Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Trigon Property Development: Unaudited financial report for the fourth quarter and 12 months of 2025

20.02.2026 Adaur.ee

The main business activity of Trigon Property Development AS is real estate development. As at 31.12.2025, AS Trigon Property Development owned one development project with an area of 13.2 hectares in the City of Pärnu, Estonia. A commercial, industrial and logistics park is planned on this area. The Company’s objective is to find companies willing to bring their business activities (industry, logistics) to the development project area of AS Trigon Property Development in Pärnu, which would add value to the land plots owned by the Company. As the main purpose of the company is to sell existing land plots, investment property was recognized as inventories.

In the third quarter of 2024, a 0.09-hectare transportation purpose land was sold for 31,920 euros (excluding VAT).

In the fourth quarter of 2024, a 0.70-hectare property was sold for 300,000 euros (excluding VAT).

Condensed statement of financial position as of 31 December 2025 delivered by the present announcement completely reflects the assets, liabilities and equity capital of AS Trigon Property Development.

According to the condensed statement of comprehensive income the net loss for 2025 of AS Trigon Property Development is -99,507 euros and the earnings per share is -0.02212 EUR.

As of 31 December 2025 the assets of AS Trigon Property Development were 1,804,656 euros. The equity of the company was 1,755,267 euros, corresponding to 97.24 % of the total balance sheet.

Condensed statement of financial position

EUR	31.12.2025	31.12.2024
Cash and cash equivalents	227,911	370,856
Trade and other receivables	14,245	31,586
Inventories	1,562,500	1,471,238
Total current assets	1,804,656	1,873,680
TOTAL ASSETS	1,804,656	1,873,680
Trade and other payables	45,441	18,906
Total current liabilities	45,441	18,906
Total liabilities	45,441	18,906
Share capital at book value	449,906	449,906
Share premium	226,056	226,056
Statutory reserve capital	287,542	287,542
Retained earnings	791,763	891,270
Total equity	1,755,267	1,854,774
TOTAL LIABILITIES AND EQUITY	1,804,656	1,873,680

Condensed statement of comprehensive income

EUR	12 M 2025	12 M 2024
Revenue	0	331,920
Costs of goods sold	0	-111,621
Gross profit	0	220,299
Administrative and general expenses	-108,021	-63,650
Other operating income	0	5,000
Operating profit/loss	-108,021	161,649
Financial income	8,513	5,760
NET PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409
TOTAL COMPREHENSIVE PROFIT/LOSS FOR THE PERIOD	-99,507	167,409

2025 IV Q interim ENG

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Nordecon: Change in the management board of group subsidiary

20.02.2026 Adaur.ee

By a resolution of the shareholders of Embach Ehitus OÜ, a 51%‑owned subsidiary of Nordecon AS, Ahto Aruväli has been appointed as a new member of the management board and will assume responsibility for leading Embach Ehitus OÜ’s North Estonia division.

Ahto Aruväli has graduated from Tallinn University of Applied Sciences with a degree in building construction and from the University of Tartu with a degree in strategic management. Previously, Ahto has served as a member of the management board of Bildgren Ehitus OÜ, INF Infra OÜ and INF Ehitus OÜ. He holds a Level 7 professional qualification as a Chartered Civil Engineer in construction activities, design management and construction cost estimation, and is a member of the management board of the Estonian Association of Construction Entrepreneurs. Ahto Aruväli does not hold shares in Nordecon AS.

The management board of Embach Ehitus OÜ will continue with three members: Andres Salusaar (Chairman), Peeter Voovere (Head of Sales and Pre‑Construction), and Ahto Aruväli (Head of the North Estonia Region).

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Tallinn: Tallinna linnavalitsus kiitis heaks Pelguranna trammitrassi muutmise

19.02.2026 Tallinn.ee

Pelguranna uue trammiliini marsruut ei läbi Puhangu tänavat ega lõhu Stroomi rannaparki, vaid kulgeb läbi Putukaväila Kolde puiesteeni.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Kristjan Järvani sõnul on uus lahendus linna jaoks parim kompromiss. „Valitud trass teenindab rohkem inimesi, jääb Pelgulinna riigigümnaasiumile kõige lähemale ning võimaldab trammitee rajada kiiremini ja soodsamalt kui esialgu pakutud variant. Kuna eramaid ei ole vaja omandada, hoiame kokku nii ametnike aega kui maksumaksja raha,“ ütles Järvan. Tema sõnul on trassi maksumus kuus kuni kaheksa miljonit eurot väiksem ning ehitusaeg lühem kui varasematel trassi variantidel. “Vastav muudatus annab linnale ka täiendava kindluse, et uus trammitee valmib enne 2029. aasta lõppu, mis on tingimus Euroopa Liidu rahastuse saamiseks,” lisas Järvan.

Uue marsruudi puhul ei ole vaja omandada Puhangu 29 ega Puhangu 45 kinnistut, mis vähendab otsest mõju maaomanikele. Trammitee rajatakse muust liiklusest eraldi koridori, et tagada kiirem ja turvalisem ühendus.

Tallinna transpordi valdkonna abilinnapea Joel Jesse rõhutas, et Põhja-Tallinn on tihedalt asustatud poolsaar, kus liikumisvõimalusi piirab tänavavõrgu läbilaskevõime. Piirkond vajab täiendavaid ühistranspordiühendusi. „Kasvava elanikkonnaga piirkonnas me ainult bussiliiklusele panustada ei tohi. Tramm loob kiire ja mugava ühenduse kesklinnaga ning toetab iseseisvat liikumist nii lastel kui eakatel,“ ütles Jesse.

„Mul on hea meel, et trammiliini planeerimisel on lõpuks arvestatud Pelguranna elanike selge ja järjekindla seisukohaga ning trammitee ei tule Puhangu tänavale ega Stroomi rannaparki. Kohalik kogukond on algusest peale rõhutanud, et Pelguranna rahulik elukeskkond peab säilima ning Stroomi rannapargi väärtuslik roheala ei tohi trammitee arvelt kannatada,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

Projekti elluviimiseks muudab Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet projekteerimislepingut K-Projekt AS-ga ning tellib lisauuringuid geodeesia, müra, vibratsiooni ja muu taolise osas. Lisaks taotleb linn järgmise etapina alternatiivsele trassile uued projekteerimistingimused, mille raames on võimalik ka elanikel arvamust avaldada. Trammitee rajamise eeldatav maksumus on 27 miljonit eurot.

Lisainfo Pelguranna trammitee kohta leiab veebilehelt www.tallinn.ee/pelgurannatramm.

Fotodel on eskiisid trammitee võimalikust tulevikulahendusest Paavli ja Sõle tänavatel.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tallinna Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS ja Tallinna Linnavaraamet sõlmisid lepingu erivajadustega laste Heleni Kooli uue koolimaja ehitustöödeks Põhja-Tallinnasse. Lepingu kogumaksumus on 12,6 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügisel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

KV.EE: Elamispindade müügipakkumiste valikuvõimalus püsib heal tasemel

19.02.2026 Tõnu Toompark

KV.EE indeks, mis näitab Eesti elamispindade keskmise pakkumishinna liikumist, on 193,4 punkti tasemel ehk eelmisest aastast 6,8% kõrgemal. KV.EE objektide arvu indeks, mis näitab portaalis olevate elamispindade pakkumiste arvu dünaamikat, on 67,1 punktil, mida on aastatagusest 5,8% vähem.

Pakkumist on mõistlikul tasemel

Elamispindade müügipakkumisi on kinnisvaraportaalis KV.EE viimase 10 aasta keskmise taseme lähedal. Elamispindade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on viimase 5-6 kuu jooksul vähenenud – seda osalt aktiivse elamispindade turu tõttu. Teisalt on pakkumise mitteoluline vähenemine tingitud turu hooajalistest teguritest.

Võib anda hinnangu, et pakkumiste maht on heal tasemel ja ostjate valikuvõimalus erinevate objektide seast on endiselt hea. Lähikuudelt võib kinnisvaraportaalist KV.EE tõenäoliselt oodata, et hooajalisse põhja jõudnud elamispindade pakkumiste arv hakkab mõningal määral suurenema.

Hinnad pole seekord pakkumisega seotud

Elamispindade pakkumishindade ehk KV.EE Indeksi oluline tõus ei ole seotud pakkumiste mahu suurenemise või vähenemisega. Pakkumiste hinda ajab üles eelkõige Tallinna uute korterite turg. Tallinna uute korterite turul on suur eriti ekstra-kalliste Kesklinna ja Kalamaja korterite pakkumine.

Kalliste korterite pakkumiste osakaalu suurenemine portaalis KV.EE olukorras, kus odavamaid kortereid ära ostetakse, ajab hinnakõverat üles ilma, et see näitaks samaväärse korteri kallinemist või odavnemist. Vaadates korterite tehinguhindu Tallinnas või teistes suuremates keskustest võib öelda, et korterite tehinguhinnad väga vähesel mõneprotsendilisel määral siiski kerkivad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinn: Huvikeskuse Kullo uuelt hoonelt toodi alla sarikapärg

19.02.2026 Tallinn.ee

Täna peeti Tallinna Huvikeskuse Kullo uue hoone sarikapidu, millega tähistati maja lõppkõrguse saavutamist. Maja valmib 2027. aasta veebruaris ning ühendab endas huvikeskuse, Kristiine noortekeskuse ja keskraamatukogu Kristiine filiaali.

Kullo on Eesti suurim ja vanim huvikool, kus huvihariduses osaleb üle 2400 lapse ja noore – nii üle Tallinna kui ka mujalt.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on Kullo uus hoone Tallinna jaoks oluline investeering, mis loob kaasaegsed tingimused nii huviharidusele kui ka kogukonnateenustele. „Kristiine on seni olnud ainus linnaosa, kus ei olnud ühtegi avalikku raamatukogu. Elanikud on sellest pikalt puudust tundnud ning uue hoone valmimine annab lõpuks võimaluse see tühimik täita. Sarikapidu tähistab märgilist etappi, kus senine töö hakkab võtma konkreetset kuju. Täname projekteerijaid, ehitajaid ja kõiki koostööpartnereid panuse eest – just koostöös sünnib lahendus, mis teenib tallinlasi aastakümneid ning rikastab linna avalikku ruumi.“

Endine, 1970. aastatel ehitatud maja ei vastanud enam tänapäeva nõuetele ega huvihariduse spetsiifikale. Ajale jalgu jäänud hoone lammutati ning selle asemele kerkib kaasaegne kompleks, millest enam kui pool on mõeldud Kullo huvikooli õppe- ja tööruumideks. Kristiine noortekeskus ja raamatukogu annavad hoonele laiema kasutuse, pakkudes kogukonnale mitmekesiseid võimalusi vaba aja veetmiseks ja õppimiseks.

„Kullo uue hoone puhul on märgiline see, et ühe katuse alla tuuakse huvihariduse kõrval ka raamatukogu ja noortekeskus. See on terviklik lähenemine, mis loob Kristiinesse mitmekesise ja elava õpikeskkonna. Laste ja noorte heaolu nimel ei ehita me ainult ruume – me loome võimalusi, mis toetavad õppimist, suhtlemist ja kasvamist,“ lisas haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante.

Uue hoone ja seda ümbritseva Löwenruh’ pargi terviklahenduse leidmiseks korraldati 2021. aastal arhitektuurivõistlus, mille võitis Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ ideekavand „Päike“. Hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Koit Ojaliiv ja Kristel Niisuke, sisearhitekt Tarmo Piirmets ja maastikuarhitekt Kristian Nigul.

„Kullo on hoonena väga nõudlik ja keeruline objekt. Ehitustöödel on seni osalenud ligi 300 töölist ning koostööd on tehtud 80 töövõtja ja tarnijaga, ehitustöid ei ole takistanud ei krõbe talvekülm ega suvine kuumus. Kullo täiskõrgus on tänaseks saavutatud ning meeskond jätkab tööd sihiga anda hoone laste ja kogukonna kasutusse hiljemalt aasta pärast,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe.

Kristiine linnaosa vanema Ahti Kallikormi sõnul on sarikapidu märgiline samm Eesti suurima huvikooli uue hoone valmimise teel ning ühise pingutuse tulemus on juba selgelt nähtav. „Kuigi Kullo saab majja tagasi kolida alles 2027. aasta veebruaris, on tänaseks hoone saavutanud oma kõrguse. Uus maja loob noortele mitmekülgsetele huviringidele kaasaegse ning inspireeriva keskkonna tegutsemiseks ja arenemiseks. Kullokatele veel veidi kannatust, see on seda väärt, sest juba varsti olete taas kodus.“

Lisaks hoonele on ka välialad planeeritud avalikuks kasutamiseks ning lõimitud sujuvalt Löwenruh’ pargiga, muutes piirkonnaga veelgi ligipääsetavamaks ja atraktiivsemaks. Oluline täiendus on kauaoodatud 300-kohaline kontsertsaal, mis loob võimalusi nii kultuuri- ja kogukonnaüritusteks. Projektis on arvestatud kohalike elanike ettepanekutega. Huvikeskusse on mugav ligipääs ka ühistranspordi ja rattaga.

Kullo uue hoone projekteeris Kuu OÜ ja Nikita Atikin OÜ, ehitustöid teeb AS Merko Ehitus Eesti, omanikujärelevalvet Inseneribüroo Telora OÜ. Hoone ehituse kogumaksumus on 33,5 miljonit eurot.

Riigikohus: parkimiskoha isikliku kasutusõiguse saab üle anda teiste korteriomanike nõusolekul

19.02.2026 Adaur.ee

Riigikohus selgitas täna avaldatud määruses, et kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha isiklikku kasutusõigust on võimalik üle anda ainult teiste korteriomanike nõusolekul. Kõigi korteriomanike täiendava nõusolekuta saab parkimiskoha üle anda erikasutusõiguse kokkuleppe abil.

Arutusel olnud kohtuasjas soovis korteri ostja võtta eelmiselt omanikult üle parkimiskoha isikliku kasutusõiguse, mis oli kantud kinnistusraamatusse üleantavana. Kohus jättis aga kandeavalduse rahuldamata, sest ostja ei esitanud kõigi teiste korteriomanike notariaalselt tõestatud nõusolekuid.

Riigikohus selgitas, et seaduse järgi ei ole võimalik muuta isikliku kasutusõiguse üleandmist teiste korteriomanike jaoks juba ette siduvaks. See piirang aitab muu hulgas välistada olukorra, kus kortermaja juures asuvat parkimiskohta on võimalik osta ja müüa korterist eraldi.

Kuna isikliku kasutusõiguse üleandmine võib osutuda praktikas keeruliseks ja kulukaks, on korteriomanikel võimalik selle asemel sõlmida erikasutusõiguse kokkulepe. Sellega antakse korteriomanikule ainuõigus kasutada mingit osa kaasomandi esemest, milleks võib olla ka parkimiskoht.

Kui korteriomanikud ühiselt soovivad, et parkimiskoha erikasutusõigus kehtiks korteri võõrandamisel ka uuele omanikule, on vaja sõlmida kõigi omanike vahel notariaalselt tõestatud erikasutusõiguse kokkulepe ja kanda see kinnistusraamatusse.

Erinevalt isiklikust kasutusõigusest saab korteriomanik anda talle kuuluva erikasutusõiguse üle kas kolmandale isikule või mõnele teisele korteriomanikule ilma ülejäänud omanike nõusolekuta.

Juhul kui mõni korteriomanik ei ole erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimisega nõus, on võimalik nõuda puuduva tahteavalduse andmist ka kohtu kaudu.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nordecon: Construction contract (Tallinn Helen’s School)

19.02.2026 Adaur.ee

Nordecon AS and the Tallinn Property Department have signed a contract for the construction of a new school building for Helen’s School, which serves children with special needs, in the Põhja‑Tallinn district. The total contract value is 12.6 million euros, plus VAT. The new school building will be completed in the autumn of 2027.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kaasaegne koolitusklass sinu järgmisele sündmusele

19.02.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusklass pakub suurepärast võimalust erinevate seminaride, koolituste, koosolekute ja õpitubade korraldamiseks. Avaras koolitusruumis on 12 lauda, mis mahutavad istuma 24 inimest. Teatristiilis paigutusega mahub osalema kuni 36 inimest.

Koolitusruumi põhivarustuses on konverentsiseade Konftel, ekraan 86″ UHD TV (projektoriga võrreldes teravam ja kontrastsem pilt), tahvel koos markeritega, veeautomaat topsidega (külma ja kuuma vee võimalus).

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel ruumis number 138 (sissepääs sisehoovist). Flora Maja sisehoovis on tasuline parkla, kuid parkimine ümberkaudsetel tänavatel on tasuta.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Volta SKAI OÜ arendusprojekti edenemise aruanne seisuga 18. veebruar 2026

18.02.2026 Adaur.ee

Võlakirjad

Volta SKAI võlakirjad on 30 miljoni euro suurune tagatud võlakirjaprogramm Volta SKAI arenduse finantseerimiseks. 2025. aasta II poolaastal viidi programmist läbi kaks esimest seeriat, kogumahuga 12 miljonit eurot. Võlakirjade nominaalväärtus on 1000 eurot ning kupongiintressimäär 10%. Intressi makstakse kvartaalselt: 1. aprillil, 1. juulil, 1. septembril ja 1. jaanuaril. Võlakirjade tagasimakse lõpptähtaeg on 1. oktoober 2027. Volta SKAI võlakirjad on 2025. aasta detsembrist kaubeldavad Nasdaq Balti börside turul First North. Võlakirjade täpsemad tingimused ja lisateave on kättesaadav investor.endover.ee.

Ülevaade müügiprotsessist

2025. aasta teine pool oli täielikult pühendatud eelmüügi käivitamise ettevalmistamisele. Valmistati ette kõik müügimaterjalid, sh vajalikud esitlused. Koolitati välja võimekusega müügitiim, kes oli valmis täitma eelmüügi plaanitud mahud.

Oktoobri alguses käivitati mitteavalik eelmüük. 23. jaanuaril 2026, algas ka avalik müük ning hinnakiri on kättesaadav ettevõtte veebilehel voltaskai.endover.ee.

Professionaalne ettevalmistus võimaldas pakkuda toote tutvustamisel ja esitlemisel kõrgekvaliteedilisi materjale ning täita eelmüügi ootusi.

Aruande avaldamise kuupäeva seisuga on esimeses tornis müüdavast kogupinnast 920 m² ehk 12% kaetud võlaõiguslike müügilepingutega. Eelmüük moodustab 12% projekti hinnangulisest müügitulust. Tehingud hõlmavad nii väiksemaid investeerimiskortereid kui ka suuremaid koduks mõeldud kortereid, mis näitab, et toode kõnetab laia sihtgruppi. Projekti prognoositav müügiperiood on 5 aastat.

2026. aasta planeeritud müügitegevused:

Projekti tutvustamine turuosalistele ja huviliste/ostupotentsiaaliga kontaktide ringi laiendamine. Koostöö ja esitlused erinevate maaklerbüroodega.
Endoveri spetsiaalse müügisalongi valmimine Volta SKAI aktiivseks esitlemiseks.
Avaliku müügi tegevuste mõõtmine ja optimeerimine, et püsida eesmärkidega kooskõlas.
Turundustegevused sisuloome kaudu.
Investorüritused ja kliendipäevad, et jõuda laiema sihtrühmani.

Ülevaade ehitusest

2025. a II poolaastal toimus ehitusprojektide koostamine ning objekti ettevalmistamine ehitustegevuseks. 2025. aasta novembri viimasel nädalal algasid kaevetööd, mis tähistas ehitustegevuse algust.

2026. a I poolaasta tegevusplaan on järgmine:

süvendikaeve ja vaiatööde lõpetamine,
keldri maa-aluste konstruktsioonid rajamine,
-2 ja -1 korruse monoliitsete konstruktsioonide rajamine,
1. – 3. korruse monoliitsete ja monteeritavate konstruktsioonide rajamine.

Aruande avalikustamise seisuga oleme kõikide ehitustöödega ajagraafikus, vaatamata suurtele külmakraadidele.

Volta SKAI esimene 12-korruseline torn valmib ehitusgraafiku järgi 2027. aastal.

Arendusprojekti edenemise kokkuvõte, sh ajakava ja graafik, müük, tehtud tööd, kulud ja prognoosid

Projekt edeneb plaanipäraselt ning püsib nii ajakava kui ka eelarve mõttes graafikus – tegevused ja kulud on kooskõlas planeerituga.

Volta_SKAI_OU – edenemisaruanne_investoritele_EST

Swedbank: Näiline sääst või päris võit? Millal on kodulaenu refinantseerimine mõistlik

18.02.2026 Anne Pärgma

Kodulaenu refinantseerimine ei ole enam erandlik samm, vaid üha tavapärasem viis oma laenutingimused ja pangasuhe üle vaadata. Swedbankis sõlmitakse refinantseerimislepinguid regulaarselt ning huvi selle vastu on kasvutrendis. Kuigi refinantseerimist seostatakse sageli eelkõige sooviga laenuintressi vähendada, ei ole hind kaugeltki ainus otsustav tegur.

Kuigi laenuintress on oluline, tuntakse refinantseerimise vastu huvi väga erinevatel põhjustel. Näiteks soovitakse muuta laenuperioodi, koondada mitu kohustust üheks või tuua kodulaen panka, kus juba arveldatakse.

Paljude jaoks ongi intressi kõrval oluline ka mugavus ja selgus oma rahaasjade korraldamisel. Mõnikord võib uues pakkumises intressierinevus olla senisega võrreldes minimaalne, kuid olulisemaks peetakse just kindlustunnet, et kõik pangateenused toimivad sujuvalt ja ühes kohas.

Refinantseerimise levinumad ajendid

Kuigi refinantseerimise põhjuseid on erinevaid, on kõige sagedasem ajend siiski laenuintressi ehk euriborile lisanduva marginaali ülevaatamine. Uue pakkumise tegemisel arvestatakse nii turuolukorda kui ka laenuvõtja senist maksekäitumist, sissetulekuid ja kohustusi, et pakkuda kliendi praegust olukorda arvestades võimalikult häid tingimusi.

Sageli kaalutakse refinantseerimist ka igakuise laenumakse vähendamiseks laenuperioodi pikendamise kaudu. Väiksemad kuumaksed võivad anda igakuisele eelarvele leevendust, kuid see tähendab enamasti, et laenu kogukulu suureneb. Oluline on endale selgeks teha, kas eesmärk on väiksem kuumakse praegu või väiksem laenu kogukulu terve laenuperioodi jooksul. Need kaks ei käi üldjuhul käsikäes.

Refinantseerimist kasutatakse ka mitme laenu koondamiseks. Sel juhul asenduvad mitu igakuist makset ühega ning kohustuste haldamine muutub lihtsamaks ja läbipaistvamaks.

Analüüsi, kas võit katab kulud

Refinantseerimise puhul on keskne küsimus, kas saavutatav kasu katab selle protsessiga kaasnevad kulud. Näiline intressivõit võib osutuda petlikuks, kui ei arvestata kõiki kulusid. Pankade praktika on erinev, kuid kulude leevendamiseks katab näiteks Swedbank teatud juhtudel laenu ületoomisega seotud notarikulud ning ei võta uue laenu lepingutasu.

Mõnikord jäetakse tähelepanuta ka olemasoleva laenu ennetähtaegse tagastamise tasu. Enamasti saab laenu tasuta tagasi maksta pärast ühe- või kolmekuulist etteteatamist, kuid varasem tagasimaksmine võib tähendada lisakulu mõne kuu intressi ulatuses. Seetõttu on oluline hinnata otsust tervikuna ja võtta vajadusel otsustamiseks aega.

Kokkuvõttes peaks refinantseerimine toetama laenuvõtja tegelikke vajadusi ja pikaajalisi eesmärke ning see ei pea alati tähendama rahalist võitu. Ka juhul, kui laenutingimused jäävad eelnevaga sarnaseks, võib inimene võita mugavuses ja kindlustundes. Oluline on, et otsus oleks läbimõeldud ja vastaks inimese enda ootustele.

Baltic Horizon Fundi osakute avaliku pakkumise teade

18.02.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Capital AS kuulutab välja kuni 169 147 497 uue Baltic Horizon Fundi osaku pakkumise Baltic Horizon Fundi olemasolevatele investoritele. Pakkumisest laekuvat tulu kasutatakse Baltic Horizon Fundi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või varade parendamiseks.

Pakkumine põhineb teabedokumendil, mis on elektrooniliselt kättesaadav Baltic Horizon Fundi veebisaidil aadressil www.baltichorizon.com. Teabedokument on koostatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1129 (edaspidi „prospektimäärus”) artikli 1 lõike 4 punktile db ja artikli 1 lõike 5 punktile ba ning prospektimääruse IX lisale. Erandi kohaldumise tõttu ei ole koostatud ega avaldatud avaliku pakkumise prospekti.

Pakkumine on suunatud ainult olemasolevatele investoritele. Avalik pakkumine korraldatakse Eestis. Pakkumine on kättesaadav olemasolevatele investoritele teistes Euroopa Majanduspiirkonna jurisdiktsioonides prospektimääruse artikli 1 kohaste erandite alusel. Baltic Horizon Capital AS kavatseb taotleda pakkumises emiteeritud osakute kauplemisele võtmist Nasdaq Tallinna börsil.

Pakkumise peamiste tingimuste ülevaade:

1. Pakkumisperiood, mille jooksul on võimalik uusi osakuid märkida, algab 23. veebruaril 2026 kell 10:00 ja lõpeb 3. märtsil 2026 kell 16:00. Baltic Horizon Capital AS-il on õigus pakkumisperioodi enne selle lõppu pikendada, teatades uuest ajakavast fondi veebilehel ja börsiteatega.

2. Pakkumine on suunatud ainult Baltic Horizon Fundi olemasolevatele osakuomanikele, st isikutele, kes on osakuomanike registrisse kantud Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga 20. veebruaril 2026, mis on pakkumisperioodi esimesele päevale eelnev tööpäev (edaspidi „olemasolevad investorid”). Investorid peaksid märkimiseks võtma ühendust kontohalduriga, kes haldab nende väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris. Osakute märkimiseks on oluline, et märkimiskorraldus esitataks sama väärtpaberikonto kaudu, kus hoitakse praeguseid Baltic Horizon Fundi osakuid, sealhulgas juhul, kui osakuid hoitakse esindajakonto kaudu. Baltic Horizon Capital AS võib oma äranägemisel aktsepteerida ka teise väärtpaberikonto kaudu esitatud märkimisi, tingimusel et investor suudab Baltic Horizon Capital AS-ile rahuldavalt tõendada, et ta on olemasolev investor, ja näidata 20. veebruaril 2026 hoitavate osakute arvu. Selliseid erandeid tehakse ainult piiratud arvul põhjendatud juhtudel, näiteks kui investor hoiab oma osakuid esindajakonto kaudu, mis ei võimalda osakute märkimist pakkumise käigus.

3. Pakkumise hind ühe pakkumise osaku kohta on 0,1478 eurot. Märkimiskorraldusi saab esitada ainult osakute täisarvu kohta.

4. Osakuid pakutakse ja jaotatakse olemasolevatele investoritele proportsionaalselt ning iga olemasolev investor saab märkida ja talle jaotatakse kuni sama palju osakuid, kui tal on 20. veebruaril 2026, korrutatuna koefitsiendiga 1,1782. See tähendab näiteks, et kui investoril oli 20. veebruaril 2026. aastal 1000 osakut, on tal õigus märkida käesolevas pakkumises maksimaalselt 1178 osakut. Kui märgitakse rohkem osakuid, kui on õigus, vähendatakse jaotatavate osakute arvu eespool kirjeldatud põhimõtte alusel. See ei takista investoril märkida vähem osakuid või üldse mitte märkida. Märkimata jäänud osakud ei jaotata teistele investoritele. Eraldamise korral ümardatakse investorile eraldatavate osakute arv lähima täisarvuni (nn pool ülespoole ümardamise meetod – st 5 või rohkem ümardatakse ülespoole ja 4 või vähem ümardatakse allapoole). Kui ümardamise tulemusel ületab jaotatud osakute koguarv 169 147 497 osakut, arvatakse ülemäärane osakute arv fondivalitseja otsuse alusel maha suurimatele investoritele eraldatud osakute arvust.

5. Nagu teabedokumendis täpsemalt kirjeldatud, peab investor pakkumises osalemiseks omama väärtpaberikontot Eesti Väärtpaberite Registris ja volitama oma väärtpaberikontoga seotud sularahakontot haldavat finantsasutust blokeerima kogu tehingusumma investori sularahakontol, kuni pakkumise arveldamine on lõpetatud või rahalised vahendid vabastatud. Kui investoril ei ole tehnilistel põhjustel võimalik märkimist kirjeldatud viisil teha, soovitatakse tal võtta otse ühendust fondivalitsejaga aadressil info@baltichorizon.com.

Käesolev teadaanne ei ole prospekt, käesoleva pakkumise jaoks ei koostata ega avaldata prospekti. Pakkumine põhineb prospektimääruse IX lisale vastavalt koostatud teabedokumendil. Teabedokument on käesoleva teate avaldamise kuupäeval esitatud Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioon ei ole teabedokumenti läbi vaadanud ega heaks kiitnud. Baltic Horizon Fundi ja pakkumise tingimuste üksikasjalikuma ülevaate saamiseks palun tutvuge teabedokumendiga.

OLULISED KUUPÄEVAD

Allpool esitatud ajakavas on loetletud pakkumisega seotud olulised kuupäevad:

23. veebruar 2026	Pakkumisperioodi algus
3. märts 2026	Pakkumisperioodi lõpp
4. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev	Baltic Horizon Capital AS teeb otsuse pakkumise üksuste jaotamise kohta ja teatab pakkumise tulemused
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev	Jaotatud uute osakute üleandmine investoritele ja uute osakute eest maksmine
9. märtsil 2026 või sellele lähedane kuupäev	Kauplemise algus Nasdaq Tallinna börsil

Märkimiskorralduse vorm:

Väärtpaberikonto omanik:	[investori nimi]
Väärtpaberikonto:	[investori väärtpaberikonto number]
Kontohaldur:	[investori kontohalduri nimi]
Väärtpaber:	BALTIC HORIZON FUND OSAK
ISIN-kood:	EE3500110244
Väärtpaberite kogus:	[investori märgitud osakute arv (kogus)]
Hind (ühe osaku kohta):	0,1478 eurot
Tehingu summa:	[investori märgitud osakute arv, korrutatud pakkumishinnaga]
Vastaspool:	Baltic Horizon Fund
Vastaspoole väärtpaberikonto:	99102152485
Vastaspoole kontohaldur:	Swedbank AS
Tehingu liik:	„ost” või „märkimine”
Arvelduse liik:	arveldus makse vastu

Käesolevas dokumendis sisalduv teave ei kujuta endast pakkumist müüa ega pakkumise kutset osta, samuti ei toimu väärtpaberite müüki üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, üleskutse või müük oleks ebaseaduslik enne registreerimist, registreerimisest vabastamist või kvalifitseerimist vastava jurisdiktsiooni väärtpaberiseaduste alusel. Käesolevas dokumendis sisalduvat teavet ei tohi avaldada, levitada ega jagada, tervikuna ega osaliselt, otseselt ega kaudselt, Ameerika Ühendriikides, Austraalias, Kanadas, Hongkongis, Jaapanis, Uus-Meremaal, Singapuris, Lõuna-Aafrikas, Venemaal, Valgevenes või muudes riikides või muudes olukordades, kus avaldamine, levitamine või jagamine oleks ebaseaduslik.

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Kuidas koostada kehtiv broneerimisleping?

18.02.2026 Evi Hindpere

Viimasel ajal on Tarbijavaidluste komisjon tunnistanud mitmeid broneerimislepinguid tühiseks, kuna need ei vasta nõutud vormile. Kuigi seadus ei sätesta broneerimislepingule kohustuslikku vorminõuet, võib ebakorrektselt koostatud leping siiski osutuda õigustühiseks.

Peamine probleem tekib siis, kui broneerimislepingusse on lisatud kohustused, mis tegelikult kuuluvad eellepingu valdkonda. Kui lepingus on kirjas, et müüja peab kinnisasja ostuhuvilisele müüma, ostuhuviline peab kinnisasja ostma ning broneerimistasu arvestatakse tulevase ostuhinna osaks, ei ole tegemist enam broneerimislepinguga. Sellisel juhul on see sisuliselt eelleping, mis peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Notariaalse vormi puudumine muudab lepingu tühiseks.

Broneerimislepingu ja eellepingu erinevus seisneb kohustuste sisus.
Eellepingus kohustub müüja tulevikus kinnisasja ostjale võõrandama.

Broneerimislepingus aga kohustub müüja üksnes hoiduma kinnisasja müümisest kolmandatele isikutele kindla perioodi jooksul ning ostuhuviline maksab tasu üksnes broneerimise eest, mitte tulevase ostu arvelt.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping ei ole võlaõigusseaduses eraldi lepinguliigina reguleeritud. Selle sisuks on üksnes müüja kohustus jätta kinnisasi teatud ajaks broneerija kasuks võõrandamata ning broneerija kohustus maksta selle eest tasu.

Riigikohus on selgitanud, et broneerimisleping on kehtiv, kui on täidetud kolm tingimust:

tasu makstakse üksnes kinnisasja broneerimise eest, ehk selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks
ostjal ega müüjal ei lasu kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada
broneerimistasu suurus ei tohi ületada üksnes broneerimise eest mõistlikult makstavat summa

Riigikohus on ühtlasi selgitanud, et kui on kokku lepitud broneerimistasu jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Invego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb emiteerida kontserni tasandi võlakirjad

18.02.2026 Adaur.ee

Invego Latvia OÜ emaettevõte Invego Group OÜ kavatseb 2026. aasta kevadel esmakordselt avalikult  pakkuda  Baltikumi investoritele kontserni tasandi võlakirju  ja viia need kauplemisele Nasdaq Balti börsi alternatiivturul First North.

Enam kui 180 miljoni euro suuruse bilansimahuga Invego Group OÜ kontserni kuulub üle 60 ettevõtte, millest konsolideeritakse 2025. majandusaasta lõpu seisuga 40 äritegevust. Koostöös LHV pangaga ettevalmistamisel oleva Invego Group OÜ võlakirjaemissiooni maht, intressimäär ning muud täpsemad tingimused avalikustatakse plaanide kohaselt märtsi alguses ning võlakirjad on plaanis emiteerida 2026. aasta kevade jooksul.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Käesoleva teate eesmärk on üksnes informeerida võimalikust võlakirjaemissioonist tulevikus. See ei ole käsitletav võlakirjade pakkumisena ega üleskutsena võlakirjade märkimiseks, samuti mitte investeerimisnõuandena. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu üheski jurisdiktsioonis enne, kui nõutud pakkumisdokument on nõuetekohaselt avaldatud vastavalt kohaldatavale õigusele. Võlakirjade müüki ega pakkumist ei toimu ka üheski jurisdiktsioonis, kus selline pakkumine, kutse või müük oleks ebaseaduslik.

Siseministeerium: Eestis kehtestatakse ühtsed reeglid varjendite rajamiseks

18.02.2026 Adaur.ee

Siseministeerium saatis kooskõlastamisele määruse eelnõu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded varjendite rajamisele ja varjumiskohtade kohandamise põhimõtetele. Tegemist on mullu sügisel jõustunud hädaolukorra seaduse rakendusaktiga, mis aitab samm-sammult täita seni olnud lünki elanikkonnakaitses.

Siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli Räime sõnul on varjumine elanikkonnakaitse oluline osa, mis aitab kaitsta inimelusid olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht elule või tervisele – olgu selleks suurõnnetus, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu kriis. „Varjendite rajamise kohustuse panemine uutele hoonetele on analüüsitud ja kaalutletud otsus, mis tugineb ka teiste riikide kogemusele. See on investeering meie ühisesse turvalisusesse,“ ütles Räim.

Asekantsler lisas, et huvi varjendite rajamise vastu on kinnisvarasektoris suur: „Mitmed arendajad on meie poole pöördunud, et saada projekteerimisel arvestatavad nõuded võimalikult kiiresti selgeks. Määruse eelnõu on nüüd valmis ning selle koostamisse on panustanud oma ala eksperdid. Järgmisena liigub dokument kooskõlastusringile.“

Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded varjenditele ja varjumiskohtadele, täpsustatakse, millistesse hoonetesse tuleb varjend rajada ning sätestatakse varjendi suuruse arvutamise alused vastavalt hoone kasutusviisile ja seal viibivate inimeste arvule. Samuti luuakse raamistik varjumisplaanide koostamiseks, et kriisiolukorras oleks selge, kuhu ja kuidas inimesi hoonetes varjuma suunata.

Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada varjendid uutesse üle 1200 ruutmeetri suurustesse elu- ja avalikesse hoonetesse, millele ei ole selleks ajaks esitatud ehitusloa või -teatise taotlust. Olemasolevates, samadele parameetritele vastavates hoonetes, tuleb koostada varjumisplaan ning võimaluse korral kohandada varjumiskoht hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.

Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.

Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks pooltel korterelamutel ning büroo- ja ärihoonetel toimiv varjumisvõimalus. Nii oleks vähemalt pooltele Eesti elanikele varjumiskoht tagatud ning kolmveerand inimestest teaks, kuhu ja kuidas ohu korral varjuda.

Määruse väljatöötamisse on panustanud laiapõhjaline ring asutusi ja eksperte, kellel on ka pikaajaline kogemus Soomes varjenditega: sealhulgas projekteerijad ja arhitektid, arendajad, TalTech ja Sisekaitseakadeemia, Riigi Kinnisvara AS, kohalike omavalitsuste esindajad, Päästeamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Kaitsevägi ning Kliimaministeerium. Kõik kooskõlastusringilt laekunud ettepanekud töötab Siseministeerium läbi, kaasates vajadusel eriala eksperte. Seejärel esitatakse määrus Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

Eelnõu on leitav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dfdc138c-34f7-4149-b481-acfec3d392b4