Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
 

Bigbank: Turismisektor kasvab aegamööda, kuid covidi eelset taset kätte ei ole veel saadud

BigbankStatistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta Eesti majutusasutuste statistika näitas, et turismisektoris jätkus vaikne tõus – kasv 3,7%, mis tähendas, et aastaga lisandus 83 000 turisti, kes peatusid meie majutusasutustes. Kasv tuli välisturistide arvelt, keda oli 95 000, siseturiste oli 11 000 vähem kui eelmine aasta.

Tavaks on saanud olukorda võrrelda covidi eelse ajaga ning sellel skaalal on välisturistide arv kahanenud 13% võrra ja siseturistide arv kasvanud 13% võrra. Kuna välisturiste on natuke rohkem, siis kokkuvõttes ei ole meie majutusasutused veel saavutanud covidi eelset taset.

Kuidas on läinud maakondadel? Covidi eelse ajaga võrreldes on majutatud turistide arv protsentuaalselt kasvanud kõige rohkem Lääne maakonnas (45%), Valgamaal (26%) ja Hiiumaal (23%). Kõige rohkem on kukkunud turistide arv Tartu maakonnas (ilma Tartuta) ning Harjumaal (ilma Tallinnata), ka Ida-Virumaal on turistide arv vähenenud pea neljandiku võrra. Samas eestlaste arv, kes on peatunud Ida-Virus, on selle perioodi jooksul hoopis kasvanud 5%, välismaalaste arv kukkunud 70%. Kindlasti mängib Venemaa lähedus ja Ukraina sõda siin oma rolli. Välismaalaste arv on kukkunud oluliselt ka Jõgevamaal, Lääne-Virus ning Tartumaal (ilma Tartuta). Välismaalaste arvud on üldiselt vähenenud, kasvu näeme ainult Läänemaal (9%), Järvamaal (16%) ja Pärnus (0,4%) . Kodumaiste majutusasutustes peatujate arv on kõige rohkem kasvanud Tallinnas (68%).

Paraku absoluutandmed näitavad jätkuvalt seda, et 49% kõigist turistidest Tallinnast kaugemale väga ei jõua, 8% peatub Tartus ja 11% Pärnus. Kusjuures 2019. aastal oli Tallinnas peatunud majutute osakaal 47%. Teistel maakondadel tuleb jätkuvalt pingutada kui nad tahavad suurendada turistide arvu, kes ka ööbivad.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Müügikuulutus

Evi HindpereKinnisvaraturg on täis kauneid fotosid, säravaid kirjeldusi ja lubadusi ideaalsest kodust. Professionaalselt koostatud müügikuulutus võib olla muljetavaldav – ja peabki olema. Kuid üks teema, mis kipub nii ostjate kui müüjate jaoks varju jääma, on varjatud puuduste küsimus.

Maakleri roll on vahendada müüki, mitte hinnata kinnisvara tehnilist seisukorda. Siiski tuleb mõista üht väga olulist asja:
maakleri koostatud müügikuulutus on müügilepingu osa. Kui kuulutuses esitatakse valeinfot või kinnisvara kirjeldatakse põhjendamatult positiivses valguses, võib see hiljem osutuda müüjale tõsiseks probleemiks.

Seaduse järgi vastutab müüja varjatud puuduste eest ka siis, kui müügikuulutuse koostas professionaalne maakler. Valeinfo ei pea olema pahatahtlik – piisab sellest, et see on eksitav. Tagajärjed võivad olla märkimisväärsed.

Maaklerid kasutavad sageli üldsõnalisi ja positiivseid stampväljendeid nagu „korter on heas korras“, „vaiksed ja sõbralikud naabrid“, „toimiv korteriühistu“ jne. Kui aga hiljem selgub, et korter ei ole tegelikult heas seisukorras, naabrid tekitavad probleeme või korteriühistu juhatus ei tegutse omanike huvides, jääb vastutus müüjale.

Kinnisvaramaakleri koostatud müügikuulutus on oluline turundusvahend, kuid see ei ole tehniline ekspertiis ega garantiikiri. Varjatud puudused ei kao kuhugi – need lihtsalt ei paista välja enne, kui ostja nendega kokku puutub.

Seetõttu on ausus, läbipaistvus ja korrektne info nii müüja kui ostja huvides. Kinnisvaratehingus varjatu tuleb varem või hiljem välja.

Küsimus ei ole kas, vaid millal – ja kui kalliks see lõpuks maksma läheb.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Evi Hindpere

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Muinsuskaitseamet: Riik kui pärandi omanik

MuinsuskaitseametRiigina ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus, kirjutavad muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus ja maakonnanõunik Madis Mikkor. Hiljuti tekkinud debati valguses, milline on riigi roll pärandi ja väärika linnaruumi hoidmisel, avaldame 2024. aasta muinsuskaitse aastaraamatus ilmunud artikli.

4. oktoobril 2024 Paides kohtu- ja riigimaja avades sõnas rahandusminister Jürgen Ligi: „On hea meel, et riigi investeeringute toel on väärikas hoone saanud uue hingamise, töötajad kvaliteetse töökeskkonna ja Paide inimesed võimaluse mugavalt asju ajada ühes kohas. Riigimajja saavad koonduda riigi erinevad teenusepakkujad.“ 1790. aastal valmis saanud kreisikohtu ajaloolise hoone ja selle hilisema juurdeehituse kordategemiseks kulus 7,4 miljonit eurot ja see pakub nüüdisaegset töökeskkonda 15 riigiasutusele, mis varem asusid 5 majas üle linna laiali. Hoone on kultuurimälestis ning see paikneb kesksel kohal Paide peatänava ääres.

Valga riigimaja, mis avati pidulikult aasta varem, on 111-aastase ajalooga endine pangahoone. Seal pakub avalikke teenuseid 18 asutust. Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse liikme Tarmo Leppoja sõnul on uue riigimajana tegemist linna ühe vanima hoone ning olulise maamärgiga Valga südames. „Mul on hea meel, et suutsime projekteerimise ja ehituse käigus kõik tekkinud väljakutsed ületada ning ühe ehitismälestise taas elule äratada,“ rääkis T. Leppoja.

Need on muinsuskaitsjate kõrval küllap ka kohalikke elanikke rõõmustanud kaks positiivset näidet, kus saame öelda, et riik on teinud kaalutletud valiku pärandikeskse arengu kasuks, restaureerides vajaliku funktsiooni täitmiseks kultuuriväärtusliku hoone. Miks see hea on? Sest alakasutatud ja halvas seisukorras olevate hoonete reas mõjub korda tehtud ning elu täis maja käivitajana ning nii kahaneva rahvaarvuga Valga kui ka Paide muinsuskaitsealadel on see määrav. Heas seisukorras ja kasutuses majad loovad kohatunnetust ning motiveerivad ka teisi omanikke korrastamistööd ette võtma. Restaureeritud hooned pakuvad võimalust enda linna ja selle ajaloo üle uhkust tunda, mis on tugeva kogukonna alustala. Tähelepanuta ei saa jätta ka restaureerimist kui märki kestlikkusest. Kõige rohelisem on teadupärast hoone, mis on juba ehitatud. See põhimõte on muutumas üleüldiseks trendiks, mida üha sagedamini kuuleb nii ehitajate, arhitektide kui ka linnaplaneerijate suust. Ka Riigi Kinnisvara AS-i kinnisvaraarenduse direktor Tarmo Mändmets märgib 20. jaanuari kommentaaris kinnisvarauudistele, et aktsiaselts lähiajal pigem renoveerib kui ehitab uusi hooneid. „Kümned miljonid eurod voolavad renoveerimisse, mis muutub arendamise peavooluks. Väljakutse on, kuidas võtta maksimum olemasolevatest hoonetest,“ ütleb ta.

Kas nende näidete varal võib väita, et vajalik murrang riigi kinnisvaraotsustes ja eelkõige hoiakutes on toimunud ning Paide riigigümnaasiumi kohavaliku laadseid konfliktolukordi enam ette ei tule? Mäletatavasti vaidlesid toona nii kohalik omavalitsus, Riigi Kinnisvara AS, Eesti Arhitektide Liit, haridus- ja teadusministeerium kui ka Muinsuskaitseamet tuliselt, kuhu on linna ning kooli jätkusuutliku arengu seisukohast riigigümnaasium mõistlik rajada. Kaaluti pikalt, kas eelistada linna serval tegutseva kutsehariduskeskuse kompleksi või ajaloolise koolihoone taastamist Posti tänaval. Vaidlus tipnes parimate valikutega linnasüdame, restaureerimise ja juurdeehituse kasuks. Kas sellised ruumikultuurilised heitlused ja kasvuvalud on möödanik?

Koolivõrk

Kutseharidusreformi ning koolivõrgu „korrastamise“ vaidluste keskel peame paraku tõdema, et kuigi võib täheldada positiivseid arenguid Paide, Võru ja Viljandi riigigümnaasiumide näol, on endiselt vaja pidada arutelusid ning alla joonida tõsiasi, et üksnes säästuprintsiip ei ole piisav argument pärandi suhtes negatiivse kinnisvaraotsuse langetamiseks. Vaja on avaramat vaadet.

Praegu on selguseta, kuidas laheneb Hiiumaa maamärgi, Hiiu-Suuremõisa mõisa peahoone saatus, kuid hetkel näib Suuremõisa lossis tegutsevat Hiiumaa Ametikooli ähvardavat sulgemine. Haridus- ja teadusministeerium on otsustanud, et õppetöö Suuremõisa lossis lõpeb ja kutsehariduse andmine Hiiumaal korraldatakse ümber. Aastatel 2012–2016 sai mõis Euroopa Majanduspiirkonna projekti ehk nn Norra toetuse ligi 900 000 eurot ning restaureeriti põhjalikult. Norra rahastuse eesmärgi taustal, milleks oli kultuuripärandi korrastamise ja avalikus kasutuses hoidmise kaudu ebavõrdsuse vähendamine ning regionaalarengu toetamine, mõjub praegune otsus eriti küüniliselt.

Õppe ümberkorraldus, liiga suured majandamiskulud, liiga kõrged energiatõhustamise nõuded või alakasutatud ruumid on toodud põhjusteks, miks veel nii mõnigi märgiline hoone on ministeeriumi n-ö punases nimekirjas. Ministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Triin Laasi-Õige sõnastas probleemi nii, et kui me vaatame otsa kutsehariduse eelarvele, siis saame aru, et õpikeskkonnad tuleb luua sellised, mida ministeerium koolipidajana jaksab üleval hoida.

Tõsi, suuremahuliste mälestiste puhul võib toimiva majandusmudeli leidmine maapiirkondades olla keeruline. Aga kulude-tulude tabeli taustal tuleb näha ka suuremat pilti ja lähtuda avalikust huvist. Probleem lahendatakse lühikeseks ajaks ühe ametkonna jaoks, kuid reaalsuses põrgatatakse see sujuvalt teise ametkonna, kohaliku omavalitsuse ning kogukonna lauale. Otsuse regionaalpoliitilise mõju tagajärgede likvideerimiseks tuleb välja töötada lisameetmed ning olemegi silmitsi kasutuseta ja laguneva kultuuripärandiga, mis omakorda riigilt restaureerimistoetust vajaks.

Aga vaadelgem kogu mõisapärandit. Koos varem ja hiljem kaitse alla võetutega on 2025. aastal mälestiste registris ca 290 mõisa peahoonet. Seda võib tunduda isegi vähe – arvestades, kui dominantne on mõis märgina Eesti maastikus ning et kokku oli neid alles eelmise sajandi alguses umbes 2000. Praeguseks on avalikku omandisse riigi ja vallavalitsuste kätte jäänud sadakond härrastemaja. Tegutsevaid koole on nendes 50 ringis. Mõisakoolide tihe kaart, mida oleme harjunud uhkelt koolimajade seintel rippumas nägema, on lootusetult aegunud. Sellel kujutatuga võrreldes on kinni pandud ja müüdud näiteks Muuga, Voltveti, Pruuna mõisakoolid, samuti Aleksandrikooli hoone Põltsamaa lähistel. Viimastel aastatel on omavalitsused erakätesse müünud Orina, Sargvere, Uue-Harmi, Helme ja veel mitu varem avalikku funktsiooni täitnud mõisat. Tühjalt ja nukralt seisab viimati koduloomuuseumi majutanud, kuid päästeameti nõudel kinni pandud Kurisoo mõis. Ka Särevere mõisahoone on alakasutatud ning kõrvalasuvale stalinistlikule peahoonele panustades kaalub haridus- ja teadusministeerium ka sellest loobumist. Äsja pani Toila vallavalitsus müüki polaarmuuseumina kuulsaks saanud Kukruse mõisa. Riigina peame mõistma, et meil ei ole mitte ainult võimalus pärandit hoida ja arendada, vaid ka kohustus seda teha. Kodanikena tuleb aru saada, et kusagilt väljastpoolt keegi Eesti kultuuri kaitsma ja hoidma ei tule. Nagu ütleb muinsuskaitseseadus: kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus.

Strateegia

Riigi tasandil on otsuste aluseks tavaliselt tegevuskavad ja programmid, mis põhinevad omakorda strateegilistel dokumentidel.

Riigi kinnisvarastrateegia hõlmab näiteks rahandusministeeriumi juhtimisel ning Tartu Ülikooli ja konsultantide kaasabil välja töötatud hoonestatud kinnisvara optimeerimise, planeerimise ja eelarvestamise protsesse. Need suunavad kinnisvaraotsuseid tegema, tuginedes kogutavatele põhinäitajatele ja nende analüüsimisele, aga ka arvestama maapiirkondade tühjenemise ning teiste demograafiliste näitajatega. Strateegiad etendavad seega keskset rolli, suunates olulisi planeerimis- ja rahastamisotsuseid pikemaks ajaks, ning muinsuskaitse ülesanne on anda neisse pärandivaldkonna asjakohane sisend.

Ameti pärandikäsitlus ja -poliitika on eri põhjustel olnud seni pigem objektikeskne-täidesaatev kui strateegiline. Seetõttu pole vajalikesse strateegiadokumentidesse pärandikeskse arengu printsiipe piisava jõulisusega sisse kirjutanud. Mida enam aga räägitakse uuenduslikkuse asemel normina kestlikust elukeskkonnast ja elukorraldusest, seda enam jõuavad arutamisele ka pärandi teemad. Kaasamise osana küsitakse strateegiadokumentidesse lisamiseks pidevalt Muinsuskaitseameti sisendit ning mis kõige tähtsam, sellega ka arvestatakse. Olgu näiteks kas kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, üleriigiline planeering „Eesti 2050“ või „Turismi pikk vaade 2025–2035“.

Uus maja vs. vana maja

Pärandivaldkond on muutumises. Juba ammu ei arutleta vaid üksikute hoonete üle ning sõnadega „kaitse“ ja „säilitamine“ käib lahutamatult kaasas „areng“ ja „arendamine“. Tänapäevane muinsuskaitse peab muutusi pigem võimaldama kui takistama. See tähendab, et muinsuskaitsjad teevad omanike, arhitektide, ehitajate ja restauraatoritega iga päev pärandile tänapäevase kasutuse leidmiseks tööd. Muinsuskaitseameti nõul, inseneride järelevalve ja pädevate ehitusmeistrite käe all oleks kultuurimälestiseks olev hoone mugavalt, kuid siiski pärandi suhtes lugupidamist säilitades justkui võimalik kasutusele võtta. Miks siis ikkagi tundub, et avalikku võimu teostavad asutused nende kätte jäänud pärandist hoopis vabaneda soovivad, ise samal ajal teisal uusi maju püsti pannes?

Miks müüb Riigi Kinnisvara AS näiteks Tallinna vanalinnas Laial tänaval sada aastat põllumajandusministeeriumi kasutuses olnud hoonekompleksi, selle asemel et sinna paigutada mõni asutus riigi või omavalitsuse ülesannete täitmiseks?

Põhjuseid võib olla mitu. Nimetatakse, et restaureerimine on kallim kui uutest materjalidest tühja koha peale ehitamine. Seda sellepärast, et vanade ehitiste või nende detailide säilitamisel ei ole võimalik rakendada standardiseeritud töövõtteid ja odavaimaid materjale. Kui nii mõelda, siis tükk paekivi, kott lupja või tahutud palk ei olekski teab mis kallid, kuid nende ettevalmistamisel ja paika panemisel tuleb kasutada väljaõppinud meistreid, kelle töötund on kallis. Ka kipsplaadi või PVC-katte paigaldaja peab aga oma kunsti õppima ja harjutama ning siin polegi nii suurt vahet, kas omandad vilumust tuhaploki või paelahmaka paigaldamisel – mõlemad ametid pakuvad tööhõivet ja toovad maksutulu.

Tõsi, on veel üks tegur, mida silmas pidada – energiatõhusus. Ükskõik kummast küljest lossi- või kirikumüüri soojustada, autentne väljanägemine kipub kaduma igal juhul. Sama lugu on ühe klaasiga puitakende, külmade pööningute ja palju muuga. Ajaloolise ilme säilitamine tähendab paraku peaaegu alati jahedamat tuba ja suuremaid küttearveid. Siin on Euroopa Liit ja Eesti Vabariik teinud tõsist tööd seadusloomes, et toetusmeetmete ning muinsuskaitseliste leevendustega võimaldada vanad majad tänapäeva mugavuse ja energiasäästu ootustele lähedasemaks renoveerida.

Võimalik, et uue hoone kasuks otsustamisel on põhjus mugavam ligipääs, parkimine. Samuti on esile tõstetud, et uute majade ehitamine annab tööd inseneridele ja arhitektidele ning võimaldab luua kordumatuid ehituskunstiteoseid, mida imetleb terve maailm. Nagu Lennusadamasse kerkiv ligi nullenergia standardiga ning pea 3900 tonni CO2 siduv puitehitis. „Loodusmaja näol on tegemist Eesti ettevõtlusele olulise referentshoonega,“ kinnitab Riigi Kinnisvara AS. Samas on naaberkrundil asuva vesilennukite angaari Eesti Meremuuseumiks restaureerimise insenerilahendused ja arhitektuur vähemalt samasugust imetlust väärt. Peale selle tekib loodusmaja valmimisel küsimus, kellele müüa tühjaks jäävad Eesti Loodusmuuseumi majad vanalinnas ning mis saab riigi omal ajal prioriteediks võetud plaanist riigiasutusi maakondade vahel hajutada, kui Tallinnasse peab tagasi kolima ka praegu Pärnus asuv Keskkonnaamet.

Tõsi, Eesti Loodusmuuseumi praeguses vanalinna kaupmehemajas on üle-euroopalist haaret kavandaval mäluasutusel kitsas ja näitusepinnad kasvavad uues asukohas

kümnekordseks. Riigi Kinnisvara AS on Eesti Rahvusringhäälingule väitnud, et Eesti Loodusmuuseumi hoone realiseeritakse enampakkumisel, kui uus maja on valmis. Järjekordse avaliku hoone võimalik kadumine toob aga Tallinna vanalinnale kaasa veel pisut kinniseid uksi ja koodiga karbikesi aknavõrede küljes, kui Laiale tänavale tehakse juurde ports Airbnb kortereid, mis on vanalinna niigi kahanevat elanikkonda mõjutav oluline trend.

Lahendus – pärand erakätesse?

Alles 2024. aasta viimastel kuudel leidis uue omaniku kunagi ambitsioonikalt presidendi residentsiks kavandatud, kuid selle asemel aastaid nukralt hävinenud Liberty suvemõis Eesti Vabaõhumuuseumi naabruses. Uus omanik arvas ostu kommenteerides, et tegemist on Eesti jaoks erilise mõisakompleksiga, millesugust puitarhitektuuri on meil säilinud vähe, ning teda innustabki millegi erilise ja ühtlasi kultuuriväärtusliku uuele elule aitamine. Loodetavasti saame juba lähiaastatel kuulda edusammudest hoonestuse taastamisel.

Tartu linnas on Riigi Kinnisvara AS kutsunud ellu eduka ideevõistluse Näituse, Veski ja Liivi tänavate vahelise piirkonna, kuhu kunagi loodeti paigutada Eesti Rahva Muuseum, uushoonestuse arendamiseks. Sel viisil annab riik kvartali tulevikus tõenäoliselt erakätesse, kuid on arendust pärandiga arvestaval moel suunanud.

Aastal 2022 müüs Riigi Kinnisvara AS piirivalve bilansis olnud Ruhnu kordonihoone. Visitruhnu.ee andmetel võib seal nüüd korraldada konverentsi või pidada öö otsa pidu, ilma et ükski naaber kurtma tuleks, ja maja on saanud kuhjaga täis uut elu. Samamoodi on kogukonnamajaks saanud Uue-Harmi mõis. Pulmapidusid võõrustab Purdi restaureeritud mõisakompleks. Suurupis on avatud tuletornide linnak ja nimekiri jätkub. Siinkohal võib küsida, mida on taunimisväärset, kui inimtühjaks jäänud maja on nüüd eraomandis ja täis elu. Loomulikult pole selles mitte midagi halba! Kui ühel pole vaja, siis kasutab teine ning nii eelmainitud ehitiste kui ka loodetavasti Libertyga on nõnda läinudki. Mis saab aga siis, kui mitte kellelgi pole vaja? Kui riigi poolt turule viidud kõige väärtuslikumat osa Eesti ehitistest ei soovi riigi ja kohaliku omavalitsuse kõrval ka erasektor? Kui madalale lastud hind ahvatleb vaid spekulante?

Üheks nukraimaks osaks muinsuskaitsjate igapäevatöös on lagunenud ja rikutud ehitiste seisundi kirjeldamine ning selliste hoonete säilimise eest seismine vanalinnades, mõisakompleksides ja mujal. Halvas või avariilises seisukorras on ligi kolmandik ehitismälestistest. Need on tavaliselt tühjaks jäänud majad. Et kasutamise ja säilimise vahele võib tõmmata võrdusmärgi, siis riskirühma moodustavadki just kasutuseta hooned. Kui suuremates linnades ja asulates paiknevale kinnisvarale on uut kasutust ja omanikku lihtsam leida, siis mastaapsetele mälestistele maapiirkondades sootuks keerulisem.

Kokkuvõte

„Pärand aitab luua erilisust, mis on üheplaanilises maailmas väärtus,“ väljendas oma arvamust mälestiste nimekirja reformi teemalisel seminaril Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja, uskudes, et see on üks argumente, miks inimesed tema valda elukeskkonnana hindavad. Ekstensiivset ehitustegevust asjaolu, et viiendiku valla pindalast moodustab kaitseala, mõistagi ei soosi, kuid olemasoleva maa ja majade kultuurilist ning turuväärtust aitab riigi selline sekkumine hoida. Pärandikooslus pole mitte ainult osa kinnisvaraturust. Hea kultuuriline keskkond aitab kaasa tervise, hariduse, julgeoleku ja rahva identiteedi edendamisele.

Ilmselgelt peab kultuuripärand olema üks mõjuritest, mille alusel riik langetab olulisi kinnisvara ja kvaliteetse ruumi otsuseid ka siis, kui pealtnäha tingib valikud hoopis haridusreform või energiahind. Kokkuhoiuprintsiip ei tohiks a priori olla pärandi tähtsusest üle. Põhiline küsimus, mida selliste objektide puhul esitatakse, on ju väärtushinnangutes: kas see, mis näeb kole välja ning kujutab endast eraisikule, riigile või omavalitsusele kulu, on säilitamist ja sellesse panustamist väärt? Kultuuripärandi mõjusfäär on lai: see on osa kohaidentiteedist ja kvaliteetsest elukeskkonnast, ajalooallikas ja mälu, kuid see on ka kestlikkus ning märkimisväärne panus majandusse. Kui me soovime, et eraomanikud seda mõistaks, pärandit hoiaks ja toetaks, peame esmalt riigina suutma järjepidevalt eeskuju näidata. N-ö ebapraktilisus võib osutuda ootamatult pragmaatiliseks lähenemiseks, mis aitab sisustada elu maapiirkondades nii kohalikule kui ka külastajale ning säilitada pärandit ka järeltulevatele põlvedele, kes seda omakorda ja omamoodi mõtestada proovivad. See ongi riigi ülesanne.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 31.01.2026

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS teenis jaanuaris 2 738 tuhat eurot konsolideeritud üüritulu. Kuu varem, 2025. aasta detsembris, teenis fond 2 956 tuhat eurot üüritulu, mis sisaldas kaubanduskeskuste aasta lõpus arvestatud kõrgemaid käibeüüre kogusummas 241 tuhat eurot. Ülejäänud osas fondi kinnisvaraportfelli üüritulu kasvas 22 tuhande euro võrra, seda peamiselt kõrgema täituvuse ja lepingujärgsete indekseerimiste tulemusel.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli jaanuaris 2 244 tuhat eurot (2025 detsember: 2 355 tuhat eurot).

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga on fondi konsolideeritud üüritulu 7,1% (182 tuhat eurot) kõrgem ja EBITDA 9,8% (201 tuhat eurot) kõrgem. EBITDA suurenemisest moodustavad 85 tuhat eurot fondi kinnisvaraportfelli uued investeeringud – Härgmäe ja Paemurru logistikakeskus ning hooldekodude segmendi arendused ja soetused. Ülejäänud EBITDA kasv on seotud nii täituvuse suurenemisega büroopindade segmendis, üüriallahindluste lõppemisega logistika segmendis kui ka kaubanduskeskuste parema tulemuse ja indekseerimistega.

Fondi tütarettevõtete laenude kaalutud keskmine intressimäär oli jaanuaris 4,0%. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga on fondi tütarettevõtete pangalaenude intressikulu vähenenud 18%.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas jaanuaris 1 433 tuhande euro võrra, ulatudes koos lühiajaliste hoiustega 31.01.2026 seisuga 21 710 tuhande euroni.

Fondi puhasväärtus aktsia kohta oli 31.01.2026 seisuga 20,4598 eurot ning EPRA NRV 21,4134 eurot. Aktsia puhasväärtus kasvas jaanuaris tavapäraselt 0,7%.

EREF_reports_monthly_01.2026

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 4th quarter and 12 months of 2025

EfTEN United Property FundThe year 2025 was the first full year in the operating history of EfTEN United Property Fund in which the Fund did not make new larger investments, and the financial results reflected the full performance of the existing portfolio. During the year, the Fund generated its highest net profit to date, increasing 2.2 times compared to 2024. In 2025, EfTEN United Property Fund earned a net profit of 3.57 million euros (2024: 1.62 million euros), representing approximately 14% of the Fund’s invested capital and around 17% of its market capitalisation. The Fund’s revenues increased from 1.82 million euros to 3.78 million euros year-on-year, and in 2025 the Fund made distributions to investors in an amount exceeding 9% of its market capitalisation. 

The Fund’s financial performance was supported primarily by the improved profitability of the Uus-Järveküla residential development and by the addition of Kristiine Shopping Centre to the portfolio, acquired through the EfTEN Real Estate Fund 5. By the end of 2025, all completed semidetached and terraced houses in the Uus-Järveküla residential area had been sold. Completion of the final stage of the development — 32 terraced houses — is planned for spring 2026, with 20 already booked by customers as at year end.

The number of visitors to Kristiine Shopping Centre increased by 0.4% in 2025, reaching 6 million, while tenant sales grew by 5.4% year-on-year. Net rental income exceeded the budgeted forecast by 4%, and as at the end of December, the centre had no vacant rental premises.

In December, the Fund’s financial performance was influenced by the regular revaluation of its real estate portfolio, resulting in a fourth quarter profit of 1.46 million euros. A significant portion of this profit was attributable to the increase in the value of the Fund’s subsidiary, Invego Uus-Järveküla OÜ, reflecting the expected profit from the final stage of the Uus-Järveküla development project.

All of the fund’s investments in rental real estate showed positive cash flow in 2025. Supported by falling interest costs, EfTEN United Property Fund is expected to receive in the upcoming spring approximately 800,000 euros in distributions from the 2025 investment results of the underlying funds. This is almost twice as much as in the spring of 2025. In addition, there will be interest and profit distributions from the Uus-Järveküla development received at the end of last year (approximately 100 thousand euros) and to be received during 2026. The fund plans to distribute these to investors during 2026.

Statement of the comprehensive income

4th quarter 12 months
2025 2024 2025 2024
€ thousand
INCOME
Interest income 97 118 510 565
Income from underlying funds 155 142 575 402
Interest expenses 0 -2 -6 -2
Other financial income 3 0 7 5
Net profit from assets recognised in fair value through the statement of comprehensive income 1 268  877  2 695  851 
   Investments in subsidiaries 1 173 214 1 957 100
   Investments in underlying funds 95 663 738 751
Total income 1 523  1 135  3 781  1 821 
COSTS
Operating expenses
   Management fee -23 -28 -105 -112
   Costs of administering the Fund -11 -10 -33 -31
   Other operating expenses -26 -9 -75 -55
Total operating expenses -60  -47  -213  -198 
Operating profit 1 463 1 088 3 568 1 623
Profit before income tax 1 463 1 088 3 568 1 623
Net profit for the reporting period 1 463 1 088 3 568 1 623
Total comprehensive profit for the reporting period 1 463 1 088 3 568 1 623
Increase/decrease in the net asset value of the fund owned by unit holders 1 463 1 088 3 568 1 623
       
Ordinary and diluted profit per unit (EUR) 0,59 0,44 1,44 0,65

 Statement of financial position

31.12.2025 31.12.2024
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents 1 774 0
Short-term deposits 0 120
Loans granted 1 516 3 519
Other receivables and accrued income 300 1 039
Total current assets 3 590 4 678
Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss 23 474 21 063
  Investments in subsidiaries 3 111 1 154
  Investments in underlying funds 20 363 19 909
Loans granted 2 149 2 149
Total non-current assets 25 623  23 212 
TOTAL ASSETS 29 213  27 890 
LIABILITIES
Bank overdraft 0 400
Current liabilities 2 12
Total liabilities, excluding net asset value of the Fund attributable to unitholders 2 412
NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the Fund attributable to unitholders 29 211 27 478
Total liabilities and net asset value of the Fund attributable to unitholders 29 213 27 890

The unaudited 4th quarter and 12 months of 2025 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EfTEN Capital AS will hold a webinar in Estonian on 17.02.2026, starting at 14:00 (EET), to introduce the results and outlook of the EfTEN United Property Fund. Questions can be asked during the webinar as well as by sending them in advance by e-mail at: united@eften.ee no later than February 16 at 17:00 (EET). To participate in the webinar, please register at: https://nasdaq.zoom.us/webinar/register/WN_zVnTzQKOREG2krzLdsoYMg
Participants will be sent a reminder email one hour before the start of the webinar. The webinar will be recorded and made public on the fund’s website https://eftenunitedpropertyfund.ee and on the YouTube channel.

EUPF_12_kuud_2025_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

1000+ ettevõtja vaade 2026. aastale: otsuseid tehakse taas

Uus MaaAjavahemikus 2025. aasta augustist kuni detsembri keskpaigani oli UUS MAA ÄRIKINNISVARA maakler Andi Möller kontaktis Eesti ettevõtjatega, kaardistades nende ootusi, plaane ja ärikinnisvaraga seotud vajadusi. Tegemist ei olnud teoreetilise küsitluse, vaid praktilise turutööga.

Perioodi jooksul saadeti e-kirja teel pea 2000 sihitud otsepakkumist ning peeti üle 1000 sisulise telefonivestluse ettevõtjatega. Selline maht annab usaldusväärse ja mitmekesise pildi turu hetkeolukorrast. Oluline on, et enam kui sajal ettevõtjal oli juba konkreetne ärikinnisvaraga seotud vajadus või plaan, mitte pelgalt üldine huvi.

Vestlused hõlmasid väga erinevaid sektoreid: teenindus, meditsiin, õigus, loomaarstindus, tootmine, investeerimine ja arendus. See kinnitab, et turul toimuvad muutused ei ole üksikute valdkondade probleem, vaid laiapõhjaline kohanemine uue majandusreaalsusega.

Ettevaatlik optimism, mitte ooterežiim

Ettevõtjate üldine hoiak 2026. aasta suhtes on ettevaatlikult optimistlik. Kasvu ei nähta enam eesmärgina omaette, vaid vahendina stabiilsuse saavutamiseks. Ärikinnisvara puhul väljendub see väga selgetes ootustes: otsitakse madalamate ja paremini kontrollitavate kõrvalkuludega pindu, mõistlikku hinna ja asukoha suhet ning ruumilahendusi, mis toetavad äritegevust, mitte ei tekita lisakulusid. Esinduslikkus on taandunud teisele kohale – funktsionaalsus ja efektiivsus on otsustavaks saanud.

Suuremad liiguvad, väiksemad korrastavad

Selgelt eristuvad kaks käitumismustrit. Finantsiliselt tugevamad ja suuremad ettevõtted räägivad juba laienemisest ning suuremate pindade vajadusest. Väiksemad ettevõtted keskenduvad kulude optimeerimisele, lepingute ümbervaatamisele ja tegevuse kindlustamisele.
Oluline on, et ettevaatlikkus ei tähenda ambitsioonide kadumist. Paljud ettevõtjad kirjeldavad konkreetseid äriideid ja arenguplaani, mille elluviimine sõltub majanduskeskkonna edasisest stabiliseerumisest. Just usaldus ja prognoositavus on need tegurid, mis avavad tee pikemaajalistele kinnisvaraotsustele.

Maksuküüru kaotamine ja reaalsektori signaalid

2026. aastal jõustunud maksuküüru kaotamises nähakse potentsiaali, mis võiks suurendada tarbijate kindlustunnet ja suunata rohkem raha majandusse. Teenindussektoris, sh meditsiini- ja terviseteenustes, oodatakse selle mõju eriti selgelt – ebakindlatel aegadel edasi lükatud otsused kipuvad just seal taastuma esimesena.

Samas on juba täna näha elavnemise märke reaalses sektoris. Eriti metalli- ja puidutööstuses on mitmetes ettevõtetes tööde järjekorrad taas mitme kuu võrra ette planeeritud, mis viitab tellimuste ja kindlustunde taastumisele.

Kokkuvõte: kinnisvara ei juhi äri, aga vale pind võib selle pidurdada

2026. aasta ei tõota tulla kiire kasvu aasta, vaid tasakaalukama ja teadlikuma liikumise periood. Kõige olulisem muutus võrreldes varasemate aastatega on see, et ettevõtjad ei ole enam ooterežiimis – otsuseid tehakse, kuigi kaalutletult.

Ärikinnisvara ei ole enam pelgalt kuluartikkel ega staatuse küsimus, vaid juhtimisotsus. Vale pind, vale asukoht või valed kulud võivad pidurdada ka muus osas toimivat äri. Samal ajal võib hästi valitud lahendus anda ettevõttele konkurentsieelise just siis, kui turg alles stabiliseerub.

Selles turufaasis ei võida need, kes reageerivad kõige kiiremini, vaid need, kes oskavad lugeda signaale, eristada müra sisust ja teha otsuseid õigel hetkel. Just siin muutub määravaks partneri väärtus – kas ta vahendab pinda või aitab ettevõttel teha läbimõeldud otsust.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Mainor Ülemiste võlakirjade ennetähtaegse lunastamise teade

Mainor ÜlemisteMainor Ülemiste AS teatab, et on otsustanud ennetähtaegselt lunastada varasemalt emiteeritud võlakirjad (ISIN: EE3300003136). Ennetähtaegne lunastamine toimub kooskõlas võlakirjade tingimuste punktiga 9.8, mille kohaselt on täielik või osaline lunastamine lubatud intressimakse kuupäeval ning investoreid sellest 30 päeva ette teavitades. Lunastamise päevaks on 10. märts 2026 ja võlakirjaomanike nimekiri fikseeritakse 9. märtsi 2026 tööpäeva lõpu seisuga.

Ennetähtaegselt lunastatakse kõik 121 060 võlakirja. Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot, tehingu kogu väärtus nominaalsummas on 12 106 000 eurot. Võlakirjaomanikele makstakse lunastusmaksena välja võlakirjade nimiväärtus, lunastamise teostamise päevaks arvestatud ja tasumata intress ning ennetähtaegse lunastamise preemia vastavalt võlakirjatingimustele.

Suurematele võlakirjaomanikele pakutakse võimalust konverteerida lunastatavad võlakirjad uude emissiooni, mis toimub suunatud pakkumisena kooskõlas 12.jaanuaril avalikustatud börsiteatega (https://view.news.eu.nasdaq.com/view?id=b72da7f962d62befdcd7ab6d587166cb3&lang=et&src=listed).

Mainor Ülemiste arendatav Ülemiste City on innovatsioonile ja koostööle suunatud kogukond, mis pakub üürnikele võimalusi kiiremini kasvada, leida häid koostööpartnereid ning olla mugavalt ühenduses ka välismaiste partneritega. Hetkel on ehituses uus Viktor Masingu hoone, mis on planeeritud ettevõtte kasvu toetavaks, paindlike kontoripindade, loodusliku ja vastutustundliku disaini ning nutikate targa maja lahendustega.

Täna saab nurgakivi uus seitsmekorruseline Tervisemaja, mille lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30 hektaril on välja ehitatud 170 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400 ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000 inimesele.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Statistikaamet: 2025. aastal oli majutusettevõtetes turiste varasemast veidi rohkem

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus 2025. aastal Eesti majutusettevõtetes ligi 3,7 miljonit turisti, mida on 2% enam kui aasta varem, kuid 3% vähem kui kriisieelsel 2019. aastal. 2024. aastaga võrreldes oli välisturiste rohkem, siseturiste aga veidi vähem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Pukki sõnul külastas 2025. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,95 miljonit välis- ja 1,74 miljonit siseturisti. „2024. aastaga võrreldes oli välisturiste 5% rohkem, siseturiste aga 1% vähem,“ täpsustas analüütik. „Võrreldes kriisieelse 2019. rekordaastaga oli siseturiste möödunud aastal majutusettevõtetes 13% rohkem, samas välisturiste oli 13% vähem,“ jätkas Pukk.

Välisturiste saabus 2025. aastal Eesti majutuskohtadesse enim Soomest, Lätist ja Saksamaalt. „Soome turiste oli eelmisel aastal võrreldes 2024. aastaga vähem peaaegu kõigis kuudes, välja arvatud jaanuaris ja aprillis. Läti turiste oli see-eest pea kõigis kuudes rohkem, välja arvatud märtsis,“ tõdes Pukk.

Välisturistid peatusid 2025. aastal peamiselt Harju maakonna majutuskohtades (73%), sealhulgas Tallinnas 70%. Lisaks majutus 11% välisturistidest Pärnu ja 7% Tartu maakonnas.

Siseturistidest peatus 2025. aastal 30% Harju maakonna majutuskohtades, sealhulgas Tallinnas 25%. 14% siseturistidest ööbis Pärnu maakonnas, 10% nii Tartu maakonnas kui Ida-Viru maakonnas, 7% Saare maakonnas ning 6% Valga maakonnas. 5% siseturistidest ööbis nii Lääne kui ka Lääne-Viru maakonnas.

„Kui 2020.–2023. aastal majutati Eestis siseturiste rohkem kui välisturiste, siis viimasel kahel aastal on välisturiste majutatud rohkem kui siseturiste,“ selgitas ta.

Sarnaselt eelnevale aastale ööbis 77% turistidest Eesti majutuskohtades puhkuse eesmärgil, 17% tööreisil ja 7% muul reisil. „Puhkusereiside osatähtsus on viimastel aastatel kasvanud ja tööreise tehakse vähem,“ ütles juhtivanalüütik.

Turistid veetsid majutusettevõtetes kokku 6,7 miljonit ööd, neist ligi 3,8 miljonit olid välisturistide ja 2,9 miljonit siseturistide ööbimised. Võrreldes 2024. aastaga oli ööbimisi kokku 1% rohkem, välisturistide ööbimisi oli 4% rohkem, kuid siseturistide ööbimisi 2% vähem.

260210 2025. aastal oli majutusettevõtetes turiste varasemast veidi rohkem

Detsembris majutati nii sise- kui välisturiste mullusest enam

2025. aasta detsembris peatus Eesti majutusettevõtetes üle 300 200 turisti, mis on 7% rohkem kui 2024. aasta detsembris. Turistid peatusid Eesti majutuskohtades 547 300 ööks. Siseturiste oli üle 138 200 (+4%) ja välisturiste ligi 162 000 (+10%). Nende ööbimisi vastavalt ligi 224 900 ja ligi 322 500. Detsembris oli nii sise- kui välisturiste rohkem kui turismi jaoks rekordilise 2019. aasta detsembris, vastavalt 14% ja 2%.

Detsembris oli Eestis külastajatele avatud 915 majutuskohta. Turistide kasutuses oli 22 100 tuba ja 50 600 voodikohta, täidetud oli 45% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 50 eurot inimese kohta, mis 2% kallim kui 2024. aasta detsembris. Ööpäeva keskmine maksumus oli 50 eurot või rohkem Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne-Viru, Saare, Tartu ja Valga maakonnas. Kõige madalam oli keskmine ööpäeva maksumus detsembris Rapla maakonna majutuskohtades (22 eurot).

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 10.02 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtte müük Lätis

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS müüb DSV logistikahoone Riias bilansilisest väärtusest ligakaudu 500 tuhande euro võrra kõrgema hinnaga. Tehing on struktureeritud tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (registreerimisnumber Läti ettevõtteregistris 40103921371) 100%-lise osaluse müügina, milleks on fond sõlminud võlaõigusliku müügilepingu Läti ettevõtte ROLANDS S, SIA-ga (registreerimisnumber Läti ettevõtteregistris 40103130964). EfTEN Krustpils SIA tegevus on seotud Riias Krustpils 31 asuva kinnistu (DSV logistikahoone) omamise ja majandamisega.

Tehing, mis vastab sellist tüüpi tehingute tavapärastele tingimustele, viiakse lõpule eeldatavalt 2026. aasta esimeses kvartalis. Fondi tütarettevõtte müük põhineb ettevõttele kuuluva kinnistu väärtusel 9,0 miljonit eurot. Tehingu läbirääkimiste eelselt oli kinnisvarainvesteeringu väärtuseks fondi konsolideeritud bilansis 8,5 miljonit eurot. Tehingust saadavat tulu kasutab fond tulevikus plaanitavate uute investeeringute omakapitalina. Tehingu tulemusel vähenevad fondi esialgsel hinnangul fondi varad 9,0 miljonit eurot ja pangalaenud 3,3 miljonit eurot. Fondile laekub tehingust hinnanguliselt 5,6 miljonit eurot.

Tehingut ei loeta olulist tähtsust omavaks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. Fondi juhatus ja nõukogu liikmed ei ole tehingust isiklikult huvitatud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026

Domus KinnisvaraJaanuar 2026 oli kinnisvaraturul hooajaliselt rahulik, kuid piirkonniti erineva dünaamikaga. Suuremates linnades püsis korteriturul hinnatase tugev — Tallinnas ja Tartus jätkus hinnatõus, samal ajal kui tehingute arv langes aasta algusele omaselt.

Pärnus oli hinnaliikumine stabiilne ning aktiivsus koondus pigem eramute segmenti. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnakõikumised järsud ja tehingumahud väikesed, mis rõhutab nende turgude suuremat volatiilsust. Kokkuvõttes alustas turg aastat tasakaalukalt: laiapõhjalist hinnalangust ei esinenud, kuid aktiivsuse kasv eeldab tõenäoliselt kevadhooaja saabumist.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg alustas 2026. aastat aktiivselt ja hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 625 korteritehingut, mis on küll vähem kui detsembris, kuid vastab hästi hooajaliselt rahulikumale aasta algusele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 3% ja oli aastavõrdluses 5% kõrgem, ulatudes 3 196 euroni ruutmeetri kohta. See viitab sellele, et hinnasurve püsib ka pärast aasta vahetust ning turul ei ole toimunud märkimisväärset nõudluse taandumist.

Eramute segmendis sõlmiti 15 tehingut, mis on vähem kui detsembris, kuid jääb jaanuarile iseloomulikule tasemele. Hoonestamata elamumaa tehinguid oli 4, mis on vähem kui detsembris. Kokkuvõttes näitab Tallinna jaanuar mõõdukalt tugevat turgu: hinnad liiguvad ülespoole, samas kui tehinguaktiivsus on hooajaliselt vaoshoitud, andes märku stabiilsest, kuid ettevaatlikust aasta algusest.

260210 Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 1Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat hinnatõusuga. Jaanuaris tehti 107 korteritehingut, mis on veidi vähem kui detsembris, kuid jääb aasta algusele omaselt mõõdukale tasemele. Korterite keskmine hind tõusis kuuga koguni 12% ja oli 2% kõrgem kui aasta tagasi, ulatudes 2 555 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk kuine hinnatõus viitab eelkõige tehingute struktuuri muutusele ning kallimate objektide suuremale osakaalule, mitte kogu turu üldisele hinnahüppele.

Eramute segmendis toimus 9 tehingut, mis tähendab aktiivsuse langust võrreldes detsembriga ja jääb ka alla eelmise aasta jaanuari taseme. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti vaid üks tehing, mis kinnitab, et suuremate ja pikaajalisemate investeeringute vastu on huvi aasta alguses tagasihoidlik. Kokkuvõttes näitab Tartu jaanuar tugevat hinnataset korteriturul, kuid samal ajal mõõdukat ja selektiivset aktiivsust teistes segmentides.

260210 Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 2Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg alustas 2026. aastat stabiilselt. Jaanuaris tehti 57 korteritehingut, mis on võrreldav detsembriga ning sobitub aasta algusele omaselt mõõduka aktiivsusega. Korterite keskmine hind püsis kuises võrdluses muutumatuna, 2 185 €/m² juures, kuid oli aasta lõikes 5% kõrgem. See viitab sellele, et hinnatase on Pärnus kinnistunud ning lühiajalist hinnasurvet üles- või allapoole ei ole selgelt näha.

Eramute segmendis toimus 15 tehingut, mis on märgatav kasv võrreldes detsembriga ja ka kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid registreeriti 9, mis on veidi rohkem kui detsembris, kuid alla eelmise aasta jaanuari taseme. Kokkuvõttes näitab Pärnu jaanuar tasakaalus turgu: korterihinnad püsivad stabiilsed, samas kui eramute segment on aasta alguses selgelt elavnenud, viidates ostjate jätkuvale huvile suuremate elamislahenduste vastu.

260210 Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 3Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg alustas 2026. aastat rahulikumas tempos. Jaanuaris tehti 18 korteritehingut, mis on märgatavalt vähem kui detsembris ning peegeldab hooajalist aktiivsuse langust pärast aasta lõppu. Korterite keskmine hind tõusis siiski kuuga 5% ja oli aasta lõikes 10% kõrgem, ulatudes 1 140 euroni ruutmeetri kohta. Hinnatõus väikese tehingumahu juures viitab eeskätt tehingute struktuurile, mitte turu üldisele hinnakasvule.

Eramute segmendis toimus 4 tehingut, mis on rohkem kui detsembris ja ka rohkem kui aasta tagasi jaanuaris. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti üks tehing, mis näitab jätkuvalt piiratud, kuid olemasolevat huvi. Kokkuvõttes oli Viljandi jaanuar iseloomulik väikesele turule: tehingute arv vähenes, hinnad kõikusid ülespoole ning turu liikumist mõjutavad tugevalt üksikud tehingud, mistõttu pikaajaliste trendide hindamisel tuleb olla ettevaatlik.

260210 Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 4Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Saare maakond

Kuressaare kinnisvaraturg alustas 2026. aastat selges jahtumises. Jaanuaris tehti vaid 8 korteritehingut, mis on vähem kui detsembris ning peegeldab väga madalat aktiivsust aasta alguses. Korterite keskmine hind langes kuuga 9% ja oli koguni 26% madalam kui aasta tagasi, jõudes 1 492 euroni ruutmeetri kohta. Nii järsk hinnalangus on väikese tehingumahu juures eeskätt statistiline ning viitab tehingute struktuuri muutusele, mitte laiapõhjalisele hinnalangusele.

Eramute segmendis toimus üks tehing, mis vastab detsembri tasemele, kuid jääb alla mulluse jaanuari näitajale. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti kaks tehingut, mis on veidi rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Kokkuvõttes oli Kuressaare jaanuar väga rahulik: tehinguaktiivsus oli madal ja hinnanäitajad kõikuvad tugevalt, mistõttu turu üldise suuna hindamisel tuleb arvestada piirkonna väikest mahtu ja sesoonsust.

260210 Kinnisvaraturu ülevaade, jaanuar 2026 5

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Veel jõuad registreeruda üürikoolitusele, mis toimub 12.02.2026

ÜürikoolitusÜürikoolitus toimub 12.02.2026 Kinnisvarakoolis. Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Evelin Org annavad sulle koolitusel ülevaate, kuidas üüriäris teadlikult ja kasumlikult tegutseda.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate üüriärist nii majanduslikust, õiguslikust kui ka praktilisest küljest. Saad teada:

  • millised on üürituru trendid ja üüriinvesteeringu kriteeriumid;
  • kuidas valida ja kontrollida üürnikku ning hallata riske;
  • mis on üüriäri õiguslikud alused ja vaidluste lahendamise praktikad;
  • kuidas arvestada üüritulu maksustamisega;
  • millised on lühiajalise üüri ehk majutusteenuse eripärad.

Üürikoolitus toimub 12.02.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistika: 2025. aasta Eesti keskmise korteritehingu hind oli aasta varasemast 3,3% kõrgemal

Tõnu Toompark, Kinnisvarakooli konsultant ja koolitaja

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a Eesti korteritehingute keskmine hind 2152 €/m², mida on 3,3% rohkem kui aasta varasemalt 2024. a, mil keskmine tehinguhind oli 2084 €/m².

Maakondade lõikes oli 2025. a kõrgeim korteritehingute ruutmeetrihind mitteüllatuslikult Harju maakonnas, kus keskmiselt tehti korteritehing hinnaga 2887 €/m² ehk aasta varasemaga võrreldes 4,8% kallimalt. 

Odavaimad korteritehingud tehti Ida-Viru maakonnas, kus keskmine tehinguhind oli 363 €/m². Ida-Viru oli Jõgeva ja Tartu maakondade kõrval üks kolmest maakonnast, kus 2025. a korteritehingute keskmine hind aastatagusega võrreldes vähenes. Ida-Virus vähenes oli 2025. a korteritehingute keskmine hind aasta varasemaga võrreldes 2,2%, Tartu maakonnas 0,5% ja Jõgevamaal 5,4% odavam kui 2024. a.

Kõige enam kerkis korteritehingute keskmine hind Rapla, Valga ja Saare maakonnas, kus 2025. a korteritehingud tehti keskmise hinnaga vastavalt 992 €/m², 511 €/m² ja 1512 €/m². Keskmise tehinguhinna aastane kasv oli neis maakondades vastavalt 21%, 19% ja 18%.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

EfTEN: Sale of a subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS in Latvia

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS is selling the DSV logistics property in Riga at 500 thousands euros above the balance sheet value. The transaction is structured as a share deal selling the 100% subsidiary EfTEN Krustpils SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103921371), for which the fund has entered into a sale and purchase agreement with the Latvian company ROLANDS S, SIA (registration number with the Latvian Commercial Register 40103130964).

The activities of EfTEN Krustpils SIA are related to the ownership and management of the property located at Krustpils 31 in Riga (the DSV logistics building). The transaction, subject to standard closing conditions, is expected to be completed during the first quarter of 2026. The sale of the fund’s subsidiary is based on a property value of EUR 9.0 million. Prior to the transaction negotiations, the value of the investment property in the Fund’s balance sheet was EUR 8.5 million. The proceeds of the transaction will be used as equity for the Fund’s new investments in future. As a result of the transaction, the Fund’s total assets are expected to decrease by EUR 9.0 million and bank borrowings by EUR 3.3 million. The fund will receive approximately EUR 5.6 million net proceeds from the transaction.

The transaction is not considered to be significant according to the section “Requirements for issuers” of the rules and regulations of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange. The members of the fund’s Management and Supervisory Board have no personal interest in the transaction.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Bigbank: aasta algas kiire tõusuga, kodulaene väljastati jaanuaris ligi 20% rohkem

BigbankJaanuaris kasvas sõlmitud kodulaenulepingute arv detsembriga võrreldes ligi viiendiku võrra ning väljastatud laenude keskmine suurus oli 126 358 eurot, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitab, et jaanuari tehinguaktiivsus üllatas meeldivalt. “Kui eelmise aasta viimased paar kuud olid lepingute arvukuselt tagasihoidlikumad, siis jaanuar kinnitas, et koduostujulgus ei ole kuhugi kadunud. Korraliku hüppe aktiivsete sügiskuude tasemele tegi ka uute laenutaotluste arv,” kommenteerib Taavet ning lisab selgituseks, et just taotluste arvu kasv on üks paremaid indikaatoreid järgneva paari kuu trendide prognoosimisel.

Kui detsembris tegi keskmine laenusumma olulise hüppe 172 tuhande euroni, siis jaanuaris oli see näitaja tagasi juba harjumuspärases 120 kuni 140 tuhande koridoris. “Mida rohkem on lepinguid, seda tõenäolisemalt on ka keskmine summa tagasihoidlikum, sest suure osa koduostjate tänane laenuvõimekus jääb just saja tuhande euro ümber,” selgitab Arthur Taavet, kes usub samas, et koos inimeste sissetulekute kasvuga ootab alanud aastal ees ka laenusummade tõus.

Bigbank pöörab pangajuhi sõnul palju tähelepanu ka neile koduostjatele, kes mõnes suurpangas on reeglijäikuse hammasrataste vahele jäänud. “Meie Bigbankis võtame laenuotsuse tegemisel arvesse kõik inimese regulaarsed tulud ning finantseerime ka sellise kinnisvara ostmist, mis asub eemal suurtest tõmbekeskustest,” lubab Bigbanki juht ning rõhutab, et kindlasti tasub alati pakkumine võtta mitmest pangast.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. september 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,2 miljardit eurot ning omakapital 292 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 177 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Uus Maa: Jaanuaris püstitas Tallinna korterite ruutmeetri mediaanhind viimaste aastate rekordi

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa andmetel oli uue aasta algus kinnisvaras tehingute arvult tagasihoidlikum, kuid mediaanhind näitas viimase kahe aasta parimat tulemust.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüüsiosakonna juhi Sten Renar Subatšjuse sõnul oli jaanuar tehingute arvult tavapärane – keskmisest madalama aktiivsusega, kuid mediaanhind üllatas positiivselt. „Kas prognoos – 2025. aasta oli tehingute arvu kasvu aasta ning 2026. aasta tuleb tehingute hinna kasvu aasta – hakkab realiseeruma juba aasta esimesest kuust?“ mõtiskleb Subatšjus.

Tallinna korteriturul tehti jaanuaris 625 ostu-müügitehingut. Tehingute arv langes mullusega võrreldes ligi 13% ja detsembriga võrreldes ligi 12%. Keskmine ruutmeetri mediaanhind tõusis eelmise aasta sama ajaga võrreldes üle 5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 3% – jäädes napilt alla 3 000 €/m2, täpsemalt 2 988 €/m2. „Mediaanhind näitas viimaste aastate parimat tulemust, olles viimati nii kõrgel tasemel 2023.a lõpus,“ analüüsis Subatšjus.

Tartu korteriturg jätkas juba kolmandat kuud stabiilselt madalal kursil, 100 tehingu piiri lähistel – jaanuaris 102 tehingut. Eelmise aastaga võrreldes langes tehingute arv ligi 29%, detsembriga võrreldes püsis tase samas suurusjärgus (viis tehingut vähem). Korterite ruutmeetri mediaanhind näitas aga tugevat tulemust, tõustes mullusega võrreldes ligi 6% ja eelmise kuuga võrreldes lausa 12%, olles jaanuaris 2 451 €/m2. „Tehingute arvult on tartlaste aktiivsus jätkuvalt madal, kuid hinnatõus tundub jõudvat ka Lõuna-Eestisse,“ kommenteeris Subatšjus.

Pärnu korteritega sõlmiti jaanuaris 52 tehingut, mis on mullusega võrreldes ligi 24% ja detsembriga võrreldes üle 15% kõrgem tulemus. Mediaanhind tõusis mullusega võrreldes üle 2,5% ning eelmise kuuga võrreldes üle 10%, olles jaanuaris 2 126 €/m2. „Jaanuar oli talviselt pakane, kuid sellest hoolimata alustas suvepealinn aastat positiivsete numbritega,“ nentis Subatšjus.

Narva korteriturul tehti jaanuaris 52 tehingut, mis on eelmise aasta sama ajaga võrreldes ligi 29% ja eelmise kuuga võrreldes 16% madalam tulemus. Mediaanhind langes jaanuaris viimaste aastate madalaimale tasemele, olles 375 €/m2, mis on mullusega võrreldes üle 12% ning detsembriga võrreldes üle 18% madalam tulemus. „2025. aasta lõpu tugevatest numbritest hoolimata, alustas Narva korteriturg aastat madalseisust,“ märkis Subatšjus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark