Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Merko: Noblessneris sai nurgakivi eluhoone Allveelaeva tänaval

13.03.2026 Adaur.ee

Merko ja BLRT ühise arendusprojekti raames ehitatav Allveelaeva 2 hoone kerkib Noblessneri kesklinna poolsesse serva. 83 korteri ja kuue äripinnaga maja valmib 2027. aasta alguses.

Noblessnerisse on rajanud oma kodu juba üle 500 pere ning linnakus tegutsevad mitmed tuntud äri- ja teenindusettevõtted. Äsja nurgakivi saanud Allveelaeva 2 hoones on veel saadaval kahe- kuni neljatoalisi kortereid. Esimesed elanikud saavad oma uude koju kolida 2026. aasta lõpus.

Merkos Noblessneri korterelamute arenduse eest vastutav Tiit Kuusik rõhutas nurgakivitseremoonial, et alates Noblessneri esimese uuselamu ehituse algusest 2016. aastal on sadamalinnak läbinud tohutu arengu. „Kunagise suletud tööstusala asemel ootab inimesi ainulaadne mereäärne linnaruum, mis pakub suurepäraseid vaba aja veetmise võimalusi. Noblessner on elupaik, millele ei ole Tallinnas võrdväärset ei asukoha ega kodulähedase avaliku õueala kvaliteedi osas,“ sõnas Kuusik. 2020. aastal pälvis Noblessner Baltikumi parima linnaruumi arenduse tiitli.

BLRT Grupi kinnisvara arendusdirektori Ivar Piirsalu sõnul Noblessneri areng ei peatu. „Viimase kümne aastaga on siin ehitatud ja restaureeritud 17 hoonet. Lisaks Allveelaeva 2 kortermaja ehitusele käib täna Noblessneris Tallinna kõige mereäärsemate kortermajade projekteerimine Lennusadama 7 ja 9 kinnistutele,“ ütles Piirsalu. Koos nelja hoonega rajatakse nende ümber ka hulk avalikku linnaruumi, mis ulatub osaliselt otse merre. Ajaloolisest allveelaevatehase ellingust ja mitmest muinsuskaitse all olevast tehnorajatisest saab puhkeala ning Noblessneri merepromenaad renoveeritakse kuni Lennusadamani.

2027. aasta alguses valmiv Allveelaeva 2 hoone on kuuekorruseline äripindade ning avara sisehooviga kortermaja. Katuseterrasside, keskmisest kõrgemate lagede ning suurte akendega hoones valmib kokku 83 ühe- kuni viietoalist korterit suurusega 42–161 ruutmeetrit. Hoone esimesele korrusele rajatakse üle 1200 ruutmeetri äripinda, kuhu pääseb mugavalt otse tänavalt. Autode parkimiskohad asuvad turvaliselt maa all, mis jätab maapealse hooviala haljastuse ning elanike puhke- ja tegevusalade jaoks.

Noblessner on ajaloolise allveelaevatehase alale loodud kaasaegne inimsõbralik linnaruum. Siinset autovaba mereäärset elukeskkonda iseloomustavad suurejoonelise arhitektuuriga ajaloolised tööstushooned, jahisadam, tunnustatud söögikohad, värvikas kultuurielu ning kvaliteetsed uued kortermajad. Noblessner on pälvinud mitmeid tunnustusi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Viimati sai 2025. aastal piirkonna ajalugu väärtustav metalli- ja valgustuskunsti installatsioon „Pesa“ Kuldmuna konkursil keskkonnakujunduse kategoorias eripreemia.

Noblessneri eluhooneid arendab Kodusadam OÜ, mille osanikud on Merko Kodud ja BLRT Grupp. Allveelaeva 2 kortermaja arhitektuuri on loonud arhitektuuribüroo PLUSS, kortermaja sisearhitektuursete lahenduste autor on stuudio Argus. Noblessneri kodudega saab tutvuda aadressil merko.ee/allveelaeva.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Arco Vara AS sõlmis lepingu Bulgaaria tütarettevõtte osalise müügi kohta

13.03.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS on sõlminud Bulgaaria äriühinguga Kamaleo Invest OOD osade müügilepingu, mille kohaselt müüakse 25% osalus Bulgaaria ettevõttes Botanica Lozen EOOD, mis arendab Sofias asuvat elamuarendusprojekti Botanica Lozen.

Lepingu kohaselt omandab Kamaleo Invest OOD osad, mis moodustavad 25% Botanica Lozen EOOD osakapitalist, koguhinnaga 2 200 000 eurot. Vastavalt lepingule tasutakse 1 000 000 eurot ettemaksuna kolme tööpäeva jooksul pärast lepingu allkirjastamist ning ülejäänud summa tasutakse tehingu lõpuleviimisel.

Tehingu lõpuleviimine sõltub tavapäraste eeltingimuste täitmisest, sealhulgas Arco Vara AS-i poolt Botanica Lozen EOOD-le antud laenude konverteerimisest omakapitaliks ettevõtte osakapitali suurendamise kaudu. Tehingu lõpuleviimine on kavandatud hiljemalt 29. maiks 2026.

Tehingu lõpuleviimisel sõlmivad pooled ka osanike lepingu ning projektijuhtimise lepingu, mille alusel Kamaleo Invest OOD hakkab Botanica Lozen EOOD-le osutama projektijuhtimise teenuseid.

Kristina Mustonen, Arco Vara AS-i juhatuse liige: „Kohaliku partneri kaasamine aitab tagada Botanica Lozen arendusprojekti sujuva lõpuleviimise, võimaldades samal ajal Arco Varal keskenduda rohkem oma põhiturule Eestis.“

Arco Vara AS teavitab turgu tehinguga seotud edasistest arengutest vastavalt kehtivatele avalikustamisnõuetele.

Tehingut ei loeta seotud isikute vaheliseks tehinguks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. Arco Vara AS juhatus ja nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Riik annab Tapa linnas 50 aastaks maa kasutusse

13.03.2026 Adaur.ee

Riigimaa oksjonikeskkonnas algas avalik enampakkumine Tapa linnas 13,5 ha riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Võitjaga sõlmitakse leping tootmishoonete rajamiseks ja maal tegutsemiseks 50 aastaks.

Seaduse järgi võib riigimaa anda kasutada teisele isikule, kui maa ei ole riigile ajutiselt vajalik, ent seda on mõistlik reservina säilitada. Majandus- ja tööstusministri  Erkki Keldo kinnitusel on riigile oluline, et ettevõtluseks sobilik maa ei seisaks jõude, vaid leiaks kasutust. „Kasu saavad kõik – nii riik, piirkond kui ettevõtja,“ märkis minister.

Tema sõnul on tootmise rajamine kahtlemata suur ettevõtmine, millega kaasnevad kulud hoonete rajamiseks, seadmete ostmiseks ja ehitustöödeks. „Sellistel juhtudel on ainuõige sõlmida leping pikaks ajaks. Ka pankade jaoks on kindlamad pikaajalised projektid – riskid on paremini maandatud.“

Karja tn 6 kinnisasi asub Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Tapa linnas. Tegemist on 100% sihtotstarbeta maaga, mis paikneb tiheasustusalal. Tapa valla soovitus on rajada maale tootmisüksus, mis kasutaks aktiivselt kõrval asuvat vallale kuuluvat raudteeharu. Hoonestusõiguse seadmisel saab ehitamise lahendada projekteerimistingimustega, detailplaneeringut koostada ei ole vaja.

Hoonestusõiguse alghind on 75 054 eurot, lõplik hind kujuneb enampakkumise tulemusel. Sellele lisandub maakasutustasu 6500 eurot aastas. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 7. mai kell 10. Täpsem info ja tingimused: riigimaaoksjon.ee avaneb uues vahekaardis

Võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping tootmisüksuse rajamiseks ja tootmistegevuseks. Võitja teeb ehitamiseks vajalikud ettevalmistused, nagu projekteerimistingimuste taotlemine, ehitiste projekteerimine jm. Ehitusluba peab olemas olema hiljemalt kolme aasta jooksul lepingu sõlmimisest.

Kuna tootmisüksuse rajamise puhul on tegemist suure investeeringuga ja projekti tasuvusperiood võib olla pikk, on põhjendatud anda kinnisasi kasutamiseks pikaks perioodiks.

Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutusena korraldab maa kasutusse andmist Maa- ja Ruumiamet.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 18.03.2026

13.03.2026 Margot Toompark

18.03.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“. Koolitus annab praktilise ülevaate ostja ja müüja õigustest ning kohustustest viimase kohtupraktika põhjal.

Koolitus on mõeldud kinnisvara ostjatele ja müüjatele, arendajatele, maakleritele, korteriühistute juhatuse liikmetele ning investoritele. Arutletakse, millal ja kuidas esitada puudustega seotud nõudeid, kes peab puuduse olemasolu tõendama ning mida tähendab müügigarantii.

Ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa selgitab ka, millal on võimalik lepingust taganeda või ostuhinda alandada.

Koolitus „Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid“ toimub 18.03.2026 kell 10.00–15.15 Microsoft Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Arco Vara AS Signs Share Purchase Agreement for Partial Sale of Bulgarian Subsidiary

13.03.2026 Adaur.ee

Arco Vara AS has entered into a share purchase agreement with the Bulgarian company Kamaleo Invest OOD, under which a 25% holding in the Bulgarian company Botanica Lozen EOOD, which is developing the Botanica Lozen residential project in Sofia, will be sold.

Under the agreement, Kamaleo Invest OOD will acquire shares representing 25% of the share capital of Botanica Lozen EOOD for a total purchase price of EUR 2,200,000. According to the agreement, EUR 1,000,000 will be paid as a deposit within three business days after the signing of the agreement, and the remaining amount will be paid upon completion of the transaction.

Completion of the transaction is subject to the fulfilment of customary conditions precedent, including the conversion of shareholder loans granted by Arco Vara AS to Botanica Lozen EOOD into equity through an increase of the company’s share capital. The transaction is planned to be completed no later than 29 May 2026.

Upon completion of the transaction, the parties will also enter into a shareholders’ agreement and a project management agreement, under which Kamaleo Invest OOD will provide project management services to Botanica Lozen EOOD.

Kristina Mustonen, Member of the Management Board of Arco Vara AS: “The involvement of a local partner will help ensure the smooth completion of the Botanica Lozen development project, while at the same time allowing Arco Vara to focus more on its core market in Estonia.”

Arco Vara AS will inform the market of further developments related to the transaction in accordance with applicable disclosure requirements.

The transaction is not considered a related party transaction within the meaning of the “Requirements for Issuers” section of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange Rules. The members of the Management Board and the Supervisory Board of Arco Vara AS have no personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

KV.EE: Korterite pakkumishinnad trügivad tõusule

12.03.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 02.2026 pakkumisel keskmiselt 9312 korterit, mida on eelmisest aastast 6% vähem. Korterite müügipakkumiste keskmine hind oli 2903 €/m² ehk aastatagusest 7% rohkem.

Korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on erinevates maakondades erisuunaline. Suurima pakkumiste arvuga Harjumaal jäi müügis olevaid kortereid aastaga vähemaks 5%. Harjumaal, kus 02.2025 oli pakkumisest 57% kogu Eesti korteripakkumisest otsiti ostjat 5324 korterile.

Harju maakonna korterite müügipakkumisest omakorda 80% asuvad Tallinnas. Tallinnas jäi kinnisvaraportaalis KV.EE korterite müügipakkumisi aastaga 6% võrra vähemaks. 02.2026 oli Tallinnas müügis keskmiselt 4203 korterit.

Korterite hinnaliikumine on samasuunalisem. Eesti 15 maakonnast viies on korterite müügipakkumiste hinnad mullusest allpool. Kümnes maakonnas on hinnad aastaga ülespoole liikunud.

Madalaim on portaali KV.EE korterite müügipakkumiste keskmine hind Ida-Virumaal, kus 02.2026 küsiti korterite eest keskmiselt 463 €/m² ehk aasta varasemast 14% vähem. Kõrgeima müügipakkumiste hinnaga on korterid Harju maakonnas. Harju keskmine hind 3637 €/m² on 2025. aastast 6% enam.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korter / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Korter / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	02.2025	02.2026	Muutus, %	02.2025	02.2026	Muutus, %
Eesti	9 873	9 312	-6%	2 701	2 903	7%
Harjumaa	5 613	5 324	-5%	3 427	3 637	6%
Hiiumaa	9	11	22%	1 205	1 000	-17%
Ida-Virumaa	839	598	-29%	538	463	-14%
Jõgevamaa	107	111	4%	556	605	9%
Järvamaa	115	102	-11%	787	665	-16%
Läänemaa	164	188	15%	1 507	1 439	-4%
Lääne-Virumaa	273	267	-2%	998	1 054	6%
Põlvamaa	60	47	-22%	655	670	2%
Pärnumaa	967	885	-8%	2 585	2 687	4%
Raplamaa	128	104	-19%	1 064	1 070	1%
Saaremaa	70	70	0%	1 634	1 723	5%
Tartumaa	1 117	1 205	8%	2 517	2 854	13%
Valgamaa	96	101	5%	804	1 037	29%
Viljandimaa	180	158	-12%	1 426	1 470	3%
Võrumaa	135	141	4%	976	915	-6%

Tallinn	4 471	4 203	-6%	3 668	3 900	6%
Narva	336	140	-58%	714	685	-4%
Rakvere	95	91	-4%	1 875	1 965	5%
Pärnu	793	755	-5%	2 888	2 998	4%
Tartu	876	946	8%	2 696	3 062	14%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Uus Maa veebruarikuu turuülevaade: korteriturg kinnitas hinnatõusu trendi

12.03.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel jätkas korteriturg veebruaris stabiilsel kursil — tehingute aktiivsus püsis jaanuariga sarnasena, kuid mediaanhinnad näitasid enamikus linnades aastases võrdluses kasvu. Aasta esimese kahe kuu koondpilt kinnitab, et 2026. aasta on seni kulgemas hinnatõusu märgi all, ehkki tehingute arv jääb eelmisele aastale kohati alla.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul on 2026. aasta algus andnud signaale, mis toetavad eelmise aasta lõpus tehtud prognoosi. „Jaanuar-veebruar kinnitab trendi: tehingute arv on mitmes linnas 2025. aasta sama perioodiga võrreldes tagasihoidlikum, kuid hinnad liiguvad üles.

Eesti korteriturg

Tallinna korteriturul tehti veebruaris 662 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 8,6%, kuid detsembri põhjast on turg selgelt tõusnud — jaanuariga võrreldes kasvas tehingute arv ligi 6%. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2891 €/m², mis tähendab aastast kasvu 2,6%.

2026. aasta esimese kahe kuu koondpildis tehti Tallinnas 1287 tehingut, mis jääb eelmise aasta sama perioodi 1440 tehingust ligi 10,6% madalamale. Küll aga on aasta alguse kaalutud mediaanhind 938 €/m², ületades 2025. aasta jaanuar-veebruari keskmist (2830 €/m²) ligi 3,8%.

„Kui jaanuar oli Tallinna mediaanhinna poolest viimaste aastate kõrgeim kuu, siis veebruar tasandas pisut tagasi. See on tervislik liikumine — hind ei kasva sirgjooneliselt. Oluline on, et aastases plaanis on hinnatõusu vektor selgelt positiivne,” kommenteeris Subatšjus.

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237 €/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Tartu korteriturul tehti veebruaris 99 ostu-müügitehingut. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 6,5%, kuid jaanuariga võrreldes langes kolme tehingu võrra ning turg püsis kolmandat kuud järjest ligikaudu 100 tehingu piirimail. Korterite ruutmeetri mediaanhind oli 2237€/m² — praktiliselt aasta taguse tasemel (−0,4%).

Aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes on Tartus tehtud 201 tehingut, mis jääb 2025. aasta jaanuar-veebruari 236 tehingust ligi 14,8% alla. Samas on perioodi kaalutud mediaanhind 2345 €/m², ületades mullusel sama aja 2288 €/m² ligikaudu 2,5%. „Tartu tehingute arv püsib veel tagasihoidlik, kuid hinnatase on stabiilne,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteriturul sõlmiti veebruaris 65 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 18,2% ja jaanuariga võrreldes lausa 25% kõrgem tulemus. Mediaanhind oli 2101 €/m², tõustes eelmise aasta veebruariga võrreldes üle 14,2%.

Pärnu 2026. aasta kahe esimese kuu koondtulemus on tugevalt positiivne: kokku 117 tehingut, mis ületab 2025. aasta sama perioodi 97 tehingut ligi 20,6% võrra. Aasta alguse kaalutud mediaanhind 2112 €/m² on mullusel samal ajal olnud 1940 €/m²-st ligi 8,8% kõrgem. Kogu 2025. aasta lõpetas Pärnu 767 tehinguga — 2024. aasta 695 tehingust ligi 10,4% rohkem — ning hinnatõus jätkub ka käesoleva aasta alguses.

„Suvepealinn on veebruariga tõestanud, et 2026. aasta ei alga siinses turusegmendis jahedalt. Nii tehingute arvu kasv kui ka üle 14-protsendine aastane hinnatõus on tugevad numbrid, saame näha mida kevad toob” nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti veebruaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 8,3% kõrgem ning jaanuariga võrreldes muutuseta. Mediaanhind oli 401 €/m², mis tähendab aastast langust ligi 10,4%.

Aasta esimese kahe kuu koondpildis on Narvas toimunud 104 tehingut, mis jääb 2025. aasta sama perioodi 121 tehingust ligi 14% alla. Perioodi kaalutud mediaanhind 388 €/m² on mullusel samal ajal olnud 437 €/m²-st ligi 11,1% madalam.

„Veebruari 6,8-protsendiline kuukasvus on mõõdukas positiivne signaal, kuid pikema trendi pöördumiseks on vaja järjepidevust. Narva turg reageerib tugevalt laiematele regionaalsetele ja majanduslikele teguritele,” märkis Subatšjus.

Summus Capital pikendas nõukogu liikmete volitusi

11.03.2026 Adaur.ee

Summus Capital pikendab seniste nõukogu liikmete volitusi järgmiseks kolmeks aastaks ning ettevõtte nõukogu asub Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson.

Kinnisvarainvesteeringute valdusettevõtte Summus Capital OÜ otsustas pikendada seniste nõukogu liikmete Boris Skvortsovi, Renats Lokometsi ja Vykintas Misiunase volitusi järgmiseks kolmeks aastaks. Nõukogu liikmete volitused kehtivad kolm aastat kuni 10. märtsini 2029.

Summus Capitali nõukogu esimehena jätkab Boris Skvortsov, kes on ühtlasi ettevõtte ainuomanik. Ta on asutanud mitmeid kinnisvarainvesteeringute ja -arendusega tegelevaid ettevõtteid Euroopas ning on aktiivne erainvestor Euroopa, Ameerika Ühendriikide ja Iisraeli iduettevõtetes. Skvortsovil on magistrikraad majanduses.

Renats Lokomets on pikaaegne äristrateeg ja finantsjuht, kellel on ulatuslik kogemus panganduse, riskikapitali ja iduettevõtluse ökosüsteemi nõukogudes. Praegu täidab ta muu hulgas kohustusi Venture Faculty strateegilise partnerina, riskikapitali partnerina Raw Venturesis ning INDEXO nõukogu liikmena.

Vykintas Misiunas töötas kuni 2007. aastani SEB kapitaliturgude juhina ning on olnud ka KRS Groupi juhatuse liige. Ta on tegutsenud fondijuhina Leedus Lords LB Asset Managementis ning asutas 2012. aastal koos partneritega ettevõtte DAO FAMILY.

Lisaks hakkab Summus Capitali nõukogu Poola kinnisvaraturu osas nõustama Ulf Magnus Isaksson (sündinud 14. juulil 1968). Ulf Magnus Isaksson on Göteborgist pärit Rootsi ettevõtja ja kinnisvaraarendaja, kellel on enam kui kahekümneaastane kogemust Poola kinnisvaraturul. Ta töötas eelnevalt ettevõttes Skanska ning hiljem Inter IKEA Groupi kuulunud Swede Centeri tegevjuhina, kus juhtis projekte Varssavis, Krakówis ja Gdanski piirkonnas. Tema põhjalikud teadmised Poola kinnisvaraturust ja kogemus regioonist on Summus Capitali nõukogule väärt täienduseks.

Summus Capital OÜ (www.summus.ee) on 2013. aastal asutatud kinnisvarainvesteeringute valdusettevõte, mille portfelli kuuluvad ärikinnisvaraobjektid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Investeeringud tehakse vastava riigi tütarettevõtete kaudu. Hajutatud portfell hõlmab kaubandus-, büroo-, logistika- ja meditsiinikinnisvara.

Bigbank: Tööturu liikumised annavad pildi ka majanduse üldise olukorra kohta

11.03.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta neljanda kvartali tööturu liikumiste statistika. Ainult vabade töökohtade arvu muutusi vaadates võime saada majandusest petliku pildi, sest võime eeldada, et kui vabu töökohti on vähem, siis on rohkem inimesi tööl, paraku ei pruugi see alati nii olla. Analüüsima peaks nii töölt lahkumist kui ka tööle võtmist. Kui tööturule sisenejaid (neid kes tööd saavad), on oluliselt rohkem kui väljujaid, (kes töölt lahkuvad), siis see tähendab, et üldiselt läheb ettevõtetel hästi ja inimesi palgatakse juurde. Vastupidine olukord viitab aga majanduse probleemidele. Inimesed küll erinevatel põhjustel lahkuvad tööturult, aga nad ei sisene uutele töökohtadele samas mahus.

Tööle võeti 2025. aasta neljandas kvartalis 35833 ja töölt lahkus 42183 inimest. Kokku oli lahkujaid 6350 võrra rohkem. Seega võib öelda, et IV kvartalis meil hõive kokkuvõttes vähenes, mis suure pildi vaates kindlasti ei olnud positiivne uudis. Ka terve aasta kokkuvõttes olid lahkujaid 7371 võrra rohkem kui tööle võetud inimesi.

Kõige suurem tööjõu liikumine oli aasta kokkuvõttes kaubanduses, kus kokku oli töölt lahkumise ja tööle võtmise vahe 2583 inimest lahkujate kasuks.

Aasta jooksul oli tööle võetud ja töölt lahkujate saldo positiivne ainult finantssektoris, veemajanduses ja tervishoius. Suhteliselt madal oli lahkumiste ja tööle võtmiste vahe avalikus sektoris, kus aasta jooksul võeti tööle 6179 inimest ning lahkus 6224. Kui otsida põhjusi, miks kaubanduses on nii suur inimeste voolavus, siis eks ikka põhjused ole tööde hooajalisuses – suvel ja jõulude ajal palgatakse palju inimesi ajutiselt, kes siis pärast ostupalaviku lõppu ka töölt lahkuvad.

Kui vaadata töölt lahkumise määra ehk kui palju inimesi lahkub töölt võrreldes sellega kui palju on samas valdkonnas töötajaid, siis kõige suurem lahkumise määr on haldus- ja abitööde (näiteks koristamine) ja majutuse ning toitlustuse valdkonnas. Lahkumise määr oli suurusjärgus 16% aastas. Majutuses ja toitlustuses on kõrge voolavuse põhjuseks lisaks tööde hooajalisusele kahtlemata ka kõige madalam palk. Valdkonna keskmine palk eelmisel aastal oli 1333 eurot, samal ajal kui Eesti keskmine oli 2092 eurot. Räägime deklareeritud palkadest.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: 7 levinud viga korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisel

11.03.2026 Evi Hindpere

Kevad toob kaasa korteriühistute iga-aastaste korraliste üldkoosolekute korraldamise ning paraku ka rea koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisi. See võib omakorda päädida koosoleku otsuste tühisusega. Millised on siis peamised eksimused, mida sageli tehakse?

1. Koosoleku kutse ei saadeta õigeaegselt

Koosoleku kutse tuleb korteriomanikele saata vähemalt 7-päevase etteteatamisega, kui põhikirjas ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Tähtaja kulgemine algab kutse väljasaatmisele järgnevast päevast.

2. Kutse saatmise ja koosoleku vahele ei jää piisavalt aega

Koosolek võib toimuda mitte varem kui etteteatamise tähtajale järgneval päeval. Seega peab kutse saatmise ja koosoleku toimumise vahele jääma vähemalt seitse päeva.

3. Korteriomanike nimekirja ei kontrollita

Vahetult enne koosolekut tasub võtta kinnistusraamatust värske korteriomanike nimekiri, et olla kindel, kes võivad koosolekust osa võtta ja hääletada.

4. Kaasomanike esindamist ei arvestata õigesti

Kui korteriomand kuulub üheaegselt kahele või enamale isikule, saavad nad koosolekust osa võtta ühiselt või enda esindaja kaudu. Esindajaks võib olla üks ühistest omanikest või ka kolmas isik. Põhikirjaga ei või piirata korteriühistu liikme õigust määrata esindaja.

5. Kvoorumi arvestamisel eksitakse

Ühised korteriomanikud loetakse kvooruminõude arvestamisel üheks ühistu liikmeks. Samuti juhul, kui ühele korteriomanikule kuulub samas ühistus kaks või enam korteriomandit – kvoorumi arvestamisel loetakse ta siiski üheks ühistu liikmeks.

6. Põhikirja erisusi ei arvestata

Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtavad osa korteriomanikud, kellele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.

Põhikirjaga võib määrata ka väiksema või suurema osalusnõude või sätestada, et koosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalejate arvust. Viimane lahendus aitab vältida korduskoosoleku kokkukutsumise vajadust.

7. Osalejate nimekiri vormistatakse puudulikult

Üldkoosolekul koostatakse osalevate liikmete nimekiri, kuhu märgitakse osalejate nimed, häälte arv, osalemise viis ning vajadusel liikme esindaja nimi. Nimekirjale kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija ning iga füüsiliselt kohal viibiv liige või tema esindaja.

Kui olete veendunud, et kohal on nõutav arv korteriomanikke, saab alustada koosoleku läbiviimisega.

Korteriomanike üldkoosoleku korrektne kokkukutsumine aitab vältida hilisemaid vaidlusi ja tagab, et tehtud otsused on kehtivad.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majanduskommentaar: majutusturg alustas aastat tugevas kasvus

11.03.2026 Adaur.ee

2026. aasta jaanuaris veedeti Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes ligi 396 000 ööd, mida oli 7,5% rohkem kui 2025. aasta jaanuaris ja 0,3% rohkem kui 2019. aasta samal kuul. Majutatuid oli 217 000 ehk 6% rohkem kui aasta varem ja 4,2% rohkem kui kriisieelsel 2019. aasta jaanuaril. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi turisminõunik Aleksandr Michelsoni sõnul näitab aasta algus, et majutusturg on liikunud stabiilses kasvus.

Jaanuari tulemust toetasid nii sise- kui välisturism. Eesti elanike ööbimisi kogunes 194 800, mida oli 7,4% rohkem kui mullu jaanuaris ja koguni 25,5% rohkem kui 2019. aasta jaanuaris. Väliskülaliste ööbimisi oli 201 100 ehk 7,6% rohkem kui aasta tagasi, kuid siiski 16,0% vähem kui kriisieelsel ajal. Majutatute arv kasvas siseturul 117 600-ni (+7,4%) ja välisturistide seas 99 500-ni (+4,3%). „Välisturistide arv on jaanuaris kasvanud juba mitmendat aastat järjest, mis näitab välisnõudluse järjepidevat tugevnemist ja Eesti head positsiooni erinevatel sihtturgudel,“ märkis Michelson.

Tallinn vedas selgelt jaanuarikuu kasvu. Pealinnas kogunes 215 000 ööbimist, mida oli 9,5% rohkem kui 2025. aasta jaanuaris ja 9% rohkem kui 2019. aasta samal kuul. Majutatute arv ulatus 108 000-ni, kasvades aastaga 7,3% ja võrreldes 2019. aastaga 5,6%. Üle poole kõigist Eesti majutusöödest tehti jaanuaris Tallinnas, mis näitab pealinna jätkuvalt väga tugevat rolli nii linnapuhkuste, sündmuste kui ka tööreiside sihtkohana.

Positiivseid signaale tuli ka mujalt Eestist. Tartumaal ja Tartu linnas kasvas ööbimiste arv 22,0%, mis viitab sellele, et lisaks pealinnale on tugevamas tõusufaasis ka teine suurem linnasihtkoht. Saaremaal suurenes ööbimiste arv 20% ning Valgamaal 11%. Väiksematest maakondadest paistis silma Põlvamaa, kus ööbimiste arv kasvas 25%.

Majutusturu pakkumine liigub samal ajal jätkuvalt ülespoole. 2026. aasta jaanuaris oli Eestis vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes 49 660 voodikohta ja Tallinnas 20 676 voodikohta. Mõlemal juhul on tegemist ajaloolise rekordiga jaanuarikuu kohta. Kogu Eesti voodikohtade täitumus tõusis jaanuaris 26%-ni, mis viib turu tagasi ligikaudu 2015.–2019. aasta jaanuarite taseme lähedale. Keskmine ööpäeva hind ühe inimese kohta püsis samal tasemel nagu 2025. aasta jaanuaris: Eestis 45 eurot ja Tallinnas 46 eurot. Michelsoni sõnul on see hea kombinatsioon. „Pakkumine on rekordiliselt suur, täitumus tõuseb ning kuigi hinnatase jäi aastases võrdluses samale tasemele, on see pikemas vaates siiski tõusnud. See näitab, et nõudlus püsib hea ka laienenud pakkumise juures ning sektoril on võimekus võtta vastu rohkem külastajaid.“

Sihtriikide vaates püsis Soome jaanuaris suurima välisturuna 54 700 ööbimisega, kuid mullusega võrreldes jäi tulemus samale tasemele. Väga tugevalt kasvas Läti turg, kust kogunes 31 000 ööbimist (+14%). Häid kasvunumbreid näitasid ka Poola (+19%), Hispaania (+32%), Norra (+31%), Ühendkuningriik (+4,3%) ning Ameerika Ühendriigid (+25%). Nõrgemad olid samal ajal Saksamaa (–4%) ja Rootsi (–4,6%). Michelsoni sõnul joonistub välja üha mitmekesisem välisturgude pilt. „Lisaks lähiturgudele annavad kasvu üha rohkem ka kaugemad turud. See aitab vähendada sõltuvust üksikutest sihtriikidest ning muudab Eesti turisminõudluse kokkuvõttes vastupidavamaks,“ lisas Michelson.

Kokkuvõttes näitab 2026. aasta jaanuar, et Eesti majutusturg alustas aastat tugevamalt kui mullu: majutatute ja ööbimiste arvud kasvasid väga kiiresti ning rekordiline voodikohtade pakkumine annab turule ruumi edasiseks kasvuks. Siseturism püsib tugeva vundamendina, Tallinn veab turgu ja mitmes maakonnas on näha värsket hoogu ka väljaspool tavapäraseid tipphooaegu.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

SEB: Koduostjate eelistused: ruutmeetritest tähtsamaks on saanud energiatõhusus

11.03.2026 Adaur.ee

Kui veel mõned aastad tagasi oli koduostjal oluliseks kriteeriumiks kinnisvara suurus, siis täna siis täna seatakse esikohale hoopis igakuised kulud ja vara pikaajaline väärtus. Energiatõhusate kodude eelistamine kujundab üha enam ka ehitusturgu.

Uusarenduste kõrge hinnatase on muutnud koduostjate käitumise selgelt pragmaatilisemaks. Kui varasemalt tähendas uude koju kolimine sageli ka suurema elamispinna soetamist, siis täna määravad valikuid eelkõige ostuhind ja kinnisvara omamisega kaasnevad kulud. Nõnda on keskmine kinnisvara suurus püsinud läbi viimaste aastate samal tasemel, piirdudes keskmiselt 55 ruutmeetriga.

„Osaliselt suunab uusarenduste hinnakasv ostjaid järelturu poole või tõmbekeskustest kaugemale, kuid need, kes asukohas järeleandmisi teha ei soovi, kohandavad oma ootusi kodu suuruse osas. See on arusaadav olukorras, kus võime täna leida uusehitisi ruutmeetri hinnaga 4500 eurot ja rohkem,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Kui kodude pindala kasvanud ei ole, siis tehingute arv vähenes tänavu võrreldes eelmise aasta esimese kalendrikuuga Tallinnas -12,7% ja kogu Harjumaal -15%, samas kui ülejäänud Eestis jäid tehingud samale tasemele.

„Tehingute arvu vähenemine Tallinnas ja Harjumaal võib peegeldada ostjate suuremat tähelepanu hindadele ning korterite energiatõhususele ja üldisele kvaliteedile. Ostjad kaaluvad üha hoolikamalt, millist kinnisvara osta, eelistades lahendusi, mis on majanduslikult säästlikumad ja parema elukvaliteediga,“ rääkis Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.

Ostuotsust mõjutab energiatõhusus ja küttesüsteem

„Rahakott on tihti esimene asi, mille pealt valikuid tehakse ja kui inimene võidab nii jooksvate kommunaalkulude kui ka igakuise laenumakse pealt, on see piisav motivatsioon, miks jätkusuutlikumat kinnisvara valida. Kuna A ja B energiatõhususega kinnisvara laenuintress on koduostjale soodsam, siis ei ole täna energiatõhusus enam lihtsalt boonus, vaid paljude koduostjate jaoks teadlik eeldus. Kvaliteetsemad materjalid tähendavad aga ka likviidsemat kinnisvara, mille väärtus ajas püsib,“ avas Hallang.

Likviidse kinnisvara puhul on lisaks oluline küttesüsteemidel, mis peavad pakkuma nii efektiivsust kui madalaid kulusid. Kui elektrikütte omajatele tähendab külmem periood järsku kommunaalarvete kasvu, siis on ootused alternatiivsete lahenduste olemasolule tõusnud.

„Elektriküttega elamute populaarsus on viimastel aastatel vähenenud. Ostjad on pärast energiakriisi muutunud ettevaatlikumaks ning nõnda on üha enam eelistatud alternatiivseid küttelahendusi õhk-vesi- ja maasoojuspumbad, kaugküte ning hübriidsüsteemid,“ tõi Uibomäe välja.

Ta lisas, et elektriküttega elamute müügiperiood võib olla pikem ja hind tundlikum, eriti kui hoone energiatõhusus ei ole kõrge. Samas võivad hästi energiatõhusad elektriküttega kodud, näiteks koos päikesepaneelidega, endiselt turul hästi müüa.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 28.02.2026

10.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS teenis veebruaris 2 742 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu, mis on 4 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris peamiselt seoses büroosegmendi üüritulu suurenemisega.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli veebruaris 2 276 tuhat eurot, s.o 32 tuhat eurot rohkem kui jaanuaris peamiselt seoses kontserni madalamate haldus- ja üldkuludega.

2026. aasta esimese kahe kuuga on kontsern teeninud 5,48 miljonit eurot üüritulu (7,0% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal) ja 4,5 miljonit eurot EBITDA-d (7,8% rohkem kui eelmisel aastal). Fondi üüritulu ja EBITDA on kasvanud peamiselt seoses hooldekodude segmendi uute investeeringutega, Paemurru logistikakeskuse lisandumisega, Mustika keskuse paremate tulemustega ning ka seoses büroosegmendi vakantsuse vähenemisega ning indekseerimistega.

Selle aasta kahe kuuga on kontsern teeninud 2,36 miljonit eurot korrigeeritud rahavoogu, mis on 29% (530 tuhat eurot) rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kontserni intressikulud on selle aasta esimesel kahel kuul kokku 1,04 miljonit eurot, mis on 193 tuhat eurot (16%) madalamad, võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli veebruari lõpuks 3,99%, mis on 0,59 protsendipunkti madalam võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas veebruaris 894 tuhande euro võrra, ulatudes kuu lõpuks koos lühiajaliste hoiustega 22,65 miljoni euroni.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 28.02.2026 seisuga 20,5978 eurot ning EPRA NRV 21,5619 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas veebruaris tavapäraselt 0,7%.

EREF_reports_monthly_02.2026

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Baltic Horizon Fond plaanib lunastada ennetähtaegselt osa võlakirju

10.03.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fond jätkab oma võlakirjapositsiooni vähendamise kava elluviimist ja lunastab 31. märtsil 2026 viienda osa Baltic Horizon Fondi 42 miljoni euro väärtuses emiteeritud 5-aastase tähtaja ja muutuva intressimääraga võlakirjadest, mille lunastustähtaeg on 2028. aastal (ISIN EE3300003235, „Võlakirjad“), kogusummas 7 499 998,80 eurot.

Lunastamine plaanitakse läbi viia võlakirjade nimiväärtuse vähendamise teel ning Võlakirjade uus nimiväärtus on 27 380,95 eurot ühe Võlakirja kohta. Investoritele väljamakstav summa ühe Võlakirja kohta on 18 727,74 eurot, mis sisaldab lunastusmakset ning kogunenud, kuid seni välja maksmata intressi. Enne lunastamist on Võlakirjade nominaalsumma kokku 18 999 997,80 eurot ja pärast lunastamist oleks nominaalsumma kokku 11 499 999 eurot. Võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse 24. märtsil 2026 Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Bigbank: Jaanuari majanduskasvu vedas külm talv

10.03.2026 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud tööstuse ja energeetika andmed jaanuari kohta näitasid, et valdkonna kasvu vedas eelkõige külm jaanuarikuine ilm. Tänu energeetika sektori 22% kasvule, mida omakorda vedas toasooja müük, oli kogu valdkonna kasv 6%. Töötleva tööstuse kasv oli 3,1%. Positiivne oli metalli, puidu ja elektriseadmete tootmise kasv, mis on Eestis olulise tähtsusega ekspordisektorid.

Muret teeb toiduainete tööstuse kehv seis, mis viimased 4 kuud on näidanud miinusmärgiga kasvu. Kui kodumaine toidutööstus kiratseb, siis vallutab poeletid välismaine toit ja meie sõltuvus välismaistest hindadest ainult kasvab. Rääkimata sellest, et meie isevarustatus väheneb ehk me sõltume üha enam impordist. Ka mööblitöötus näitas 3 kuud järjest miinust, tegemist Eesti jaoks samuti väga olulise ekspordisektoriga.

Loodame, et tööstussektori kasv saab korraliku hoo sisse siis kui ilmad soojaks lähevad ja energeetikale niipalju enam kulutama ei pea. Rootsi ja Leedu kui ühed meie suuremad ekspordipartnerid, peaksid sellel aastal korralikku majanduskasvu näitama. See annab lootust.