja. “Nii nagu Tallinna lennujaam: mitte maailma suurim, vaid kõige inimsõbralikum. Mustamäe Süda sünnib samas vaimus,“ rõhutas ta.

Viie minuti linna põhimõte

Kui Tallinn tervikuna liigub 15-minuti linna kontseptsiooni suunas, siis Mustamäe Süda on võtnud eesmärgiks tagada kogukonnale veelgi mugavam elukeskkond, kus kõik oluline on kuni viie minuti kaugusel: kodu, töö, pood, sportimisvõimalused, arstiabi ja meelelahutus. Fookuses on inimeste aeg ja heaolu – rohkem aega endale, perele, sõpradele ja kogukonnale.

Uus kaasaegne linnak koosneb neljast suurest arendusest

Manhattan ehk 24-korruseline elamutorn, mis on edaspidi Mustamäe maamärgiks. Elamuarenduses on 212 korterit, lisaks äripinnad ning ligikaudu 880 m² suurune, Eesti suurim katusepark. Elamutorni arendajaks on TTP ning selle plaanitud valmimisaeg on 2027. aastal.

Tammsaare Tervisemaja ühendab kuuekorruselises hoones meditsiini- ja tervishoiuteenuse pakkujad. Tervisemaja eesmärk on tuua ühe katuse alla eri valdkondade tervisespetsialistid ning pakkuda patsientidele mugavat ja terviklikku teenust. Liitunud on üheksa perearstinimistut, SYNLAB, mitmed hambaravikliinikud, füsioteraapiad, Nordoptika ning soolateraapia keskus Saltroom. Tammsaare Tervisemaja arendab Scandium Kinnisvara ning arendus valmib juba järgmisel, 2026. aastal.

Scandium Kinnisvara tegevjuht Maido Lüiste sõnas, et kuna tervis on inimeste elukaares üks oluliseim fookus, peaksid tervishoiuteenused olema ligipääsetavad ja kättesaadavad. “Hea meel on rikastada Mustamäe Südame linnakut terviseteenuste kättesaadavamaks muutmisega kõigile mustamäelastele ning luua keskkond, kus on lai valik erinevaid tervist edendavaid ja parendavaid võimalusi. Enam kui kolmandik tervisemajast on tänaseks teenuseosutajatega täidetud ning oleme aktiivselt meditsiiniettevõtetega suhtluses, et veelgi enam meditsiini- ja tervishoiuteenuse pakkujaid Mustamäele tuua,” sõnas Lüiste.

Mustamäe Keskus kujuneb 2026-2027 uuenduse käigus kõige mugavamaks piirkondlikuks igapäevakeskuseks, koondades ühe katuse alla enam kui 50 kauplust ja teenusepakkujat. Keskuses on Eesti populaarseim Apollo kino, Rimi toidukauplus, spordiklubi, mitmekülgne valik ilu- ja terviseteenuseid ning lisaks toidutänav, 14 kohvikut ja restorani, mis võimaldavad linlastele kiiret einet hommikust hilisõhtuteni. Mustamäe Keskusesse lisandub lähiaastal mitmeid kvaliteetseid kaupluseid, et paremini rahuldada kohaliku kogukonna vajadusi.

Parkimismaja ühendab elamu-, tervise- ja kaubandusalad tervikuks

Mustamäe Südame linnakusse lisandub ka 4-korruseline ja 550 parkimiskohaga parkimismaja, kust on võimalik mugavalt liikuda nii elamupiirkonda, kaubandusalale kui tervishoiuteenuste juurde.

“Mustamäe Süda on juba lähiaastatel Mustamäe ja lähiümbruse piirkonna kogukonna südameks, mis ühendab kõik, mida igapäevaelus on tarvis: head maitsed, kauplused, tervise-, ja vaba aja teenused. See on süda, mis tuksub mustamäelaste igapäevas kaasa,” nentis Mustamäe Süda turundusjuht Kertu Irves.

Mustamäe Südame arendajad on Mustamäe Keskus, TTP ja Scandium Kinnisvara. Ehituspartneriteks on Eventus ja TTP. Uus elamu- ja ärikeskus valmib kahes etapis aastatel 2026 ja 2027.

SEB: Kodulaenuturul otsitakse uusarendustele alternatiive

28.11.2025 Adaur.ee

Eesti Panga eluasemelaenude statistika näitab, et Eesti laenuturg püsib tugev – oktoobris väljastati laene 231 miljoni euro eest, mida on rohkem kui aasta tagasi. SEB eraklientide panganduse divisjoni juhi sõnul toetavad eluasemeturu aktiivsust stabiilne euribor ja hea tööhõive, ent uusarenduste osakaal kodulaenuturul on varasemast tagasihoidlikum.

„Laenuturg püsib endiselt aktiivne ning sügis ei ole peale viimaste aastate kõige aktiivsemat suve näidanud olulisi raugemismärke. Seda toetab ka stabiilsena püsinud euribor ja tõõhõive. Aktiivsust kinnisvaraturul veavad praegu eelkõige järelturu korterid, kusjuures eriti hinnatud on kuni viis aastat vanad elamud. Need pakuvad noorematele ostjatele kaasaegseid lahendusi, kuid on uusarendustega võrreldes soodsamad. Keskmine kodulaenusumma on kasvanud SEB-s 136 000 euroni, samas kui aasta tagasi oli see 120 000 eurot“ avas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 09.12.2025

28.11.2025 Margot Toompark

Kas oled kinnisvaramaakler, müüja või ostja, kes soovib ennetada vaidlusi ja tegutseda kindlal õiguslikul alusel? Tule koolitusele „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“. Koolitust viib läbi kogenud kinnisvarajurist Evi Hindpere.

Koolituse käigus saad teada:

mis on varjatud puudus ja millised riskid sellega kaasnevad;
millal vastutab müüja ja millal mitte;
mis on maakleri vastutus müügikuulutuse ja läbirääkimiste käigus;
kuidas ja millal puudusest korrektselt teavitada;
millised õiguskaitsevahendid on ostjale kättesaadavad;
kuidas vaidlusi tõhusalt lahendada ning arvestada nõuete aegumisega.

Ära jäta kasutamata võimalust omandada teadmised ja oskused, mis aitavad vältida kulukaid kohtuvaidlusi ning kaitsta nii enda kui ka kliendi huve.

Koolitus „Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes“ toimub 09.12.2025 kell 14.00–17.15 hübriidõppe vormis – osalejad saavad valida, kas osaleda kontaktkoolitusel klassiruumis või liituda veebikoolitusega.

Koolitusklass asub aadressil Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse lingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Trigon Property Development: 2025. aasta III kvartali ja 9 kuu auditeerimata majandustulemused

27.11.2025 Adaur.ee

Trigon Property Development AS tegeleb kinnisvaraarendusega. 30.09.2025 seisuga omas AS Trigon Property Development ühte arendusprojekti, milleks on 13,2 hektari suurune maa-ala Pärnu linnas, Eestis. Alale on planeeritud luua äri-, tööstus- ja logistikapark. Ettevõtte eesmärk on leida huvitatud ettevõtteid, kes sooviksid tuua oma äritegevuse (tootmine, logistika) Trigon Property Development AS arendusprojekti alale Pärnus, mis võimaldaks Ettevõttel lisada väärtust enda omandis olevatele kruntidele. Kuna ettevõtte peamine eesmärk on olemasolevate maade müük, siis on kinnisvarainvesteeringud kajastatud varudena.

2024. aasta kolmandas kvartalis müüdi 0,09 hektariline transpordimaa sihtotstarbega kinnistu hinnaga 31 920 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

2024. aasta neljandas kvartalis müüdi 0,70 hektariline kinnistu hinnaga 300 000 (ei sisalda käibemaksu) eurot.

Käesolevas teates esitatud finantsseisundi aruanne seisuga 30.09.2025 kajastab täielikult AS Trigon Property Development varasid, kohustusi ja omakapitali.

Vastavalt esitatud koondkasumiaruandele on AS Trigon Property Development 2025 aasta esimese 9 kuu puhaskahjum -76 185 eurot ja puhaskahjum aktsia kohta -0,01693 eurot.

Seisuga 30.09.2025 moodustasid AS Trigon Property Development varad kokku 1 824 030 eurot. Ühingu omakapital oli 1 778 590 eurot, mis moodustas 97,51% bilansimahust.

Lühendatud finantsseisundi aruanne

EUR	30.09.2025	31.12.2024
Raha ja raha ekvivalendid	240 352	370 856
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	21 177	31 586
Varud	1 562 500	1 471 238
Käibevara kokku	1 824 030	1 873 680
AKTIVA KOKKU	1 824 030	1 873 680
Võlad tarnijatele ja muud võlad	45 441	18 906
Lühiajalised kohustused kokku	45 441	18 906
Kohustused kokku	45 441	18 906
Aktsiakapital arvestuslikus väärtuses	449 906	449 906
Ülekurss	226 056	226 056
Kohustuslik reservkapital	287 542	287 542
Jaotamata kasum	815 085	891 270
Omakapital kokku	1 778 590	1 854 774
PASSIVA KOKKU	1 824 030	1 873 680

Lühendatud koondkasumiaruanne

EUR	2025 9 kuud	2024 9 kuud
Müügitulu	0	31 920
Müüdud toodangu kulu	0	-912
Brutokasum	0	31 008
Üldhalduskulud	-83 302	-26 846
Muud äritulud	0	5 000
Ärikasum/-kahjum	-83 302	9 162
Finantstulud	7 117	3 819
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM	-76 185	12 981
ARUANDEPERIOODI KOONDKASUM/-KAHJUM KOKKU	-76 185	12 981

2025 III kv vahearuanne EST

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Merko: Leedri korteriarendusprojekti käivitamine

27.11.2025 Adaur.ee

AS Merko Ehitus kontserni kuuluv OÜ Merko Kodud on otsustanud käivitada Tartu vallas Leedri arendusprojekti esimese etapi. Kogu projekti arendusmaht hõlmab kokku kuues kortermajas 144 korteri ehitust. Esimese etapi raames valmib 2027. aasta mais aadressidel Leedripuu 1 ja Leedripuu 2 kaks kortermaja kokku 48 korteriga.

Leedri kodude (merko.ee/leedri) kolmekorruseliste A-energiaklassiga hoonete korterite suurused jäävad vahemikku 44–102 ruutmeetrit ja ruutmeetri hinnad algavad 2830 eurost. Hoonete ümber rajab Merko parkimiskohad ning haljastuse.

OÜ Merko Kodud (merko.ee/kodud) on Eesti tuntuim ja usaldusväärseim elukondliku kinnisvara arendaja. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko korteriarenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus.

Kaamos Kinnisvara alustab Järvemajade esimese etapiga: valmimas on kaks A-energiaklassi kortermaja

27.11.2025 Adaur.ee

Kaamos Kinnisvara alustab Järvemajade arenduse esimese etapi müügiga. Pikaliiva 41 ja 43 aadressile kerkiva kahe kaasaegse A-energiaklassi kortermajaga lisandub Harku järve kaldale 94 uut kodu.

“Harku järve veerel paiknev Vikimõisa on oma seniste müügietappidega kinnitanud, et tegu on ühe Tallinna hinnatuma uusarendusega. Tänaseks on uue kodu leidnud üle 300 koduostja. Uus, Harku järve poolne Järvemajade arendus on järgmine osa projektist. Piirkonnas on tänaseks kanda kinnitanud kogukondlik elu ning keskkond hoonete ümbruses annab sellele kõigele veel ühe olulise mõõtme juurde,” sõnas Kaamos Kinnisvara arendusjuht Ivar Vahter. “Järvemajade etapi eelmüük on alanud ning huvi uute kodude vastu on juba täna meeldivalt aktiivne,” lisas ta.

Uus etapp jätkab piirkonna senist arhitektuurset joont ning sulandub ühtselt väljakujunenud elukeskkonda. Hooned paiknevad Pikaliiva tänava ääres, kiviviske kaugusel Harku järvest ning keset looduslähedast ja rahulikku elupiirkonda. Arhitektuursed lahendused on loonud meeskond, kelle eesmärk oli tuua igasse korterisse maksimaalselt valgust ja avarust, samal ajal hoides piirkonna üldise ilme harmooniliselt ühtse.

„Arhitektuur lähtus nii looduslähedasest asukohast kui ka Vikimõisa senisest identiteedist. Suured aknad, selged mahud ja läbimõeldud planeeringud loovad elamiseks ruumi, mis on mõnus, hubane ja ajatu,“ kirjeldas arhitekt Anto Savi. Tema sõnul panid nad rõhku ka sellele, et uued hooned liituksid loomulikult juba kujunenud kogukonnaga ning looksid piirkonda lisaväärtust.

Korterid vastavad A-energiaklassile, nii nagu kogu Vikimõisa arendus. Kõikide hoonete katustele paigaldatakse päikesepaneelid, mis aitavad vähendada igakuiseid kommunaalkulusid. Energiatõhusat elukeskkonda toetab ka parkimiskohtade varustamine elektriautode laadimisvalmidusega.

„Elukeskkond on Vikimõisas alati olnud suurim tugevus,“ rõhutas Vahter. „Siin kohtuvad Harku järve lähedus, metsarajad, väljakujunenud infrastruktuur ning turvaline ja roheline ümbrus. Uue etapi lisandumine tähendab, et kogukond kasvab, kuid piirkonna kvaliteet ja põhimõtted jäävad samaks.“

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Bigbank: Ehitusturu näitajad III kvartalis valmistasid väikese pettumuse

27.11.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud ehitusturu mahud kolmandas kvartalis näitasid, et elamuehitus ei ole veel vajalikku hoogu sisse saanud. Hooneid ehitati III kvartalis 1,9% vähem kui aasta tagasi, rajatiste puhul oli kasv 1,6%. Tegelikult oleks oodanud mõlema kategooria puhul suuremaid kasvunumbreid, sest kolmas kvartal on ju ilma mõttes kõige parem ehitamise aeg. Lisaks on hoogsalt läinud lahti Rail Balticu ehitus, kuid üldistes mahtudes me mingeid olulisi muutusi veel ei näinud. Tõsi on muidugi ka see, et võrreldes teise kvartaliga on nii hoonete kui rajatiste ehitusmahud päris korralikult kasvanud, rajatiste puhul koguni 20%.

Kui vaatame uute ehituslubade väljaandmise dünaamikat kahe viimase aasta jooksul, siis siin joonistub välja kaks huvitavat mustrit. Võrdluse aluseks on ruutmeetrite koguarv ehk meid huvitavad ehituse mahud, milleks lube anti, mitte elamute arv. Kokku on ehituslubasid selle aasta III kvartalis välja antud 24% suurema mahu ehitamiseks kui kaks aastat tagasi. Kui kaks aastat tagasi 2023 a III kvartalis anti Harjumaal koos Tallinnaga välja 62% ehituslubadest (ruutmeetrite arvestuses), siis 2025 a III kvartalis oli vastav osakaal 58%. Ehk siis väljaspool Harjumaad on hakatud rohkem ehitama, mitte ainult absoluutmahtudes vaid ka suhtarvudes. Huvitaval kombel on kõige rohkem kasvanud Tartu maakonna (ilma Tartu linnata) osakaal ehituslubade väljastamisel. Kui kaks aastat tagasi oli Tartumaa osakaal kogumahust 10%, siis sellel aastal 24%.

Teine trend on Tallinna osakaalu vähenemine ning Harjumaal väljaantud ehituslubade arvu kasv, ehk siis elamuehitus nihkub selgelt pealinnast välja linnalähedasele maale. Kaks aastat tagasi anti 35% ehituslubade kogumahust välja Tallinnas, täna 21%. Harjumaal oli vastav näitaja 27% ning täna 37%.

Eesti Pank: Majanduse taastumine ergutab tööturgu

27.11.2025 Orsolya Soosaar

Kolmandas kvartalis püsis palkade aastakasv statistikaameti andmete järgi 5,9%, nagu ka teises kvartalis. Kui arvata maha hooajalised kõikumised, siis oli palgakasv isegi hoogsam kui teises kvartalis. Siiski jäi keskmise palga ostujõud möödunud aasta tasemele alla, sest tarbijahindade tõus kiirenes kolmandas kvartalis 5,6%ni ning tulumaksumäära tõus 22%ni kärbib sel aastal netopalga kasvu. Aastaga on rohkem kasvanud madalamad palgad ning mediaanpalk on suurenenud 6,3%. See tähendab, et palkade ebavõrdsus on eelmise aastaga võrreldes kahanenud.

Tegevusalade vaates on märkimisväärne, et töötlevas tööstuses, kus toodangumaht on alles taastumas viimaste aastate üsna suurest langusest, kasvab keskmine palk juba mitmendat kvartalit kiiremini kui riigi keskmine ning tänavu suureneb see ilmselt sama palju kui möödunud aastal. Juba mõnda aega tagasi jõudsid töötleva tööstuse tööandjate ootused hõive arengu suhtes uuesti tavapärasele tasemele. Maksu- ja tolliameti andmed deklareeritud palka saanute arvu kohta töötlevas tööstuses näitavad sel aastal stabiliseerumist. Kuigi selle tegevusala tööandjate seas ei tunnetata tööjõupuudust veel nii laialdaselt kui tavaliselt, võib hoogsam palgakasv siiski olla märk, et vajalike oskustega töötajate värbamine läheb keerukamaks. Lisaks töötlevale tööstusele suurenes palk kolmandas kvartalis keskmisest rohkem ka ehituses. Erasektori teenuseid pakkuvatel tegevusaladel kokku oli see riigi keskmise juures, peamiselt avalikku sektorisse kuuluvatel tegevusaladel aga allpool keskmist.

Sel aastal on majandus aeglaselt taastunud ning see on mõjutanud ka tööturgu. Tööpuudus on statistikaameti tööjõu-uuringu küsitluse andmetele tuginedes kvartalite arvestuses vähenenud, mis on kooskõlas registreeritud töötute arvu pikema langustrendiga. Tööjõu-uuringu järgi suurenes selle aasta jooksul ka tööhõive. Maksu- ja tolliameti registriandmed, mis on teistsuguse metoodikaga ja hõlmavad kõiki deklareeritud palka teenivaid inimesi, viitavad pigem, et hõive vähenemine pidurdub. Ettevaates on oodata, et majanduse kasvuhoog suureneb eelarvepoliitika toel ja see ergutab ka tööturu taastumist. Eesti Panga hinnangu järgi on tasakaaluline tööpuuduse määr, mis ei tekita majanduses tööjõupuudusest tingitud palgasurvet, ligikaudu 6,5% ehk praegusest ligikaudu protsendipunkti võrra madalam.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Luminor: kodukindlustuse valikul hinda ka lepingutingimusi

27.11.2025 Adaur.ee

Kodulaenu taotlemisel kaasneb kohustus oma kinnisvara kindlustada, et vara oleks kaitstud võimalike ettenägematute kahjude korral. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas annab nõu, mida kodukindlustust valides tähele panna ning miks ei pruugi soodsaim pakkumine alati parim valik olla.

Kodulaen on tagatisega laen ehk pank laenab raha teatud vara olemasolul ning kodulaenu puhul on selleks sinu kinnisvara. „Kodukindlustust läheb tarvis selleks, et laenu mõlemad osapooled saaksid olla kindlad, et laenu tagatis ehk kinnisvara on igal juhul olemas ja sellega midagi ei juhtu. Kindlustus tagab, et kahjustatud kodu väärtus taastatakse ning laenukohustus jääb kaetuks,“ selgitas Kikas.

Heaks võrdluseks on siinkohal mõni järelmaksuga ostetud nutiseade – kui telefoniga peaks midagi juhtuma, tuleb täita lepingu tingimusi ja järelmaksu edasi tasuda. Kuna kinnisvara on telefonist märksa suurem laenukohustus, ongi kodukindlustus laenuga ostetud kinnisvara puhul kohustuslik, et õnnetuse korral saaks vara seisukorra taastada.

Parim hind ei taga parimaid tingimusi

Ekspert märkis, et üksnes hinna alusel kindlustuse valimine võib kaasa tuua ebameeldivaid üllatusi. „Eri kindlustuspakkujate lepingutingimused võivad oluliselt erineda. Madalam hind võib tähendada, et osa kahjusid ei kuulu hüvitamisele. Tähelepanu tuleks pöörata eelkõige sellele, kas kodune vara ja sisseehitatud tehnika on kindlustatud, kui suur on vastutuskindlustus ning mis on kindlustussummad,“ ütles ta.

Kui kindlustuse pakkumised on pigem võrdsed, siis lihtsuse huvides on Kikase sõnul mugavam võtta see sealt, kust taotleti ka kodulaenu. See muudab kogu protsessi lihtsamaks, kuna pank vahendab nii poliisi kui ka laenumaksete infot. Lisaks kodukindlustusele tasub mõelda ka elukindlustuse ja laenumaksekindlustuse peale. „Need lisakindlustused tagavad, et ka kõige raskemates olukordades jääks laenu teenindamiseks vajalik rahaline kindlus alles. Keegi pole õnnetuste eest täielikult kaitstud, kuid hästi valitud kindlustus aitab tagada meelerahu.“

Mida kodukindlustus üldse katab?

Kindlustuse valikuid on väga palju erinevaid ning sageli katab kodukindlustus ka väiksemaid kahjusid, näiteks kodumasinate või isiklike seadmete juhtumeid. Need moodustavad kõige suurema osa kahjudest, millega kindlustuspakkuja poole pöördutakse.

Kliendile kõige suuremat peavalu põhjustavad kahjud on tavapäraselt seotud tulekahjude ja veeleketega. „Vee- ja kanalisatsiooniprobleemid võivad kahjustada lisaks sinu kodule ka naabreid. Tulekahju võib aga hävitada hoone täielikult. Sellises olukorras on kindlustus asendamatu,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiakapitali suurendamise kandmine registrisse

27.11.2025 Adaur.ee

Fond on varasemalt (10.11.2025) teatanud börsile üldkoosolekult saadud volituste alusel nõukogu otsusega fondi aktsiate suunatud pakkumise läbiviimisest ning aktsiakapitali suurendamisest 84 506 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Kõik nõukogu otsuse alusel emiteeritud aktsiad märgiti ning aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 27.11.2025.