EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS unaudited results for 1st quarter 2025

30.04.2025

EfTEN Real Estate FundIn the first quarter of 2025, EfTEN Real Estate Fund AS invested a significant part of the capital raised in the previous quarter, primarily in the elderly care home segment. In February, the Fund’s 100% subsidiary EfTEN Hiiu OÜ signed a binding agreement to acquire the property at Hiiu 42 in Tallinn, with the aim to developing a general care home in cooperation with Südamekodud AS. The acquisition price of the property was €4 million, with up to an additional €2.5 million for the reconstruction of the building. The expected return on the investment is 8% per annum. At the end of March, the real rights contract was concluded and the transaction finalized. As part of the transaction, EfTEN Hiiu OÜ signed a long-term (10+10 years) lease agreement with Hiiu Südamekodu OÜ. Part of the property continues to be used by the North Estonia Medical Centre Foundation. The building will be partially reconstructed into the “Nõmme Südamekodu” general care home, with future capacity for up to 170 clients.

In January 2025, the Fund’s subsidiary EfTEN Ermi OÜ commenced construction of the second phase of Tartu Südamekodu, which will add 60 beds and a solar park to the existing care home. The total project cost is approximately €1.3 million, with construction expected to be completed by July 2025. The expected return on this investment is 8.1% per annum.

Upon completion of these projects, EfTEN Real Estate Fund AS will own four elderly care homes with a combined capacity of nearly 800 beds.

On 31 March 2025, the Fund’s subsidiary EfTEN Seljaku OÜ terminated the lease agreement with AS Hortes (in bankruptcy) concerning the Laagri Hortes properties. A new lease agreement has been signed with Rikets Aianduskeskus OÜ, which will commence operations on the premises as of 1 April 2025.

In April 2025, the ICONFIT logistics building owned by the fund’s subsidiary EfTEN Paemurru OÜ was completed. The fund began earning rental income from the property starting from April 15.

Financial Overview

The consolidated sales revenue of EfTEN Real Estate Fund AS for Q1 2025 amounted to €7.858 million (Q1 2024: €7.961 million), and the consolidated net rental income (NOI) totaled €7.211 million (Q1 2024: €7.343 million). The net rental income margin remained stable at 92% (2024: 92%), indicating that costs directly related to property management (including land tax, insurance, maintenance and improvement expenses) and marketing accounted for 8% (2024: 8%) of revenue.

The Fund’s consolidated net profit for Q1 2025 was €4.167 million (Q1 2024: €3.808 million). A key contributor to the profit growth was the decrease in interest expenses due to the decline in EURIBOR—interest costs fell by €432 thousand, or 19%, compared to Q1 2024.

Real Estate Portfolio

As of 31 March 2025, the Group held 37 (31 December 2024: 36) investment properties with a total fair value of €380.160 million (31 December 2024: €373.815 million) and an acquisition cost of €376.906 million (31 December 2024: €370.561 million). In addition to properties held by subsidiaries, the Group owns a 50% stake in the joint venture operating the Palace Hotel in Tallinn, with a fair value of €8.632 million as of 31 March 2025 (31 December 2024: €8.630 million).

In Q1 2025, the Group made new and follow-on investments totalling €6.345 million.

In March 2025, EfTEN Hiiu OÜ acquired the property at Hiiu 42, Tallinn, for €4 million. The North Estonia Medical Centre Foundation continues to use part of the property under an existing lease. A long-term (10+10 years) lease was signed with Hiiu Südamekodu OÜ, a subsidiary of Südamekodud AS, which will develop the premises into the “Nõmme Südamekodu” general care home with capacity for up to 170 clients.

Construction of the C-building at Valkla Care Home continued in Q1 2025, with a total investment of €343 thousand. Construction of the second phase of Ermi Care Home in Tartu began, with works totalling €192 thousand during the quarter. In addition, construction at the Paemurru Logistics Centre progressed, with Q1 investment totalling €1.515 million.

In Q1 2025, the Group earned €7.673 million in rental income, remaining on par with the previous year.

As of 31 March 2025, the vacancy rate of the Group’s real estate portfolio was 4.4% (31 December 2024: 2.6%). The highest vacancy was in the office segment at 17.7%, where filling vacant spaces has taken longer than previously.

Financing

In Q1 2025, the Fund’s subsidiary EfTEN Riga Airport SIA extended its loan agreement with the bank. Over the next 12 months, six of the Group’s subsidiaries have loan agreements maturing, with a total outstanding balance of €20.38 million as of 31 March 2025. These maturing loans have LTVs between 29% and 48%. Given the stable rental cash flows of the properties, the Group’s management does not foresee obstacles in refinancing these loans.

As of 31 March 2025, the Group’s weighted average interest rate on loans was 4.37% (31 December 2024: 4.89%) and the loan-to-value (LTV) ratio stood at 40% (31 December 2024: 40%). All loan agreements of the subsidiaries are based on floating interest rates. The Fund’s interest coverage ratio (ICR) was 3.4 as of 31 March 2025 (31 March 2024: 2.9).

Share Information

As of 31 March 2025, the registered share capital of EfTEN Real Estate Fund AS was €114.403 million (unchanged from 31 December 2024), consisting of 11,440,340 shares with a nominal value of €10 each.

The net asset value (NAV) per share as of 31 March 2025 was €20.74 (31 December 2024: €20.37), representing an increase of 1.8% over the first three months of 2025.

CONSOLIDATED STATEMEMT OF COMPREHENSIVE INCOME

I quarter
  2025 2024
€ thousands
Sales revenue 7,858 7,961
Cost of services sold -506 -418
Gross profit 7,352 7,543
Marketing costs -141 -200
General and administrative expenses -1,006 -939
Other operating income and expense -37 42
Operating profit 6,168 6,446
Profit/-loss from joint ventures -58 -50
Interest income 83 101
Other finance income and expense -1,803 -2,235
Profit before income tax 4,390 4,262
Income tax expense -223 -454
Net profit of the financial year 4,167 3,808
Total comprehensive income for the period 4,167 3,808
Earnings per share
– basic 0.36 0.35
– diluted 0.36 0.35

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

  31.03.2025 31.12.2024
€ thousands
ASSETS
Cash and cash equivalents 19,038 18,415
Short-term deposits 0 2,092
Receivables and accrued income 1,645 2,055
Prepaid expenses 128 138
Total current assets 20,811 22,700
Long-term receivables 140 154
Shares in joint ventures 1,902 1,960
Investment property 380,160 373,815
Property, plant and equipment 121 134
Total non-current assets 382,323 376,063
TOTAL ASSETS 403,134 398,763
LIABILITIES AND EQUITY
Borrowings 25,858 30,300
Liabilities and prepayments 3,056 3,245
Total current liabilities 28,914 33,545
Borrowings 123,813 119,120
Other long-term liabilities 1,923 1,928
Deferred income tax liability 11,244 11,097
Total non-current liabilities 136,980 132,145
TOTAL LIABILITIES 165,894 165,690
Share capital 114,403 114,403
Share premium 90,306 90,306
Statutory reserve capital 2,799 2,799
Retained earnings 29,732 25,565
TOTAL EQUITY 237,240 233,073
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY 403,134 398,763

EREF_3kuud_vahearuanne_2025_eng

Pro Kapital: Audited annual report 2024 of AS Pro Kapital Grupp

30.04.2025

Pro KapitalAudited annual report 2024 of AS Pro Kapital Grupp

The Supervisory Board of AS Pro Kapital Grupp has approved the Group’s audited annual report for 2024.

In 2024, AS Pro Kapital Grupp (hereafter referred to as the Group) revenue amounted to 18.2 million euros, representing a decrease of 4.9 million euros compared to the previous financial year. The decrease in revenue resulted from lower sales volumes, as most of the available units had already been sold, and the Group’s main focus in 2024 remained on the construction of new development projects. In Tallinn, the Group continued with the construction of the final stage of the Kalaranna District and began handing over the first completed units in December 2024. At the same time, new projects Uus-Kindrali in Tallinn and Šaltinių Namai Attico in Vilnius were launched, with both scheduled for completion by the end of 2025. In Riga, the Group successfully sold all remaining units in River Breeze Residence.

The Group’s gross profit for 2024 amounted to 5.4 million euros, compared to 7.0 million euros in 2023.
The year ended with a net loss of 3.9 million euros.

Prior Period Errors

The accounting treatment for the modification of financial liabilities under IFRS 9 requires that, when the terms of a financial liability are modified, the entity must assess whether the modification is substantial enough to result in the derecognition of the original liability and the recognition of a new one. If the modification is not substantial, the carrying amount of the existing liability is adjusted based on the present value of the modified cash flows, and the resulting effect is recognised in profit or loss.
In January 2024, the terms of the secured bonds issued by the Group were amended, including an increase in the interest rate from 8% to 11%. As the modification did not qualify as substantial under IFRS 9 and was treated as an extension of the existing agreement, the financial impact should have been recognised at the beginning of 2024. As a result, the carrying amount of the financial liability was adjusted, and going forward, interest expense is calculated based on the revised cash flows. A portion of the reduction in interest expense was recognised during the reporting period, and further reductions will continue in subsequent years in line with the modified cash flow schedule. The total impact on the Group’s income statement and the financial liability recognised in the balance sheet was 1 071 thousand euros.

Differences Between the Audited Financial Results for the Year Ended 31 December 2024 and the 12-Month Interim Financial Results Published on 28 February 2025:

Consolidated statement of profit or loss and other comprehensive income

in thousands of euros 2024
audited annual report		 2024 12M interim report
Financial expense -4 276 -3 205
Profit / loss before income tax -4 030 -2 959
Net profit / loss for the period -3 875 -2 804
Attributable to:
Equity holders of the parent -3 675 -2 604
Non-controlling interests -200 -200
Total comprehensive loss for the year -3 990 -2 919
Attributable to:
Equity holders of the parent -3 790 -2 719
Non-controlling interests -200 -200
Earnings per share for the period € -0,06 -0.05

As part of the audit, financial expenses were adjusted. Consequently, a loss of 1 413 thousand euros arising from the modification of the financial liability was recognised in profit or loss. The adjustment to the liability also resulted in a reduction of 342 thousand euros in previously accrued interest expense during 2024. The net impact on the income statement amounted to 1 071 thousand euros, as disclosed in Note 29.

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31.12.2024 audited annual report 31.12.2024 12M
interim report
Current liabilities
Current debt 21 893 15 427
Trade and other payables 5 600 6 685
Total current liabilities 37 968 32 587
Non-current liabilities
Long-term debt 27 350 31 660
Total non-current liabilities 29 569 33 879
TOTAL LIABILITIES 67 537 66 466
Equity attributable to owners of the Company
Retained earnings 30 523 31 594
Total equity attributable to the owners of the Company 50 633 51 704
TOTAL EQUITY 51 221 52 292

During the audit, adjustments were made to the recognition and classification of current and non-current liabilities as well as of equity in the balance sheet. The increase in current liabilities by 5 381 thousand euros resulted from the bond modification (interest rate change) and the resulting increase in the carrying amount of the financial liability, as well as from an additional contractual obligation to redeem secured bonds in the amount of 5 million euros by 31 December 2025, which led to a reclassification of these liabilities as current (Note 16). Furthermore, accrued interest obligations related to secured and unsecured bonds were reclassified, amounting to 1 085 thousand euros, which increased current debt and reduced trade and other payables (Notes 16, 17). Long-term debt decreased by 4 310 thousand euros, reflecting both the reclassification due to the redemption obligation and the adjustment of the financial liability arising from the modification (Note 18).
Following the adjustments, the retained earnings and total equity decreased by 1 071 thousand euros. The cumulative effect of these adjustments on the total balance sheet volume was 0 euros.

AS Pro Kapital Grupp consolidated annual report 2024 in ESEF format together with independent auditor’s report is attached to this announcement and will be made available on the company’s website.

PKG Annual Report 2024

Hepsor: Hepsor AS consolidated unaudited interim report for Q1 2025

30.04.2025

HepsorHepsor’s consolidated sales revenue for Q1 2025 was 8.2 million euros (Q1 2024: 2.3 million euros).

The Group’s net loss for the first quarter was 0.1 million euros (Q1 2024: 1.0 million euros), of which the net loss attributable to the owners of the parent was 0.2 million euros (Q1 2024: 0.9 million euros).

In coordination with the Group’s Supervisory Board, the Management Board proposes to distribute 1,0 million euros (EUR 0.26 per share) in dividends to shareholders in 2025 from the profits of previous periods. Based on the share price as of 31 March 2025, this results in a dividend yield of 6.9%.

Development projects under construction and available for sale

In the first quarter of 2025, we continued the construction and sales of projects in our development portfolio. Customer interest in Hepsor’s developments has remained stable. In Latvia, the Annenhof Mājas development project at Jūrmalas gatve 74 was completed at the beginning of the year, where customer interest in purchasing new apartments has been high. By the end of March, 60% of all apartments in the Annenhof Mājas development project had been sold.

In the first quarter of 2025, we handed over 42 homes to customers, compared to 12 homes during the same period in 2024. Of these, 26 homes were delivered in Tallinn, and 16 in Riga.

During the reporting quarter, construction and sales continued on the first phase of the main building of the former Baltic Cotton Spinning and Weaving Factory at Manufaktuuri 5, where 150 new homes are planned to be built.

In 2024, we started the construction of StokOfiss 34 at Ulbrokas 34 in Riga. StokOfiss 34 is a multifunctional commercial building with 8,740 m² of rental space. While in 2024, we had signed lease agreements for 6% of the total rental area, as of 31 March 2025, the leases cover nearly half, or 47%, of the total rental area. The planned completion of the construction is in the third quarter of 2025.

In the associate company Hepsor P113 OÜ, the leasing of the P113 Health Centre office building continued, and as of 31 March 2025, 82% of the rental space had been leased.

Vision for the future

In April 2025, Hepsor Finance OÜ signed a shareholders’ agreement under which a 50% stake in Hepsor SOF OÜ was sold to the EfTEN Special Opportunities Fund. According to the shareholders’ agreement, Hepsor SOF OÜ will acquire 5 properties from Hepsor’s Group companies in Lasnamäe, with a total value of 9.0 million euros. Hepsor’s shareholders will earn a total of approximately 3.7 million euros in profit from these transactions, of which 1.9 million euros will be realised in the results of the following quarters in 2025. The released capital will be directed to other development projects of Hepsor Group in its current home markets. The cooperation project between Hepsor and EfTEN in Lasnamäe includes the construction of approximately 300 apartments, along with smaller amount of commercial space. The development will be carried out in three stages, with around 100 new homes in each stage. Construction of the first stage is planned to begin in 2026.

In 2025, we plan to start the construction of four new residential development projects. In Tallinn, at Manufaktuuri Quarter, we will begin the next development project at Manufaktuuri 12, where 49 new homes are planned. This will be Hepsor’s fourth development in the area. The planned start of construction is in the second half of 2025.

In Riga, Latvia, we plan to start the construction of a total of 227 new homes:

  • At Eiženijas iela 18, we plan to start the construction of two apartment buildings, with a total of 54 new homes;
  • In the Zala Jugla development project at Braila iela 23, Jugla, we will begin the construction of the first phase, which will include 70 new homes;
  • At Dzelzavas 74c, we plan to start the construction of an apartment building with 103 apartments.

During the reporting year, we aim to begin the construction of the first phase of the Veidema Quarter project at Ganibu Dambis 17a, a stock-office type development.

The full consolidated unaudited interim report for the first quarter of 2025 is available on Hepsor’s website:

https://hepsor.ee/en/for-investors/stock/reports-2/

Consolidated statement of financial position

in thousands of euros 31 March 2025 31 December 2024 31 March 2024
 
Assets
Current assets
Cash and cash equivalents 3,262 6,249 7,674
Trade and other receivables 1,589 761 1,351
Current loan receivables 200 200 311
Inventories 60,355 64,141 83,086
Total current assets 65,406 71,351 92,422
Non-current assets
Property, plant and equipment 324 288 230
Intangible assets 2 2 3
Investment properties 7,980 7,980 0
Financial investments 7,244 6,424 2,001
Non-current loan receivables 2,584 2,428 1,947
Other non-current receivables 384 340 235
Total non-current assets 18,518 17,462 4,416
Total assets 83,924 88,813 96,838
Liabilities and equity
Current liabilities
Loans and borrowings 17,942 23,336 35,546
Current lease liabilities 39 52 116
Prepayments from customers 562 724 2,916
Trade and other payables 6,184 6,542 6,150
Total current liabilities 24,727 30,654 44,728
Non-current liabilities
Loans and borrowings 32,668 31,352 28,596
Non-current lease liabilities 162 162 29
Other non-current liabilities 4,765 4,635 2,289
Total non-current liabilities 37,595 36,149 30,914
Total liabilities 62,322 66,803 75,642
Equity
Share capital 3,855 3,855 3,855
Share premium 8,917 8,917 8,917
Reserves 385 385 385
Retained earnings 8,445 8,853 8,039
Total equity 21,602 22,010 21,196
incl. total equity attributable to owners of the parent 20,531 20,912 20,114
incl. non-controlling interest 1,071 1,098 1,082
Total liabilities and equity 83,924 88,813 96,838

Consolidated statement of profit and loss and other comprehensive income

in thousands of euros Q1 2025 Q1 2024
     
Revenue 8,206 2,271
Cost of sales (-) -7,189 -2,234
Gross profit 1,017 37
Marketing expenses (-) -279 -185
Administrative expenses (-) -412 -443
Other operating income 23 45
Other operating expenses (-) -17 -18
Operating profit (-loss) of the year -332 -564
Financial income 49 37
Financial expenses (-) -478 -438
Profit before tax -97 -965
Net profit (-loss) for the year -97 -965
    Attributable to owners of the parent -220 -879
    Non-controlling interest 123 -86
     
 Other comprehensive income (-loss)    
Change in value of embedded derivatives with minority shareholders -150 0
Exchange rate differences from foreign entities -161 0
Other comprehensive income (-loss) for the period -311 0
    Attributable to owners of the parent -161 0
    Non-controlling interest -150 0
     
Comprehensive income (-loss) for the period -408 -965
    Attributable to owners of the parent -381 -879
    Non-controlling interest -27 -86
 
Earnings per share
   Basic (euros per share) -0,06 -0,23
   Diluted (euros per share) -0,06 -0,23

Kaks Eesti arendajat investeerivad Riias 40 miljonit eurot uue elurajooni arendamisse

29.04.2025

InvegoEesti kinnisvaraarendajad Reterra ja Invego alustasid Riias 40 miljonit eurot maksva mineva Miera Rezidences elurajooni eelmüügiga, ehitustööde algus on kavandatud 2026. aasta algusesse ning kokku rajatakse kahes etapis 172 uut kodu.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on Miera tänav Riias tuntud kui omanäoline, ainulaadne ja kultuuriliselt mitmekesine piirkond. “Meie jaoks tähendab iga projekt rohkemat kui lihtsalt kvaliteetse hoone rajamist – me loome kestlikku ja inspireerivat elukeskkonda, kus inimeste heaolu ja elukvaliteet on esikohal. Teisalt peame alati ka oluliseks, et uus arendus sobituks olemasoleva linnaruumi ja kohaliku kogukonna omapäraga,” kinnitas Vähi. “Miera residentsides on suur rõhk energiatõhusatel ja moodsatel lahendustel ning silmapaistval arhitektuuril, mis loob tervikliku elukeskkonna, kus igaüks saab nautida rohelust ja rahu, elades samas mugavalt linnasüdame läheduses,” selgitas Vähi.

„Miera arendusega loome Riias uue nii-öelda taskukohase luksuse standardi, et vastata erineva elustiiliga inimeste soovidele ja vajadustele,“ rõhutas omalt poolt Reterra juht Reigo Randmets, kelle sõnul on Miera tänava ainulaade iseloom inspireeriv keskkond, kuhu uut elukeskkonda arendada. „Uued kodud sobivad ideaalselt linnainimestele, paaridele ja peredele, kes hindavad head arhitektuuri, looduslähedust ja mugavat ligipääsu linna infrastruktuurile,“ lisas Randmets.

Elamukompleksi arhitektuuriline kontseptsioon valiti välja konkursi korras ning seda arendatakse edasi tihedas koostöös Läti arhitektuuribürooga Tectum. Ruumikate rõdude ja terrassidega korteritel on 2,8 meetri kõrgused laed ning suured maast-laeni aknad, mis toovad kodudesse avaruse ja loomuliku päevavalguse. Läbimõeldud planeeringutega kodud on tähistatud A-energiaklassi märgisega ja ülemiste korruste korterid on varustatud jahutussüsteemi paigalduse ettevalmistusega.

Läti pealinnas arendavad Invego ja Reterra lisaks Miera Rezidencesile koos veel kahte elurajooni elurajoone Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences. Lisaks on Invegol eraldi Riias käsil veel Vitolu Parksi ning pealinna läheduses asuvate Vide Adaži ja Marupes Sirds elurajoonide arendamine.

Kümne tegutsemisaasta jooksul on Reterra kujunenud kiiresti oluliseks tegijaks Eesti kinnisvaraturul, keskendudes elamu- ja äriprojektidele Tallinnas ja Tartus, aga ka Läti pealinnas Riias. Reterra on rajanud 1000 uut kodu ning haldab 70 000 m² äripinda, kus klientide hulgas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss ja teised.

Invego on Tallinnas ja lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta koondarvestuses teisel kohal ligi 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda. Eesti ja Läti kõrval on Invegol Lõuna-Portugalis arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills elurajoon 154 villaga, mis on sobilikud nii hooajaliseks kasutamiseks kui aastaringseks elamiseks.

Invego gruppi kuulub üle 30 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on aastate jooksul välja arendanud enam kui 150 000 m2 ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Kaamos: ärikinnisvara niigi tihedas konkurentsis hakkavad teistest maha jääma sertifitseerimata hooned

29.04.2025

Kaamos Kinnisvara on süsteemselt kaasajastanud oma ärikinnisvara portfelli, mille tulemusel on kõik ettevõtte büroohooned saanu rahvusvahelise keskkonnasertifikaadi BREEAM või LEED. Ettevõtte juhi hinnangul pole tegu üksikute investeeringutega vaid selge märgiga muutuvast praktikast ärikinnisvaraturul.

Kaamose portfellis kannab nüüd LEED Gold taset Avala kvartali büroohoone, BREEAM Very Good taset Tammsaare Ärikeskus ning BREEAM Good taset Endla Ärimaja ja Tatari Ärimaja. Kõik hooned on varustatud ka vastavate tähistustega, mis viitavad keskkonnasertifikaatide täitmisele.

Kaamos Kinnisvara tegevjuht Taimo Murer ütleb, et selliste sertifikaatide saamine ei ole enam maine asi vaid jätkusuutliku äritegevuse eeltingimus. „BREEAM või LEED võis tähendada veel mõni aasta tagasi lisaväärtust. Täna on see sageli minimaalne nõue, et kestlikkuse põhimõtteid järgivad kliendid üldse läbirääkimistelaua taha tuleksid,“ selgitab Murer. Tema sõnul on muutunud ka kohalik ettevõtluskeskkond, kus kliendid küsivad järjest rohkem hoonete energiaklassi, ventilatsioonisüsteemi tüübi või vee- ja jäätmekäitluse lahenduste kohta. „See on aina mõjuvam otsustuskriteerium,“ ütleb Murer.

Sertifitseerimine nõuab hoonetelt tõendatud vastavust mitmes valdkonnas, näiteks hoone energiakasutus, ligipääsetavus, sisekliima jne. Nende omaduste hindamine ja eriti tõstmine tähendab arvestatavaid investeeringuid. Sellegipoolest muutub nende rakendamine järjest vähem valikuliseks.

Turuolukord Tallinnas, kus pakkumine ületab nõudlust, sunnib kinnisvaraomanikke selgemini positsioneerima.

Kaamose hinnangul annab sertifikaat rentnikule kaudse ent mõõdetava kasu. Tõhusam energiakasutus ja sisekliima vähendavad kõrvalkulusid ja parandavad töötajate produktiivsust. Veelgi tähtsamaks on muutumas asjaolu, et paljude ettevõtete enda kestlikkuse strateegiad välistavad sertifitseerimata pindade kasutamise.

Mureri hinnangul on standardite täitmisega alanud pikaajaline suunamuutus Eesti kinnisvaraturul. „Lähiaastatel ei küsita enam, kas hoone on sertifitseeritud. Küsimus saab olema, millise tasemega ja millises ulatuses,“ hindab ta.

Arco Vara: Viljandi linna ja Viljandi maakonna kinnisvaraturu ülevaade (2025. a. I kvartali seisuga)

29.04.2025

Arco Vara2025. a. I kvartalis Viljandi maakonna korteriturul tehingute arv aastases võrdluses suurenes

2025.aasta I kvartalis tehti Viljandi maakonnas kui tervikus kokku 97 korteritehingut, mida oli hooajaliselt küll 7,6% vähem kui eelnevas kvartalis, kuid siiski 4,3% enam kui 2024. aasta samal perioodil. Taoline muutus on selgelt kirjeldanud olukorda, kus langustsüklist on väljutud. 2024. aasta I kvartalist alates on tehingute arv suurenenud aastases võrdluses pelgalt kolmes kvartalis.

2024.aasta II pooles pakkumismahu edasine kasv hooajaliselt peatus, kuid 2025. aasta I pooles ootuspäraselt siiski taas mõnevõrra suurenes, viidates lähitulevikus marginaalsetele hinnakasvu võimalustele.

Väljaspool maakonnakeskust tehti 2025. aasta I kvartalis paralleelselt 52 korteritehingut, mida oli 27% enam kui eelnevas kvartalis.

Viljandi linnas tehti 2025. aasta I kvartali tehingute taustal korteritehinguid mediaanhinnaga 1055 €/m2, mida oli ajutiselt koguni 16% vähem kui eelmises kvartalis ning 15% vähem kui 2024. aasta I kvartalis. Aasta alguses mõjutas hinnastatistikat aga peamiselt olukord, kus laialdasemalt soetati madalamahinnalisi varasid nende madalama kvaliteedi tõttu, mille juures tegelikkuses siiski taolist üleüldist hindade langust ei saanud jällegi turul märgata.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemise trend on 2023. aasta keskpaigast pöördunud taas vaikselt paremuse poole, võimaldades lähiaastatel ka piirkondliku elanikkonna ostujõul kosuda ja toetades ajutiselt veidi enam Viljandi linna üürituru efektiivsuse paranemist. Olukorras aga, kus prognoositavalt 2025. aastal veel korterite pakkumis- ega ka tehinguhinnad märkimisväärselt ei tõuse, ei ole ka veel lähikvartalitel potentsiaalsetel koduostjatel niivõrd põhjust üüripinnalt ära kolida (kodu soetada), sest taolises turukeskkonnas ei ole alanevate intressimäärade taustal põhjust oodata ka märkimisväärselt tõusvaid üürihindu.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Üürihindade osas võib uus kasvutsükkel alata 2025. aastast varasemalt kui ostu-müügiturul

Selle aasta esimeses kvartalis oli 55 üüripakkumist, mille juures üürihinnad on viimastel aastatel üsna järjepidevalt pigem alanenud. Võrreldes aastatagusega olid 2025. aasta alguses üürihinnad ligi 5% madalamad Üürihindade tõus võib kiireneda eeskätt 2025. aasta Il või 2026. aasta I poolest.

Kinnisvaraarendajad on uute projektide algatamise ootuses, kuid kindlustunne on nõrk

Piirkondlike kinnisvaraarendajate huvi uusi korterelamuid püstitada on jätkuvalt laialdane, kuid ettevõtjate kindlustunne oli siiski ka veel 2024. aastal võrdlemisi nõrk, mille juures võib tulevikus saabuda hetk, kus ühel ja samal ajahetkel alustatakse üsna suures mahus uute arendusprojektide läbiviimist (ehk 2025. aasta sügisel või 2026. aasta kevadel).

Kohalike kinnisvaraarendajate poolt on mitmeid rekonstrueeritavates hoonetes paiknevaid kortereid nii avalikult kui ka mitteavalikult müügipakkumises. Pakkumishinnad jäid 2025. aasta alguses valdavalt vahemikku 2700 – 4000 €/m2, mille juures hinnad on eelnevate aastatega võrreldes selgelt tõusnud. Keskmisest kõrgema hinnatasemega varade müügitempot ja ostuhuvi võib suhteliselt tagasihoidliku turundustegevuse taustal pidada pigem madalaks.

Elamuturg on järginud suhteliselt sarnaseid trende nagu korteriturg

Passiivne ostuhuvi on olnud ennekõike uusehitiste osas hinnaklassis 200 000 – 275 000 eurot, mida aga turul ei ole piisavalt pakkuda ja mille pakkumisse lisandumine taolises hinnavahemikus on ka lähitulevikus olenemata taandunud ehitusaktiivsusest ja alanenud ehitushinnast 2025. aasta vaates suhteliselt marginaalne. Spekulatiivse müügipakkumise suurenemist hoiab tagasi eeskätt hoonestamata elamumaade viimaste aastate tempokas hinnakasv ning jätkuvalt kõrge ehitushind.

Sagedasti on maapiirkondades elamutehingud endiselt ära jäämas, sest krediidiasutused ei soovi vastavaid varasid finantseerida või on probleemiks ostjaskonna kõrgem krediidirisk.

Viljandi linna ja Viljandi maakonna elamuturu tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2025. aasta andmed on toodud I kvartali seisuga.

Allikas: Maa-ja Ruumiamet, tehingute andmebaas

Prognoosid

2025.aastal võib Viljandi maakonna korteriturul oodata võrreldes 2024. aastaga mõnevõrra positiivsemat turukeskkonda, mille juures on oodata turuaktiivsuse mõningast võimalikku piirkondlikku suurenemist. Korterituru pakkumismahu osas saavutati arvatavalt senine tipptase juba 2024. aastal, mille juures edasise turuaktiivsuse kasvu taustal on oodata pakkumise vähenemist ja sellest tulenevalt teatava ajalise viitega ka taaskordset hinnatõusu tsüklit, mis seniste prognooside kohaselt algab ehk esmalt 2025. aasta II või 2026. aasta I poolest.

Piirkondlikul üüriturul püsib pakkumismaht 2025. aastal endiselt ulatuslik, kuid siiski perspektiivis vähenev, mille juures üürihindade taaskordsest võimalikust kasvutsüklist saab selgemal kujul rääkida ehk sarnaselt ostu-müügitehingute turule peamiselt 2025. aasta II või ka 2026. aasta I poolest. Tänases turukeskkonnas on veel siiski üürimine võrreldes kinnisvara laenurahaga soetamise osas kohati selgelt soodsam, kuid intressimäärade edasise mõningase taandumise ja ka peatse üürihindade kasvu kiirenemise taustal ehk vastav olukord veidi leeveneb, tuues osa üürijaskonda tagasi ka potentsiaalsete ostuhuviliste sekka.

Uusehituse osas võib 2025. aastal oodata taaskordselt kasvutsükli algust, millele ajalise viitega järgneb ka ehitushindade kallinemine. Lähikvartalitel jäävad turuaktiivsust hoidma peamiselt keskmise ja keskmisest madalama hinnaklassi üksikelamud ning seda jätkuvalt peamiselt Viljandi linnast väljaspool, mille juures halvenenud elamispinna kättesaadavuse taustal on eriti atraktiivsed piirkonnad just vahetult maakonnakeskuse lähiümbruses.

Elamute järelturu kasvu jäävad takistama jätkuvalt aktuaalsed probleemid juurdepääsuservituutide puudumise või tagantjärele seadustamist vajavate ehitustööde tõttu, mis takistavad varade soetamist eluasemelaenuga.

Maa- ja Ruumiamet: Riigimaa enampakkumistel kehtestatakse osavõtutasu

29.04.2025

Maa- ja Ruumiamet rakendab edaspidi riigimaa müügi- ja rendi enampakkumistel osavõtutasu.

Maa- ja Ruumiameti korraldatavatel riigimaa enampakkumistel kohaldub edaspidi osalejatele pakkumise osavõtutasu. Riigivaraseaduses on osavõtutasu kohaldamise võimalus olnud sätestatud juba aastakümneid ja mõned asutused on seda ka varem oksjonitel kohaldanud. Muutunud majandusolukorras ja riigi rahalise seisu pingestumise tõttu oleme otsustanud tasu kehtestada, et katta menetluskulud ja tagada, et konkreetsele sihtrühmale suunatud teenust ei peaks kinni maksma kõik maksumaksjad.

Osavõtutasu on 2% oksjoniobjekti pakkumise alghinnast. Maa müügi enampakkumistel määratakse maksimaalseks osavõtutasuks 5000 eurot ja rendi enampakkumistel maksimaalselt 500 eurot.

Osavõtutasu arvestatakse ja kajastatakse elektroonilises oksjonikeskkonnas automaatselt väljastatavale arvele koos tagatisrahaga. Osavõtutasu summa osalejatele tagastamisele ei kuulu.

Tagatisraha summa tagastatakse oksjoni tulemuste selgumisel neile osalejatele, kes enampakkumist ei võitnud.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas märtsis 2%

29.04.2025

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2025. aasta märtsis 879 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügimaht 2%.

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et märtsis mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügimahu kasvu mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja tööstuskaupade kauplused. „Teisalt kiirenes toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine märtsis veelgi, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 7%,“ lisas Pihlak.

Mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 15%. „Nende ettevõtete müügimahu kasvule avaldasid mõju eelmise aasta märtsi madal võrdlusbaas ning mullusest odavam mootorikütuse hind,“ täpsustas Pihlak.

Tööstuskaupade kaupluste müügimaht suurenes 2024. aasta märtsiga võrreldes 5%. Tööstuskaupadest kasvas müügimaht kõige rohkem ehk 25% muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga. Müügimaht suurenes veel 7% apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning 2% posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. Müügimaht vähenes 9% muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad), 5% majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes ning 2% kasutatud asjade kauplustes ja väljaspool kauplusi ehk kioskites, turgudel ning otsemüügil. Tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes kahanes müügimaht 1%.

Selle aasta veebruariga võrreldes suurenes märtsis jaekaubandusettevõtete müügimaht 12%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal vähenes müügimaht eelmise kuuga võrreldes 1%.

2025. aasta kolme kuuga (jaanuar – märts) suurenes jaekaubandusettevõtete müügimaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3%.

Jaekaubanduse andmed avaldatakse ettevõtte põhitegevusala järgi. Näiteks posti või interneti teel kaupu müüvate kaupluste all kajastuvad vaid nende ettevõtete andmed, mille põhitegevusala on Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK 2008) järgi jaemüük posti või interneti teel (EMTAK 4791). Kui ettevõtte põhitegevusala on näiteks jaemüük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad, joogid ja tubakatooted (EMTAK 4711), aga lisaks müüakse kaupu ka e-poes, siis kajastatakse nii tavakaupluse kui ka e-poe müügi andmed toidukaupade kaupluste all.

Müügitulu mahuindeks – indeks, mis iseloomustab kaupade müügi mahu muutust püsivhindades võrreldes mingi eelmise perioodi müügiga. Indeksi arvutamisel on kasutatud kaupade hinnaindekseid.

Statistika aluseks on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikatööd „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ teeb statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 13.05.2025

29.04.2025

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 13.05.2025. Koolituse eesmärk on ennetada tööstressi tekkimist ning õpetada oskusi, kuidas anda endale või teistele viivitamatut esmaabi, kui tööstress on juba kohal. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitus annab:

  • oskuse eristada väsimust ja läbipõlemist;
  • arusaamise erinevate inimtüüpide stressikäitumisest;
  • oskuse ennetada tööstressi;
  • juhiseid lihtsamateks lõõgastusharjutusteks.

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 13.05.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: Eesti 2024. a korteritehingute käive oli 1749 eurot inimese kohta

29.04.2025

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

2024. a Eesti korterite ostu-müügitehingute rahaline käive oli 1749 eurot inimese kohta. Aasta varasemaga võrreldes tehingute käive inimese kohta mõnevõrra vähenes. 2023. a korteritehingute käive inimese kohta oli 1815 eurot.

Maakondlikult on suurim korteritehingute käive Harjumaal, sest Harjumaa korterid on märksa kallima keskmise hinnaga kui mujal Eestis. Harju maakonna korteritehingute käive inimese kohta oli 2024. a 2810 eurot, Tallinna linnas 3021 eurot ja Harjumaal ilma Tallinnata 2298 eurot.

Harjumaa järel suurem korteritehingute rahaline käive oli Tartu maakonnas, kus 2024. a tehti korteritehinguid mahus 1973 eurot inimese kohta.

Harju ja Tartu maakondade kõrval on pisut suurema korteritehingute käibega Läänemaa ja Pärnumaa, kus korteritehingute 2024. a käive oli vastavalt 887 ja 1003 eurot.

Ülejäänud 11 maakonna korteritehingute käive inimese kohta on väga tagasihoidlik jäädes vahemikku 200- 439 eurot.

Andmed on kombineeritud maa- ja ruumiameti ning statistikaameti andmete alusel.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Capital Mill: Amserv pani Peetris nurgakivi Baltikumi suurimale autoesindusel

28.04.2025

Capital MillTäna asetati Peetris nurgakivi uuele Amserv Tallinn autoesindusele, mis valmib 2026. aasta suvel ning saab olema suurim omataoline Baltikumis. Uus Toyota autoesindus rajatakse Vägeva tee 2 kinnistule, otse Tartu maantee äärde, kus hakatakse pakkuma kaasaegset ja mugavat teenindust nii uute kui ka kasutatud autode klientidele.

Rohkem kui 12 000 m² suurune hoone koondab endas Toyota müügi- ja teenindusalad, kaasaegse kasutatud autode salongi, remondihallid, laod ja parkimismaja. Esindus vastab Toyota uusimatele standarditele ning selle rajamisel pööratakse erilist tähelepanu energiatõhususele ja keskkonnasäästlikkusele. Hoonele taotletakse rahvusvahelist LEED GOLD sertifikaati ning hakkab vastama A-energiaklassile.

Amserv Grupi tegevjuhi Rene Vareki sõnul on tegemist ettevõtte jaoks märgilise sammuga. „Oleme uut asukohta Tallinnas pikalt otsinud, sest meie ajaloolised ruumid Pärnu maanteel ei vasta enam tänapäeva ootustele. Uus esindus võimaldab meil pakkuda veelgi kvaliteetsemat kliendikogemust ning viia kõik teenused kaasaegsesse ja avarasse keskkonda,“ ütles Varek.

Amserv Tallinn uus esindus on osa ettevõtte laiemast investeeringuplaanist. „Kuigi autoturg on viimastel aastatel olnud muutlik, avasime 2025. aasta alguses uued esindused Pärnus ja Paides. Meie eesmärk on vaadata tulevikku ning investeerida kliendikogemusse ja kaasaegsesse teenindusse,“ lisas Varek.

Amservi esindust arendab Coop Panga rahastusel kinnisvarainvesteeringute ettevõte Capital Mill. „Meil on hea meel teha koostööd ettevõttega, kellel on selge visioon ja soov luua midagi enamat kui lihtsalt hoonet. Amservi uue keskuse näol sünnib midagi, mis ühendab kaasaegse arhitektuuri, jätkusuutlikkuse ja pikaajalise väärtuse,“ sõnas Capital Milli partner Tanel Samuel.

Toyota Baltic tegevjuht Marek Maide tunnustas Amservi panust Toyota klientide üha paremasse teenindamisse. Maide sõnul ei seisne Toyota tugevus Eestis üksnes brändi tuntud kvaliteedis, töökindluses ja laias tootevalikus, vaid kindlasti ka kohalikes esindustes, mis investeerivad parimasse klienditeenindusse ja kaasaegsesse töökeskkonda. „See projekt näitab selgelt, kuidas Amserv panustab klientide rahulolu suurendamisse, sidudes oma pikaajalised kogemused Toyota uue teenindusmudeliga,” sõnas Maide.

Elamispindade turu statistika ja info: 04.2025

28.04.2025

Tõnu ToomparkElamispindade turul tehakse tehinguid isegi üsna aktiivselt. Tehingute keskmine hind liigub horisontaalsuunas. Turgu toetab langev Euribor ja aeglaselt, kuid kindlalt paranev elamispindade kättesaadavus. Segadust tekitavad kaubandussõja jutud, madal tarbijakindlus ning üldine määramatuse suurenemine.

Mis on olulised tegurid, mis suunavad elamispindade turu trende? Kuidas on seotud omavahel suur makromajanduse pilt korterituru arengutega? Millised on arengud erinevates turusegmentides? Kas meile paistavad puud või mets?

Analüüsin elamispindade turu arenguid nii makro- kui mikromajanduse vaatest. Seon sisulised tegurid ja teen järeldused, mis on konkreetsete numbritega põhjendatud. Aitan aru saada, mis toimub ühes või teises piirkonnas päriselt.

Kui sul on elamispindade turu osas küsimus, siis mul on vastus. Kui sa ei oska küsimust esitada, siis räägime. Aitan püstitada küsimuse ana anda sisulist infot, mis aitab kinnisvara-alaseid otsuseid langetada.

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ analüütik ja konsultant, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Uus Maa: STATISTIKA: eramu keskmine hind lõi esimeses kvartalis ajaloolise rekordi

28.04.2025

Tänavu esimeses kvartalis tehti Eestis eramutega mullu sama ajaga võrreldes 18% rohkem tehinguid tervelt 32% suurema summa eest, analüüsib Eesti suurim kinnisvarabüroo Uus Maa Maa-ameti statistikat.

Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on elumajaga tehtava kinnisvaratehingu keskmine hind tõusnud aastaga 11,8% 210 000 euroni, mis on iseseisvusaja kõrgeim tase. „Kui korterite hind on püsinud kaks aastat samal tasemel, mis kõrge inflatsiooni tingimustes tähendab tegelikult reaalhinna langust, siis eramud on hinda hoidnud või kasvatanud – mullu tõusis eramu väärtus keskmiselt 13,6%. Viimase viie aastaga on keskmine eramaja hind kasvanud ligi 40%,“ rääkis Habal.

„Eramuid ostavad praegu jõukamad ja nõudlikumad inimesed, kes soetavad kallimat kinnisvara – müüdavate majade seisukord, kvaliteet ja hind on senisest kõrgemad. Suurem osa kinnisvaratehinguid tehakse Tallinnas ja Harjumaal, kus odavamad krundid ja majad on ära ostetud, mis lööb samuti keskmise hinna üles,“ kommenteeris Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul on majatehingute arv koroonaaegse buumi tipuga võrreldes kolmandiku võrra madalam. „Tehingumahtudelt on turg võrreldav 2016.-2017. aastaga, mis on täiesti tavapärane tase ning mullistumist pole karta. Hinnad on samas kallimad – vahepeal käis üle nii tarnekriis kui inflatsioon ning ehitushind jäigi kõrgemaks,“ rääkis Habal.

“Hoolimata kiirest hinnatõusust on turg endiselt ostja poole kaldu. Pakkumist on piisavalt ning ostjad ei kiirusta otsuse tegemisega. Kuigi erandeid on, siis tuleb tõdeda, et juhul, kui müüja soovib kiiret müüki, tuleb hinna osas arvestada läbirääkimisruumiga. Objekti hinnastamine on võtmetähtsusega – kui realistlikult hinnastatud korteri keskmine müügiaeg on 3-4 kuud, siis majal 8-12 kuud,” ütles Habal.

“Erinevalt koroonaajast emotsionaalseid otsuseid ei tehta, pigem on valikud väga teadlikud. Maja ostavad inimesed, kes hindavad suuremat autonoomsust või kel on majas elamise kogemus ja kindel soov. Maja otsitakse pigem 30-60 minuti kaugusele linnast või tõmbekeskusest, kus on olemas tiheasustus ja ei pea lapsi kõikjale autoga edasi-tagasi transportima,“ rääkis Habal.

„Sarnaselt majadega pole ka eramumaa hinnad viimaste aastatega langenud, vaid Tallinna lähivaldades on tühjad ehituskrundid muutunud järjest defitsiidsemaks,“ lisas Habal.

Majadega tehti 2025. aasta esimeses kvartalis üle Eesti 472 tehingut, mis on 18% rohkem kui mullu samal ajal. Keskmine maja maksis 210 000 eurot, mis on 11.8% eelmisest aastast enam. Majatehingute käive kasvas esimeses kvartalis aastaga 31,9% 99,3 miljoni euroni.

Hepsor: Hepsor AS korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

28.04.2025

HepsorHepsor AS (registrikood 12099216; aadress Järvevana tee 7b, 10112 Tallinn, Eesti) juhatus kutsub kokku aktsionäride korralise üldkoosoleku, mis toimub kolmapäeval, 21.05.2025, kell 14:00 hotell Ibis Styles Tallinn konverentsikeskuses aadressil Toompuiestee 19, Tallinn. Korralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 21.05.2025 kell 13:30 koosoleku toimumiskohas. Palume aktsionäridel saabuda aegsasti, arvestades koosolekul osalejate registreerimisele kuluvat aega.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 14.05.2025 Nasdaq CSD SE arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Elektroonilise hääletamise kord ja tähtaeg

Aktsionärid, kes füüsiliselt koosolekul osaleda ei soovi, saavad hääletada enne koosoleku toimumist elektrooniliselt. Elektrooniliseks hääletamiseks tuleb aktsionäril täita hääletussedel, mis on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel (https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek). Täidetud hääletussedel tuleb digitaalselt allkirjastada ning saata e-kirjaga aadressil investor@hepsor.ee hiljemalt 20.05.2025 kella 16:00-ks.

Üldkoosoleku päevakord ja nõukogu ettepanekud hääletamiseks

  1. 2024.a majandusaasta aruande kinnitamine

Nõukogu ettepanek esimese päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

“Kinnitada Hepsor AS 2024. aasta majandusaasta aruanne üldkoosolekule esitatud kujul.”

  1. Kasumi jaotamine

Nõukogu ettepanek teise päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

„Eelmiste perioodide jaotamata kasum 7 836 tuhat eurot. 2024. aasta majandusaasta puhaskasum on 423 tuhat eurot. Seega on jaotuskõlblik kasum kokku 8 259 tuhat eurot. Jaotada kasum alljärgnevalt:

  1. maksta dividendi 0.26 eurot aktsia kohta ehk jaotada kasum summas 1 002 tuhat eurot dividendidena aktsionäridele;
  2. jaotamata kasumi jääk summas 7 257 tuhat eurot jätta jaotamata.

Aktsionäride, kellel on õigus saada dividendi, nimekiri fikseeritakse 01.07.2025 (record date) Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga. Sellest tulenevalt on aktsiatega seotud õiguste muutumise päev (ex-date) 30.06.2025. Dividend makstakse aktsionäridele hiljemalt 31.08.2025.“

  1. Uue nõukogu liikme valimine

Nõukogu ettepanek kolmanda päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

„Võtta teadmiseks nõukogu liikme Lauri Meidla soov astuda Hepsor AS nõukogu liikme kohalt tagasi alates 31.07.2025. Tulenevalt Hepsor AS nõukogu liikme Lauri Meidla tagasiastumisest omal soovil kutsuda Lauri Meidla Hepsor AS nõukogust tagasi alates 31.07.2025.

Valida Hepsor AS nõukogu liikmeks Henri Laks (isikukood 38103070282, elukoht Tallinn, Eesti). Henri Laksi volitused Hepsor AS nõukogu liikmena algavad alates tema kui Hepsor AS juhatuse liikme volituste lõppemisest, st alates 01.08.2025.“

  1. Nõukogu liikmete tasustamise kord ja tasu suurus

Nõukogu ettepanek neljanda päevakorrapunkti kohta – võtta vastu otsus järgmises sõnastuses:

“Kinnitada nõukogu liikmete uued tasud selliselt, et palgafondi kogukulu võrreldes varasemaga ei muutu. Maksta Hepsor AS nõukogu liikmele nõukogu liikme kohustuste täitmise eest tasu summas 1000 eurot kalendrikuus (brutosumma) alates 01.08.2025 ja Hepsor AS nõukogu esimehele 8000 eurot kalendrikuus (brutosumma) alates 01.08.2025.“ 

Üldkoosolekuga seotud teabe avaldamine

Üldkoosolekuga seotud teave (käesolev üldkoosoleku kokkukutsumise teade; majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ja kasumi jaotamise ettepanek; juhatuse, nõukogu, aktsionäride ja audiitori esitatud otsuste eelnõud ja aktsionäride esitatud põhjendused päevakorrapunktide kohta; aktsiate ja aktsiatega seotud hääleõiguste koguarv üldkoosoleku kokkukutsumise teate avalikustamise päeval; blanketid, mida tuleb kasutada volituse alusel hääletamiseks ja enne koosolekut elektrooniliselt hääletamiseks) on kättesaadav Hepsor AS-i kodulehel aadressil https://hepsor.ee/investorile/uhingujuhtimine/aktsionaride-uldkoosolek. Viidatud aadressil on võimalik tutvuda ka muude seaduse kohaselt üldkoosolekule esitatavate dokumentidega, samuti leiab sealt teabe Äriseadustiku §-s 287, § 293 lg-s 2 ning § 2931 lg-s 4 toodud aktsionäride õiguste teostamise korra ja tähtaja kohta.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil investor@hepsor.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Hepsor AS-i koduleheküljel.

Teave üldkoosolekul esindaja kaudu osalemise ja volituse tagasivõtmisest teatamise korra kohta

Kõigil, kes soovivad määrata endale volikirja alusel tegutseva esindaja, palume sellest Hepsor AS-i informeerida hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressil investor@hepsor.ee. Samale e-posti aadressile palume hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust edastada ka need volikirjad, mis aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud. Volituse tagasivõtmise korral palume saata vastavasisuline aktsionäri poolt digitaalselt allkirjastatud teade hiljemalt enne korralise üldkoosoleku algust e-posti aadressile investor@hepsor.ee.

Üldkoosolekul osalejate registreerimine

Registreerimiseks palume aktsionäril kaasa võtta isikut tõendav dokument (nt pass või ID kaart). Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume aktsionäri esindajal kaasa võtta lihtkirjaliku volikirja esitamise korral selle originaal.

Lisaks isikut tõendavale dokumendile palume välismaiste äriühingute esindajatel esindusõiguse tõendamiseks kaasa võtta apostillitud väljavõte selle riigi äriregistrist, kus välismaine äriühing on registreeritud. Äriregistri väljavõte ei tohi olla hilisema kuupäevaga kui kolm kuud enne korralise üldkoosoleku toimumist. Juhul kui äriregistri väljavõttelt ei ole isiku esindusõigus välja loetav, palume esindusõiguse kontrollimiseks esitada ka välismaise äriühingu apostillitud põhikiri. Apostilli nõue ei kehti juhul, kui vastav väljavõte ja põhikiri on notari poolt kinnitatud Prantsusmaal, Belgias, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Lätis, Leedus, Poolas, Ukrainas või Vene Föderatsioonis.

Luminor: Hinnad kerkivad, intressid langevad – kas viimane aeg kodu osta?

28.04.2025

Luminor BankViimastel aastatel on Eestis märgatavalt kallinenud nii igapäevased kaubad ja teenused kui ka kinnisvara. Eluaseme hinnatõus tõstatab üha enam küsimuse, kas kodu ostmine on vaid rikaste privileeg? Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, kas unistus oma kodust jääb realistlikuks sihiks või libiseb see tasapisi käeulatusest kaugemale.

Kinnisvarahinnad ei ole kerkinud ainult kodumaal, vaid hinnatõus ulatub üle kogu Euroopa. Kui veel viis aastat tagasi erinesid Balti riikides kinnisvara ruutmeetrite hinnad märkimisväärselt, siis tänaseks on vahed tunduvalt vähenenud. „Nüüdseks on Tallinna ja Vilniuse hinnatase sisuliselt ühtlustunud. Läti kinnisvarahinnad jäävad küll veel pisut madalamaks, kuid ka seal on hinnad kerkinud mitmekordselt Euroopa Liidu keskmisega võrreldes,“ selgitas Kikas turuolukorda.

Sarnast hinnatõusu on täheldatud ka Lõuna-Euroopas. Näiteks Hispaania kinnisvaraturg, mis varem pakkus eestlastele atraktiivseid suvekodu võimalusi, on muutunud kättesaamatuks isegi kohalikele elanikele. Eksperdi sõnul on huvi Hispaania lõunaranniku vastu olnud lihtsalt niivõrd suur, et see põhjustab tuntavat hinnatõusu.

Seetõttu tekitabki järjepidev kinnisvara hinnatõus inimestes küsimuse, kas oma kodust on saamas vaid rikastele kättesaadav luksuskaup. Helina Kikase sõnul peab turg siiski leidma loomuliku tasakaalu. „Kui hinnad ületaks ostjate rahalist võimekust, siis huvilised kaoksid ja turg kahaneks. Samuti ei sooviks keegi ehitada kinnisvara, mida inimesed ei suuda osta,“ selgitas ta.

„Praegust turuseisu vaadates on oodata, et edaspidi jätkub mõõdukas hinnatõus. Kui inimesed soovivad ja neil on võimalus kodu soetada, tasub sobiva kinnisvara leidmisel kaaluda ostu juba praegu,“ märkis Kikas. Tema sõnul loodetakse mõnikord liialt hinnalangusele, kuid sellist hetke ei pruugi saabuda ning arvestama peab, et ajaga võivad lisaks kinnisvarahinna tõusule koguneda ka muud kulud, näiteks üürimaksed.

Kuigi kinnisvarahinnad languse märke ei näita, on ostjate jaoks positiivseks muutuseks laenutingimuste leevenemine. Euribori langus on vähendanud laenukoormust ning see on kinnisvaraturule huvilisi tagasi toonud. „Lisaks on ka meie endi pakutav kodulaenu marginaal ajas langenud, mis muudab uute laenude võtmise soodsamaks,“ märkis Luminori kodulaenude valdkonnajuht.

1 2 3 … 6 7 8 … 1,556 1,557 1,558