Baltic Horizon Fund publishes interest rate applicable to the fund’s 5-year bonds (ISIN: EE3300003235) for the next 3-months interest period which starts on 10 November 2025.
The annual interest rate applicable to the bonds for the interest period as referred above is 8% + 1.990% (EURIBOR 3-months) totaling 9.990% per annum.
COMMENTARY FROM MANAGEMENTMerko Ehitus generated revenue of EUR 74 million in the third quarter of 2025 and EUR 242 million in the first 9 months of the year. Net profit for Q3 amounted to EUR 15.0 million, while net profit for the 9-month period was EUR 36.7 million. So far this year, Merko has handed over 55% more apartments and commercial premises to buyers than in the first nine months of last year.
According to the management of Merko Ehitus, the third quarter, some of the most significant construction projects in recent times and the largest in Merko’s history were completed – the Arter quarter together with the interior works of the Swedbank headquarters in Tallinn and the Pabradė defence campus in Lithuania. As a result, group is returning to its more usual revenue structure. During the first nine months of this year, the share of real estate development increased and accounted for more than a quarter of sales revenue. Consequently, the operating profit margin has also improved.
The real estate market remains most active in Lithuania, while year-on-year conditions have improved in Estonia, and Latvia continues on a slightly upward trend. The market recovery is well illustrated by the fact that, in a nine-month comparison, group companies have handed over more than 55% more apartments and commercial units to buyers. The volume of apartments under construction and completed has slightly decreased compared to the end of the second quarter of this year, and half of them are located in Vilnius, which has the most active market. Management continues to forecast real estate market developments hand in hand with changes in consumer confidence.
In the construction market, there are few tenders and mostly they involve large-scale works. Competition remains extremely intense and, as a result, service margins are low. This year and last year, Merko companies have signed several large-scale contracts related to the construction of Rail Baltica, including Estonia’s largest alliance contract as part of an international consortium. Due to the nature of these contracts, where a significant amount of time is spent on design, actual construction will begin in the coming quarters and will be reflected in sales revenue accordingly. The volume of unfinished construction work in the group is at a historical high.
The group’s financial position is strong, and net debt is negative. Joint ventures involved in the construction and maintenance of energy infrastructure, Connecto Infra and Connecto Eesti, continue to contribute strongly to the results. For Merko, these are financial investments, and the revenue of these companies is not reflected in Merko’s consolidated sales revenue. Connecto has a high volume of work due to significant investments directed into the sector, but many large-scale projects in this sector are also nearing completion, and network operators’ investment plans are expected to decline in the foreseeable future.
In the first nine months of 2025, Merko signed new construction contracts worth EUR 323 million, the largest of which were the Rail Baltica Ülemiste terminal in Tallinn, the Rail Baltica mainline section from Tallinn to Pärnu, a hotel and event centre in Pärnu, and the construction of foundations and infrastructure for the Augstkalni wind farm in Latvia. As of the end of the third quarter, the balance of secured order-book for external clients amounted to EUR 486 million.
During the nine months of 2025, Merko handed over 315 apartments and three commercial units to buyers in Estonia, Latvia, and Lithuania. In the same period, Merko started the construction and sale of 771 new apartments and 21 commercial units, nearly two-thirds of them in the Šnipiškių Urban and Vilnelės Skverai projects in Vilnius. As of the end of the third quarter, the balance sheet included 1,089 apartments, of which 19% were covered by pre-sale agreements. The largest ongoing development projects were Uus-Veerenni, Noblessner and Lahekalda in Tallinn, Õielehe in Jüri, and Erminurme in Tartu; Lucavsala, Arena Garden Towers and Mežpilsēta in Riga; and Vilnelės Skverai and Šnipiškių Urban in Vilnius.
In the third quarter of 2025, the largest construction sites were the Hyatt hotel building, the Kullo Hobby Centre and the City Plaza 2 office building in Tallinn, the National Defence Building in Tartu, and the hotel and event centre in Pärnu, the Rail Baltica Ülemiste joint terminal, and the fourth stage of the Rail Baltica mainline in Harju County and the Tallinn-Pärnu section. In Lithuania, the largest construction sites were wind farm infrastructure in the Pagėgiai, Telšiai and Pasvalys regions, as well as various national defence buildings and infrastructure. In Latvia, construction is underway on a solar power plant in Vārme Parish, a student hotel in Riga, and infrastructure in Augstkalni wind farm.
2025 9 months’ pre-tax profit was EUR 40.2 million and Q3 2025 was EUR 16.6 million (9M 2024: EUR 49.6 million and Q3 2024 was EUR 31.3 million), which brought the pre-tax profit margin to 16.6% (9M 2024: 13.1%).
Net profit attributable to shareholders for 9 months 2025 was EUR 36.7 million (9M 2024: EUR 44.8 million) and for Q3 2025 net profit attributable to shareholders was EUR 15.0 million (Q3 2024: EUR 27.3 million). 9 months net profit margin was 15.2% (9M 2024: 11.8%).
Q3 2025 revenue was EUR 73.9 million (Q3 2024: EUR 175.1 million) and 9 months’ revenue was EUR 241.8 million (9M 2024: EUR 378.7 million). 9 months’ revenue decreased by 36.1% compared to same period last year. The share of revenue earned outside Estonia in 9 months 2025 was 47.4% (9M 2024: 60.1%).
As of 30 September 2025, the group’s secured order book was EUR 486.2 million (30 September 2024: EUR 430.9 million). In 9 months 2025, group companies signed contracts in the amount of EUR 322.8 million (9M 2024: EUR 292.1 million). In Q3 2025, new contracts were signed in the amount of EUR 99.6 million (Q3 2024: EUR 152.6 million).
In 9 months 2025, the group sold a total of 315 apartments; in 9 months 2024, the group sold 194 apartments. The group earned a revenue of EUR 59.7 million from sale of own developed apartments in 9 months 2025 and EUR 36.0 million in 9 months 2024. In Q3 of 2025 a total of 93 apartments were sold, compared to 74 apartments in Q3 2024, and earned a revenue of EUR 14.9 million from sale of own developed apartments (Q3 2024: EUR 14.6 million).
At the end of the reporting period, the group had EUR 34.3 million in cash and cash equivalents, and equity of EUR 257.3 million (64.4% of total assets). Comparable figures as of 30 September 2024 were EUR 61.1 million and EUR 234.6 million (51.3% of total assets), respectively. As of 30 September 2025, the group’s net debt was negative EUR 8.0 million (30 September 2024: negative EUR 22.2 million).
unaudited
in thousand euros
| 2025 9 months |
2024 9 months |
2025 III quarter |
2024 III quarter |
2024 12 months |
|
| Revenue | 241,799 | 378,676 | 73,917 | 175,108 | 539,049 |
| Cost of goods sold | (194,749) | (315,597) | (55,938) | (135,738) | (443,162) |
| Gross profit | 47,050 | 63,079 | 17,979 | 39,370 | 95,887 |
| Marketing expenses | (3,753) | (3,366) | (1,052) | (1,073) | (5,030) |
| General and administrative expenses | (12,998) | (15,115) | (4,251) | (6,485) | (21,908) |
| Other operating income | 1,597 | 4,965 | 514 | 572 | 5,724 |
| Other operating expenses | (271) | (2,512) | (175) | (46) | (2,190) |
| Operating profit | 31,625 | 47,051 | 13,015 | 32,338 | 72,483 |
| Finance income/costs | 8,531 | 2,524 | 3,630 | (1,071) | 3,931 |
| incl. finance income/costs from investments in subsidiaries | – | (3,119) | – | (3,119) | (5,087) |
| finance income/costs from joint ventures | 8,486 | 6,634 | 3,642 | 2,979 | 9,951 |
| interest expense | (611) | (1,469) | (216) | (353) | (1,823) |
| foreign exchange gain (loss) | 19 | (931) | 33 | (875) | (948) |
| other financial income (expenses) | 637 | 1,409 | 171 | 297 | 1,838 |
| Profit before tax | 40,156 | 49,575 | 16,645 | 31,267 | 76,414 |
| Corporate income tax expense | (3,472) | (4,867) | (1,637) | (4,004) | (11,820) |
| Net profit for financial year | 36,684 | 44,708 | 15,008 | 27,263 | 64,594 |
| incl. net profit attributable to equity holders of the parent | 36,684 | 44,781 | 15,008 | 27,302 | 64,668 |
| net profit attributable to non-controlling interest | – | (73) | – | (39) | (74) |
| Other comprehensive income, which can subsequently be classified in the income statement | |||||
| Currency translation differences of foreign entities | (11) | 129 | (18) | 105 | 105 |
| Comprehensive income for the period | 36,673 | 44,837 | 14,990 | 27,368 | 64,699 |
| incl. net profit attributable to equity holders of the parent | 36,673 | 44,902 | 14,990 | 27,401 | 64,764 |
| net profit attributable to non-controlling interest | – | (65) | – | (33) | (65) |
| Earnings per share for profit attributable to equity holders of the parent (basic and diluted, in EUR) | 2.07 | 2.53 | 0.85 | 1.54 | 3.65 |
unaudited
in thousand euros
| 30.09.2025 | 30.09.2024 | 31.12.2024 | |
| ASSETS | |||
| Current assets | |||
| Cash and cash equivalents | 34,279 | 61,115 | 91,879 |
| Short-term deposits | 26,000 | 5,000 | 10,000 |
| Trade and other receivables | 54,537 | 108,930 | 51,419 |
| Prepaid corporate income tax | 714 | 377 | 270 |
| Inventories | 200,646 | 199,628 | 196,521 |
| 316,176 | 375,050 | 350,089 | |
| Non-current assets | |||
| Investments in joint ventures | 30,060 | 25,549 | 21,571 |
| Other shares and securities | 80 | 80 | 80 |
| Other long-term loans and receivables | 18,281 | 21,580 | 40,196 |
| Deferred income tax assets | 3,594 | 5,849 | 5,056 |
| Investment property | 12,426 | 12,645 | 12,606 |
| Property, plant and equipment | 18,306 | 16,609 | 17,147 |
| Intangible assets | 703 | 466 | 350 |
| 83,450 | 82,778 | 97,006 | |
| TOTAL ASSETS | 399,626 | 457,828 | 447,095 |
| LIABILITIES | |||
| Current liabilities | |||
| Borrowings | 9,549 | 11,541 | 21,303 |
| Payables and prepayments | 92,325 | 161,699 | 129,786 |
| Income tax liability | 31 | 6,838 | 7,101 |
| Short-term provisions | 8,978 | 7,325 | 7,678 |
| 110,883 | 187,403 | 165,868 | |
| Non-current liabilities | |||
| Long-term borrowings | 16,710 | 27,357 | 12,102 |
| Deferred income tax liability | 6,773 | 1,715 | 6,148 |
| Other long-term payables | 7,959 | 6,925 | 8,719 |
| 31,442 | 35,997 | 26,969 | |
| TOTAL LIABILITIES | 142,325 | 223,400 | 192,837 |
| EQUITY | |||
| Non-controlling interests | – | (220) | – |
| Equity attributable to equity holders of the parent |
|||
| Share capital | 7,929 | 7,929 | 7,929 |
| Statutory reserve capital | 793 | 793 | 793 |
| Currency translation differences | (52) | (16) | (41) |
| Retained earnings | 248,631 | 225,942 | 245,577 |
| 257,301 | 234,648 | 254,258 | |
| TOTAL EQUITY | 257,301 | 234,428 | 254,258 |
| TOTAL LIABILITIES AND EQUITY | 399,626 | 457,828 | 447,095 |
Interim report is attached to the announcement and is also published on NASDAQ Tallinn and Merko’s web page (group.merko.ee).
Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma senine töö uuele tasemele.
Programm sobib Sulle, kui:
Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.
Koolituste ajakava:
Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.
Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.
| Margot Toompark Kinnisvarakool OÜ Koolituste müük ja korraldus +372 525 6655 kool@kinnisvarakool.ee www.kinnisvarakool.ee |
|
Compared to the optimistic estimates at the beginning of the year, the economic growth forecast for 2025 has become increasingly modest. Estonia’s economic growth continues at a slow pace, with the latest forecasts estimating annual growth at 0.6%. The construction market shows signs of stabilisation, but the sector’s recovery remains very slow and uneven.
The Buildings segment accounts for 80% of the Group’s total revenue, and there has been no significant change in the revenue distribution between segments compared to the same period last year. The decrease in revenue compared to the same period in 2024 was primarily affected by an approximately 21% decline in the volume of the Buildings segment. Revenue in the Infrastructure segment remained essentially at the same level. During the reporting period, the Group signed a substantial volume of new contracts, the impact of which on revenue will materialise over a longer timeframe.
The Group’s gross profit margin was 6.7% and operating profitability 3.2%. Net profit for the reporting period was mainly affected by an exchange loss resulting from the weakening of the Ukrainian hryvnia against the euro.
On an annual basis, i.e., compared to 30 September 2024, the Group’s order book increased by 41%. The volume of outstanding work increased in both the Buildings and Infrastructure segments. A significant share of the order book consists of work to be performed in 2026 and 2027.
| €’000 | 30 September 2025 | 31 December 2024 |
| ASSETS | ||
| Current assets | ||
| Cash and cash equivalents | 8,083 | 8,195 |
| Trade and other receivables | 44,289 | 29,449 |
| Prepayments | 3,261 | 3,543 |
| Inventories | 25,500 | 28,091 |
| Total current assets | 81,133 | 69,278 |
| Non-current assets | ||
| Other investments | 77 | 77 |
| Trade and other receivables | 11,202 | 10,681 |
| Investment property | 5,517 | 5,517 |
| Property, plant and equipment | 12,553 | 13,247 |
| Intangible assets | 14,922 | 14,951 |
| Total non-current assets | 44,271 | 44,473 |
| TOTAL ASSETS | 125,404 | 113,751 |
| LIABILITIES | ||
| Current liabilities | ||
| Borrowings | 11,758 | 12,626 |
| Trade payables | 51,308 | 36,819 |
| Other payables | 9,814 | 10,260 |
| Deferred income | 12,519 | 12,472 |
| Provisions | 809 | 1,333 |
| Total current liabilities | 86,208 | 73,510 |
| Non-current liabilities | ||
| Borrowings | 3,395 | 5,720 |
| Trade payables | 2,955 | 5,091 |
| Provisions | 3,259 | 2,826 |
| Total non-current liabilities | 9,609 | 13,637 |
| TOTAL LIABILITIES | 95,817 | 87,147 |
| EQUITY | ||
| Share capital | 14,379 | 14,379 |
| Own (treasury) shares | (660) | (660) |
| Share premium | 635 | 635 |
| Statutory capital reserve | 2,554 | 2,554 |
| Translation reserve | 4,429 | 4,034 |
| Retained earnings | 6,484 | 4,746 |
| Total equity attributable to owners of the parent | 27,821 | 25,688 |
| Non-controlling interests | 1,766 | 916 |
| TOTAL EQUITY | 29,587 | 26,604 |
| TOTAL LIABILITIES AND EQUITY | 125,404 | 113,751 |
| €’000 | 9M 2025 | Q3 2025 | 9M 2024 | Q3 2024 | 2024 |
| Revenue | 147,666 | 55,028 | 178,722 | 63,777 | 223,925 |
| Cost of sales | (137,747) | (50,559) | (165,955) | (58,204) | (207,155) |
| Gross profit | 9,919 | 4,469 | 12,767 | 5,573 | 16,770 |
| Marketing and distribution expenses | (279) | (110) | (301) | (129) | (422) |
| Administrative expenses | (4,758) | (1,686) | (5,011) | (1,638) | (7,878) |
| Other operating income | 70 | 2 | 145 | 68 | 286 |
| Other operating expenses | (196) | (36) | (628) | (170) | (695) |
| Operating profit | 4,756 | 2,639 | 6,972 | 3,704 | 8,061 |
| Finance income | 349 | 91 | 437 | 120 | 678 |
| Finance costs | (2,517) | (613) | (2,625) | (1,079) | (3,011) |
| Net finance costs | (2,168) | (522) | (2,188) | (959) | (2,333) |
| Profit before tax | 2,588 | 2,117 | 4,784 | 2,745 | 5,728 |
| Income tax expense | 0 | 0 | (237) | 0 | (563) |
| Profit for the period | 2,588 | 2,117 | 4,547 | 2,745 | 5,165 |
| Other comprehensive income Items that may be reclassified subsequently to profit or loss |
|||||
| Exchange differences on translating foreign operations | 395 | (78) | 502 | 337 | 248 |
| Total other comprehensive income (expense) | 395 | (78) | 502 | 337 | 248 |
| TOTAL COMPREHENSIVE INCOME | 2,983 | 2,039 | 5,049 | 3,082 | 5,413 |
| Profit attributable to: | |||||
| – Owners of the parent | 1,738 | 1,872 | 3,373 | 2,353 | 3,827 |
| – Non-controlling interests | 850 | 245 | 1,174 | 392 | 1,338 |
| Profit for the period | 2,588 | 2,117 | 4,547 | 2,745 | 5,165 |
| Comprehensive income attributable to: | |||||
| – Owners of the parent | 2,133 | 1,794 | 3,875 | 2,690 | 4,075 |
| – Non-controlling interests | 850 | 245 | 1,174 | 392 | 1,338 |
| Comprehensive income for the period | 2,983 | 2,039 | 5,049 | 3,082 | 5,413 |
| Earnings per share attributable to owners of the parent: | |||||
| Basic earnings per share (€) | 0.06 | 0.06 | 0.11 | 0.07 | 0.12 |
| Diluted earnings per share (€) | 0.06 | 0.06 | 0.11 | 0.07 | 0.12 |
| €’000 | 9M 2025 | 9M 2024 |
| Cash flows from operating activities | ||
| Cash receipts from customers | 167,978 | 199,510 |
| Cash paid to suppliers | (143,000) | (173,448) |
| VAT paid | (5,906) | (7,048) |
| Cash paid to and for employees | (16,021) | (15,051) |
| Income tax paid | (350) | (237) |
| Net cash from operating activities | 2,701 | 3,726 |
| Cash flows from investing activities | ||
| Paid for acquisition of property, plant and equipment | (247) | (289) |
| Proceeds from sale of property, plant and equipment | 409 | 193 |
| Loans provided | (44) | (35) |
| Repayments of loans provided | 6 | 1 |
| Dividends received | 0 | 6 |
| Interest received | 91 | 159 |
| Net cash from investing activities | 215 | 35 |
| Cash flows from financing activities | ||
| Proceeds from loans received | 783 | 902 |
| Repayments of loans received | (1,074) | (1,857) |
| Lease payments | (1,845) | (1,689) |
| Payments of lease interest | (195) | (260) |
| Interest paid | (560) | (559) |
| Dividends paid | 0 | (661) |
| Net cash used in financing activities | (2,891) | (4,124) |
| Net cash flow | 25 | (363) |
| Cash and cash equivalents at beginning of period | 8,195 | 11,892 |
| Effect of movements in foreign exchange rates | (137) | (53) |
| Change in cash and cash equivalents | 25 | (363) |
| Cash and cash equivalents at end of period | 8,083 | 11,476 |
Nordecon’s gross profit for the first nine months of 2025 amounted to €9,919 thousand (9M 2024: €12,767 thousand). The group’s gross margin decreased slightly year on year, dropping to 6.7% for the nine-month period (9M 2024: 7.1%) and 8.1% for the third quarter (Q3 2024: 8.7%). Both operating segments earned a profit in both the nine-month period and the third quarter. The Buildings segment achieved gross margins of 7.7% for the nine months and 8.4% for the third quarter (9M 2024: 8.5% and Q3 2024: 10.2%), while the Infrastructure segment achieved gross margins of 5.5% and 8.9% for the same periods (9M 2024: 5.1% and Q3 2024: 9.2%).
The group’s administrative expenses for the first nine months of 2025 totalled €4,758 thousand, which is around 5% lower than a year earlier (9M 2024: €5,011 thousand). The ratio of administrative expenses to revenue (12 months rolling) increased year on year, rising to 4.0% (9M 2024: 3.1%), as the decline in revenue outpaced the decrease in expenses.
The group’s operating profit for the nine months of 2025 was €4,756 thousand (9M 2024: 6,972 thousand) and EBITDA was €6,719 thousand (9M 2024: €9,154 thousand).
The group’s finance income and costs are affected by exchange rate fluctuations in the group’s foreign markets, particularly movements in the exchange rate of the Ukrainian hryvnia. In the first nine months of 2025, the exchange rate of the Ukrainian hryvnia weakened against the euro by around 9% and the translation of the loans provided to the group’s Ukrainian subsidiaries in euros into the local currency gave rise to a foreign exchange loss of €591 thousand (9M 2024: €534 thousand).
The group ended the period with a net profit of €2,588 thousand (9M 2024: €4,547 thousand). Net profit attributable to owners of the parent, Nordecon AS, amounted to €1,738 thousand (9M 2024: €3,373 thousand).
The group’s operating activities produced a net cash inflow of €2,701 thousand in the nine months of 2025 (9M 2024: an inflow of €3,726 thousand). The items with the strongest impact on operating cash flow were receipts from customers and cash paid to suppliers, which decreased due to the decline in revenue.
Investing activities resulted in a net cash inflow of €215 thousand (9M 2024: an inflow of €35 thousand). Payments made to acquire property, plant and equipment totalled €247 thousand (9M 2024: €289 thousand) and proceeds from the sale of property, plant and equipment amounted to €409 thousand (9M 2024: €193 thousand). Loans provided amounted to €44 thousand (9M 2024: €35 thousand) and interest received to €91 thousand (9M 2024: €159 thousand).
Financing activities generated a net cash outflow of €2,891 thousand (9M 2024: an outflow of €4,124 thousand). The largest items were related to loans and leases. Proceeds from loans received amounted to €783 thousand, consisting mainly of the use of development loans (9M 2024: €902 thousand). Repayments of loans received totalled €1,074 thousand (9M 2024: €1,857 thousand), consisting of regular repayments of long-term investment and development loans and the change in the overdraft balance. Lease payments amounted to €1,845 thousand (9M 2024: €1,689 thousand). There were no dividend payments in the reporting period, whereas dividends paid in the first nine months of 2024 amounted to €661 thousand.
At 30 September 2025, the group’s cash and cash equivalents amounted to €8,083 thousand (30 September 2024: €11,476 thousand).
| Figure/ratio | 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 | |||
| Revenue (€’000) | 147,666 | 178,722 | 130,799 | 223,925 | |||
| Revenue change | (17.4)% | 36.6% | (20.9)% | 20.1% | |||
| Net profit (loss) (€’000) | 2,588 | 4,547 | (2,772) | 5,165 | |||
| Net profit (loss) attributable to owners of the parent (€’000) | 1,738 | 3,376 | (2,452) | 3,827 | |||
| Weighted average number of shares | 31,528,585 | 31,528,585 | 31,528,585 | 31,528,585 | |||
| Earnings per share (€) | 0.06 | 0.11 | (0.08) | 0.12 | |||
| Administrative expenses to revenue | 3.2% | 2.8% | 3.3% | 3.5% | |||
| Administrative expenses to revenue (rolling) | 4.0% | 3.1% | 3.3% | 3.5% | |||
| EBITDA (€’000) | 6,719 | 9,154 | 1,799 | 11,025 | |||
| EBITDA margin | 4.6% | 5.1% | 1.4% | 4.9% | |||
| Gross margin | 6.7% | 7.1% | 3.3% | 7.5% | |||
| Operating margin | 3.2% | 3.9% | (0.4)% | 3.6% | |||
| Operating margin excluding gain on asset sales | 3.2% | 3.8% | (0.6)% | 3.5% | |||
| Net margin | 1.8% | 2.5% | (2.1)% | 2.3% | |||
| Return on invested capital | 7.2% | 13.0% | 1.9% | 15.6% | |||
| Return on equity | 9.2% | 18.4% | (1.4)% | 21.0% | |||
| Equity ratio | 23.6% | 22.1% | 17.0% | 23.4% | |||
| Return on assets | 2.2% | 3.8% | 0.3% | 4.4% | |||
| Gearing | 15.8% | 12.6% | 16.8% | 22.6% | |||
| Current ratio | 0.94 | 1.00 | 0.91 | 0.94 | |||
| 30 Sept 2025 | 30 Sept 2024 | 30 Sept 2023 | 31 Dec 2024 | ||||
| Order book (€’000) | 276,332 | 195,628 | 175,539 | 209,489 | |||
In the nine months of 2025, revenue generated outside Estonia accounted for approximately 2% of the group’s total revenue, consisting solely of revenue generated in Ukraine. A significant proportion of revenue during the period came from the reconstruction of a building in Ovruch, Zhytomyr Oblast, Ukraine, into an apartment building for internally displaced persons, and from the restoration of the administrative building of the Kiev TV tower. In addition, we continued to provide services under contracts signed in 2023 for the reconstruction of substations and the installation of associated physical protection systems in the Poltava, Zhytomyr, Volyn and Ivano-Frankivsk oblasts. Work in these areas is taking longer than originally planned and depends on the needs of the national grid. No revenue was generated in Sweden during the period under review, as Nordecon had no construction contracts in progress in the Swedish market
| 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 | |
| Estonia | 98% | 98% | 98% | 98% |
| Ukraine | 2% | 2% | 1% | 2% |
| Finland | – | – | 1% | – |
The group’s goals include maintaining a balance between the revenues of the two main operating segments (Buildings and Infrastructure), where market conditions permit. This helps us to diversify risk and provides better opportunities to continue construction activities in challenging market conditions where, for example, volumes in one subsegment decline sharply while volumes in another start to grow more rapidly.
The group’s revenue for the first nine months of 2025 was €147,666 thousand, approximately 17% lower than in the same period in 2024, when revenue amounted to €178,722 thousand. The Buildings segment generated revenue of €118,569 thousand and the Infrastructure segment revenue of €29,082 thousand. The corresponding figures for the first nine months of 2024 were €149,615 thousand and €29,068 thousand. Revenue generated by the Buildings segment decreased by around 21%, while revenue generated by the Infrastructure segment remained more or less stable compared to the same period last year.
| Revenue by operating segment | 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 |
| Buildings | 80% | 84% | 73% | 84% |
| Infrastructure | 20% | 16% | 27% | 16% |
In the nine months of 2025, most of the revenue generated by the Buildings segment came from the public and commercial buildings subsegments, with commercial buildings contributing at their highest level in recent years. Revenue from commercial buildings increased by around 60% year on year, while revenue from public buildings decreased by around 46%. Revenue from the apartment buildings subsegment, which resulted from our own property development operations, also declined.
The largest projects in the public buildings subsegment were the design and construction of a new study and sports building for the Saku Upper Secondary School near Tallinn, the design and construction of a study building for the Estonian Centre for Defence Investment on the Raadi campus in Tartu, and the construction of Loodusmaja (Nature Hub) and the new television building of the Estonian Public Broadcasting in Tallinn.
The largest projects in the commercial buildings subsegment were the construction of the LEED Gold compliant Golden Gate office building at Ahtri 6 in Tallinn, a commercial building at Väike-Turu 7 in Tartu, the LEED Gold compliant Uusküla spa hotel on the northern shore of Lake Peipus in Alutaguse rural municipality and Lidl stores in Võru and Viljandi.
Revenue from our own property development operations, which is reported in the apartment buildings subsegment, increased compared to the same period last year, reaching €9,079 thousand (9M 2024: €7,453 thousand). The figure primarily reflects the sale of apartments in phase 1 of the Seileri Kvartal housing estate in Pärnu (https://seileri.ee) and the Tammepärja Kodu housing estate in the Tammelinn district in Tartu (https://tammelinn.ee). Preparations for and construction of the next phases are underway in both developments. When carrying out our own development activities, we carefully monitor potential risks in the housing development market.
| Buildings segment | 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 |
| Public buildings | 48% | 70% | 33% | 70% |
| Commercial buildings | 41% | 21% | 23% | 21% |
| Apartment buildings | 10% | 7% | 30% | 6% |
| Industrial and warehouse facilities | 1% | 2% | 14% | 3% |
The largest revenue contributor in the Infrastructure segment is still the road construction and maintenance subsegment, whose revenue decreased by around 17% compared to the same period last year. A major share of the subsegment’s revenue came from the construction of the Rail Baltica main line railway infrastructure: the Hagudi–Alu section of stage III in Rapla County and the Selja–Tootsi section of stage I in Pärnu County. A significant share of revenue also came from the sale of asphalt concrete and the provision of road maintenance services in Järva County. Most of the other engineering revenue resulted from the construction of a platform area for Class E aircraft at Tallinn Airport.
| Infrastructure segment | 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 |
| Road construction and maintenance | 83 % | 94% | 60% | 90% |
| Other engineering | 17 % | 6% | 31% | 10% |
| Environmental engineering | 0 % | 0% | 9% | 0% |
The group’s order book (backlog of contracts signed but not yet performed) stood at €276,332 thousand at 30 September 2025. Compared to the same period last year, the order book has increased by around 41%. In the nine months of 2025, we signed new contracts for €191,857 thousand (9M 2024: €131,801 thousand), of which contracts for €19,621 thousand in the third quarter (Q3 2024: €67,771 thousand).
| 30 Sept 2025 | 30 Sept 2024 | 30 Sept 2023 | 31 Dec 2024 | |
| Order book (€’000) | 276,332 | 195,628 | 175,539 | 209,489 |
The Buildings segment accounts for 68% and the Infrastructure segment for 32% of the group’s order book (30 September 2024: 82% and 18%, respectively). Compared to 30 September 2024, the order book of the Buildings segment has increased by 18%, primarily through contracts secured in the public buildings and commercial buildings subsegments. The order book of the Infrastructure segment has increased more than twofold, driven by contracts related to Rail Baltica.
The Rail Baltica project, which has significantly revitalised the construction sector, has been supplemented by road construction projects financed by the European Cohesion Fund through the Estonian Transport Administration. However, this does not fully offset the underfunding of road construction. The volume of public investment in the order book of the Buildings segment has also decreased. There is some activity at the local government level and in the national defence sector. The private sector is showing signs of recovery.
Major contracts secured in the nine months of 2025 include:
Based on the size of the order book and its distribution across financial years, as well as the general outlook for the economy and the construction market, the group’s management expects business volumes in 2025 to decrease compared to 2024. In a highly competitive environment, management has avoided taking unjustified risks that could materialise during contract execution and adversely affect the group’s results. The main focus is on managing fixed costs, increasing productivity and executing pre-construction and design activities effectively to leverage our professional competitive advantages.
The group’s average number of employees for the first nine months of 2025 was 425, including 272 engineers and technical professionals (ETPs). Compared to the same period last year, the number of employees decreased by around 3%.
Average number of employees at group companies (the parent company and the subsidiaries):
| 9M 2025 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 | |
| ETPs | 272 | 283 | 382 | 283 |
| Workers | 153 | 154 | 185 | 152 |
| Total average | 425 | 437 | 567 | 435 |
The group’s staff costs for the nine months of 2025, including all taxes, amounted to €14,694 thousand compared with €16,178 thousand in the same period in 2024. Staff costs declined by around 9%.
In the first nine months of 2025, the service fees of the members of the council of Nordecon AS totalled €173 thousand and the related social security charges amounted to €57 thousand (9M 2024: €149 thousand and €49 thousand, respectively).
The service fees of the members of the board of Nordecon AS totalled €424 thousand and the related social security charges amounted to €140 thousand (9M 2024: €391 thousand and €129 thousand, respectively).
We measure the efficiency of our operating activities using the following productivity and efficiency indicators, which are based on the number of employees and the staff costs incurred:
| 9M 2024 | 9M 2024 | 9M 2023 | 2024 | |
| Nominal labour productivity (rolling), (€’000) | 452.7 | 557.4 | 488.4 | 514.03 |
| Change against the comparative period, % | (18.8)% | 14.1% | 2.7% | 3.0% |
| Nominal labour cost efficiency (rolling), (€) | 8.5 | 11.0 | 10.4 | 9.3 |
| Change against the comparative period, % | (22.4)% | 5.0% | (12.8)% | (9.7)% |
The group’s nominal labour productivity and nominal labour cost efficiency decreased year on year because the decline in revenue exceeded the decrease in staff numbers and costs.
Uue kortermaja väljakutsed ei lõpe võtmete üleandmisega – need lihtsalt muutuvad. Algab uus etapp, kus fookus liigub ehituselt elanike kogemusele ja halduse kvaliteedile. Kui haldus on läbimõtlemata, võib klientide rahulolematus kiiresti murendada arendaja maine. VAU Haldus on olnud halduspartneriks näiteks Liveni Regati kodudes Pirital ja Reterra City Tornis, kus aitas defineerida hooldussüsteemid ammu enne, kui korteriühistu üldse moodustati.
Kogenud kortermajade arendajad kaasavad halduri varakult, et vältida projekteerimises hoolduslõkse ja tagada, et valmiv maja oleks ka optimaalselt hallatav. Üha enam on ka selge, et pärast korteri üleandmist saab elanikule arendaja “näoks” hoopis haldusfirma. Kui kommunikatsioon lonkab või probleemid lahenevad aeglaselt, langeb varjund arendaja peale.
Arendaja maine sõltub otseselt sellest, kuidas elanikud esimese 3–6 kuu jooksul oma kodu kogevad. Kui mured kuhjuvad või suhtlus on katkendlik, jõuab rahulolematus kiiresti avalikku ruumi – ja see kandub üle ka arendajale.
Professionaalne kinnisvarahaldus tähendab süsteemset protsessi ja selget kommunikatsiooni, mitte pelgalt korrashoidu. Ideaalis on haldusfirma arendaja mõttekaaslane, kelle eesmärk on tagada, et maja toimib ja elanikud on rahul.
Tugev halduspartner:
Selline koostöö aitab arendajal ennetada tüüpilisi kasutusfaasi “valupunkte” – ventilatsiooniprobleeme, turvasüsteemide hoolduse puudujääke või info liikumise takerdumist.
Haldusturul kohtab endiselt olukordi, kus töö on tehtud vaid paberil, kuid mitte sisuliselt. Paljudel juhtudel on töö tehtud tegelikult ainult kliendile esitatud arvel. Kui hooldusdokumete küsida, siis neid ei ole ja hakatakse tagantjärgi vormistama. Oleme oma praktikas näinud, kuidas näiteks ventilatsioonisüsteem ei toiminud aastaid, ehkki hooldustasu oli regulaarselt tasutud, või kuidas turvavalgustus jäi ühendamata akutoitega süsteemi. Kui esimene neist tegemata jätmistest võib pikemas plaanis kahjustada hoone ja elanike tervist, siis teine võib õnnetuse korral osutuda eluohtlikuks.
Uue kortermaja puhul ei pruugi sellised puudused kohe välja paista – esimesed kuud, vahel isegi aastad, näib kõik toimivat. Just seetõttu on oluline, et halduspartneri töö oleks läbipaistev, kontrollitav ja hästi kommunikeeritud. VAU Halduses teavitab haldur elanikke regulaarselt, mis on tehtud ja mis plaanis. Nii on kõigil selge arusaam, mis majas toimub ja milliseid samme tehakse hoone hea käekäigu tagamiseks.
Halduspartnerit valides tasub küsida:
Nendele küsimustele “jah” vastav partner aitab tagada, et hoone väärtus püsib ja elanike rahulolu loob tugeva aluse arendaja järgmistele projektidele.
Haldusteenuse partneri valik juba kortermaja arenduse algusfaasis on strateegiline otsus, mitte vormistuslik etapp projekti lõpus. Õige halduspartner hoiab hoone töös, säilitab või kasvatab kliendi vara, kuid mis kortermaja arendaja seisukohast kõige olulisem – ta hoiab arendaja mainet.
Kui haldus algab varakult, on läbipaistev ja tehniliselt pädev, saavad uued elanikud kolida mitte lihtsalt uude majja, vaid toimivasse keskkonda. See ongi arendaja edu tegelik mõõdupuu.
Alar Toomik
Vau Haldus OÜ
Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ardo Lepa sõnul on hüppeliselt kasvanud pärast kinnisvaratehingu sõlmimist tehtud kaebuste arv, millega ostja üritab varjatud puudustele viidates müüjalt hiljem kompensatsiooni saada.
Ardo Lepa kinnitusel on ostjal õigus kolme aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist müüjale pretensioone esitada ka nende puuduste eest, millest kumbki osapool polnud tehingut tehes isegi teadlik. „Hilisemate kaebuste arv kasvas hüppeliselt peale Jan Uuspõllu juhtumit, mille käigus näitleja müüs kinnisvara, millel ilmnesid varjatud puudused. Müüja pidi maksma kompensatsiooni ja läks lõpuks pankrotti. Riskid ongi kasvanud pigem müüjate jaoks – ühest küljest on ostjad teadlikumad, teisalt kiputakse seda ka kuritarvitama,“ ütles Lepp.
„Palju niiöelda kalastatakse, et äkki müüja maksab näiteks igapäevasest kasutamisest tekkinud kulumise kinni. Nõutakse nii remondikulude katmist kui ka tehingu tagasipööramist, koos kahjutasu ja advokaadikulude tasumisega. Kahjutasud võivad kümnetesse tuhandetesse ulatuda,“ rääkis Lepp.
„Vähem probleeme on tüüpkorteritega, mille seisukord ja plussid-miinused on üldjuhul lihtsamini hinnatavad, kuid ka nende osas võib esile kerkida probleeme, mida ükski müüja ei oska ette näha. Näiteks võib pealtnäha heas korras korteris ilmneda ootamatu probleem alles pärast seda, kui ostja otsustab põrandaid vahetada ning töö käigus selgub, et põranda konstruktsiooni alla on tekkinud hallitus, mida polnud väliselt võimalik tuvastada ja mida müüja ei teadnud ega pidanudki teadma, sest tema ei olnud põrandakonstruktsioone kunagi avanud,” kirjeldas Lepp.
“Kõige rohkem on nii ostja kui müüja jaoks ohukohti eramute ning maamajadega. Maakohtades võimendab probleemi ka see, et kinnisvaramaaklerid, kes tehinguid nõustavad ja sellega riske maandavad, kaaluvad järjest enam ameti mahapanemist. Ühele omanikule kuuluvate monopoolsete kinnisvaraportaalide KV.ee ja City24 kuulutuste hinnad on nii kalliks läinud, et maapiirkondades, kus kinnisvara maksab vähem, on keeruline maakleritel ots-otsaga välja tulla. Sellega kaob eriti müüja jaoks oluline turvakiht,“ nentis Lepp ja lisas, et suure tõenäosusega kasvab seetõttu ebakorrektse dokumentatsiooni ja varjatud puudustega kinnisvaraobjektide osakaal turul.
Ardo Lepa sõnul ei tähenda varjatud puudus, et müüja üritaks midagi varjata, vaid ta ei pruugi sellest ka ise teadlik olla. „Korrektne peab olema kõik alates müügikuulutusest kuni ostu-müügilepinguni, kuhu tasub kirja panna kõik võimalikud puudused. Varjatud puuduste eest kaitsmiseks on ka müügilepingud muutunud varasemast üksikasjalikumaks ja pikemaks. Tegelikult tasub juba peale potentsiaalse ostjaga kohtumist saata kirjalik memo, kus on kõik teadaolevad puudused kirjas,“ soovitas Lepp.
„Kõige levinumad põhjused kompensatsiooni küsimiseks on hoone vähene soojapidavus, hallitus, katuse läbilaskmine ning puuduliku dokumentatsiooniga seotud probleemid,“ lisas Lepp.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta septembris püsivhindades 1,5% vähem toodangut kui eelmisel aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 4,8%, kuid kahanes energeetikas 18,5% ning töötlevas tööstuses 0,4%.
Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder selgitas, et töötlevas tööstuses aasta esimesed kaheksa kuud tootmine kasvas, kuid toodang hakkas septembris vähesel määral kahanema. „Kuigi enamikes suurema osatähtsusega töötleva tööstuse tegevusalades maht suurenes, vähenes see märkimisväärselt mitmes keskmise osatähtsusega tegevusalal. Suurem kahanemine toimus põlevkiviõli (37,9%), mujal liigitamata masinate ja seadmete (22,2%) ning joogitootmises (21%),“ lisas Bunder.
Põlevkiviõli tootmise vähenemise ühe põhjusena nimetas Bunder septembris aset leidnud allahindlusi. „Joogitootmise kahanemist iseloomustas aga linnaseõlu ja lahjade alkohoolsete jookide koguste vähenemine,“ kirjeldas Bunder.
Suurematest tegevusaladest kasvas toiduainete (2,2%), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,1%), metalltoodete (10,2%) tootmine ning puidutöötlemine (5,1%).
Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta septembris 66,6% välisturule. Võrreldes 2024. aasta septembriga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 1,9% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule suurenes 4,7% ning müük ekspordiks vaid 0,4%.
Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti septembris võrreldes augustiga tööstuses kokku 1,1% ning töötlevas tööstuses 1,6% vähem toodangut.
Energeetika valdkonnas kahanes septembris elektri tootmine koguseliselt (MWh) 23,8%, soojuse tootmine aga kasvas 5,1%. „Juulist septembrini on elektrienergia toodangu vähenemise taga olnud omatoodangu asendumine odavama taastuvenergia impordiga,“ selgitas Bunder.
Tööstustoodangu mahuindeks – indeks, mis näitab toodetud tööstustoodangu mahu muutust püsivhindades võrreldes baasperioodiga. Toodangu arvutamiseks püsivhindadesse kasutatakse tootjahinnaindeksit.
Tööstustoodangu müügiindeks – indeks, mis näitab müüdud tööstustoodangu maksumuse muutust jooksevhindades võrreldes baasperioodiga.
Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.
Tööstustoodangu indeksi koostamiseks kogub ja analüüsib statistikaamet andmeid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.
Andmed on avaldatud 5.11 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.
Viimastel aastatel on varjatud puuduste teema kinnisvaraturul saanud palju tähelepanu. Mitte niivõrd seetõttu, et probleem oleks kasvanud, vaid pigem seepärast, et inimeste teadlikkus on tõusnud. Kui ostjad ja müüjad tunnevad paremini oma õigusi, tekib paratamatult ka rohkem arusaamatusi – sest igaüks tõlgendab “varjatud puudust” veidi omamoodi. Sellest räägib lähemalt Uus Maa Maakri kutseline maakler Ketlin Jundas.
Lihtsalt öeldes on varjatud puudus selline probleem, mida ei näe ei ostja ega müüja. See võib avalduda alles hiljem, näiteks siis, kui pärast tehingut selgub, et maja ei pea sooja või torustik lekib. Konfliktid tekivadki sageli seetõttu, et eeldatakse – müüja kindlasti teadis, kuigi tegelikult ei pruukinud.
Kui aga tõendatakse, et müüja jättis midagi teadlikult mainimata, ei ole see enam lihtsalt varjatud puudus, vaid eksitamine.
Probleeme on keeruline üheselt loetleda, sest need tekivad enamasti ootuste ja tegelikkuse lahknevusest.
Näiteks ostab pere vana talumaja sooviga seal aastaringselt elada, kuid hiljem selgub, et sooja saab ainult siis, kui ahju mitu korda päevas kütta. Müüja jaoks tundus see täiesti normaalne, aga ostja ootas tänapäevast mugavust.
Sellised olukorrad ei teki pahatahtlikkusest – vaid kommunikatsiooni puudumisest.
Kõige olulisem on ausus ja detailsus. Kõik, mida müüja teab, ja ka see, mida ta ei tea, tuleks lepingus ausalt kirja panna. Kui tegemist on näiteks pärandvaraga ja müüja ei ole seal ise elanud, peab see kindlasti lepingus kajastuma koos märkega, et ostja on sellest teadlik.
“As is”-klauslid (“müüakse sellisel kujul, nagu on”) ei kaitse müüjat, kui ta teadis probleemist ja jättis selle mainimata. Palju tõhusam on aus ja põhjalik kirjeldus: “Maja on vana, remonti pole aastaid tehtud, elektrisüsteemi kohta puudub info.” Ka teadmatus tuleks fikseerida. Oluline on märkida nii see, mida tead, kui ka see, mida ei tea.
Ekspertide kaasamine – olgu selleks maakler, jurist või ehitusspetsialist – aitab vältida valesti mõistetud kokkuleppeid. Paljud vaidlused jäävadki kohtusse jõudmata, sest osapooled lepivad hiljem omavahel kokku, kuid pinget ja emotsioone oleks saanud ennetada selgema lepinguga.
Praktikas soovitan mõnikord tellida enne tehingut ehitusspetsialisti eksperthinnangu – kas müüja ja ostja ühiselt või eraldi. See on odavam ja rahulikum lahendus kui hilisem kohtuvaidlus.
Maaklerina puutun selle teemaga kokku üsna tihti. Oma karjääri jooksul on kohtuni jõudnud ainult üks juhtum. Tõenäoliselt seetõttu, et spetsialistina suudan enamik potentsiaalseid konflikte ennetada juba protsessi käigus. Juristide lauale jõuavad olukorrad tavaliselt siis, kui kahju kommunikatsioonis on juba pöördumatu.
Minu kogemus ütleb, et lahendus konfliktile asub müügiprotsessi esimeses pooles – seal, kus info kogutakse, küsimused küsitakse ja ootused sõnastatakse. Maakleri töö ongi see koht, kus saab väga palju ära teha, et hilisemaid vaidlusi ei tekiks.
Seetõttu võin öelda, et varjatud puuduste kasvu trendi kinnisvaramaakleri vaatest ma ei näe. Juristide jaoks võib pilt tunduda vastupidine, sest nende lauale jõuavadki vaid need lood, kus kommunikatsioon jäi poolikuks.
Varjatud puuduste vastu ei saa end kaitsta ühegi triki ega klausliga. Aitab ainult läbipaistvus.
Kui kõik teadaolev ja ka teadmatus on lepingus ausalt kirjas, saavad mõlemad pooled kindluse, et nad teevad tehingu selge teadmisega, mis nad ostavad ja mis nad müüvad.
Kõrgelt hinnatud kinnisvaraarendaja, peamiselt Harjumaal tegutsev Everaus Kinnisvara, teatab oma tegevuse laienemisest Lõuna-Eestisse, omandades ehitusloaga kinnistud ja rajades Tartumaale, Tartu linna piirimail asuvasse Kõrvekülla ambitsioonika elamukvartali. Projekti raames rajatakse viis kaasaegset energiatõhusat kortermaja kokku 90 korteriga.
Laienemine tähistab arendaja jaoks esimest suuremahulist projekti väljaspool pealinna piirkonda ning on vastus Lõuna-Eesti, eriti Tartu linna lähedaste piirkondade kasvavale nõudlusele kvaliteetse ja terviklikult kujundatud elukeskkonna järele.
„Oleme Harjumaal saavutanud tugeva positsiooni terviklike ja energiatõhusate elukeskkondade loomisel, kuid näeme, et ka Tartu lähipiirkond areneb kiiresti ja pakub suurepäraseid elutingimusi. Kõrveküla on oma arenenud taristu – kooli, lasteaia, spordirajatiste ja Tartu läheduse – tõttu ideaalne valik meie esimeseks suuremaks projektiks siin piirkonnas. Meie eesmärk on pakkuda kohalikele elanikele ja Tartusse kolijatele modernseid, mugavaid ja madalate ülalpidamiskuludega kodusid, kus silmapaistva arhitektuuri, põhjalikult läbimõeldud planeeringute ja energiatõhusate lahenduste kõrval on vähemalt sama tähtis väliruum,“ kommenteeris laienemisplaane Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuht Janar Muttik.
Arendus valmib etapiti. Ettevalmistustööd kahe- kuni neljatoaliste kortermajade ehitamisega alustamiseks on lõpusirgel ja plaanide kohaselt valmib esimene maja 2026. a lõpus. Esimese etapi müük on samuti juba alanud.
Everaus Kinnisvara on ambitsioonikas elamu- ja ärikinnisvara arendaja. 2015. aastal eramute arendajana alustanud ettevõte on tänaseks kasvanud mitmekesiseima portfelliga arendajaks, kelle arendusprojektide seas on nii kortermajad, ridaelamud, paarismajad kui eramud, büroohooned, lao- ja stock-office-pinnad ja minilaod, lisaks eramukrundid ja külaliskorterid. Kui elamukinnisvara projektid on mõeldud müügiks, siis ärikinnisvara arendatakse riskide hajutamiseks väljaüürimise eesmärgil rahavooprojektidena ja rajatud ärihooned jäetakse enda omandisse. Everaus Kinnisvara on ainus kinnisvaraarendaja Eestis, kelle pea kõik valminud elamuarendused on pälvinud kõrge tunnustuse kodukonkurssidel. Eesrindlike valikute tõttu on arendaja projektidele enam kui kord omistatud tiitel „esimene omataoline.“
Oktoobris tehti Tallinnas 997 kinnisvara ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3057 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
1Partneri Kinnisvara analüütiku sõnul on Tallinna turg sügiseks saavutanud uue stabiilse taseme, mil iga kuu toimub kinnisvaraga tuhatkond tehingut. “Kui aasta esimesel poolel liikus igakuine maht 900 tehingu ümber, siis sügiseks tundub uus “piirnorm” olema tuhat ja kõigi eelduste kohaselt jääb see nii vähemalt aasta lõpuni,” märgib Elia Vääri ning lisab, et kinnisvaratehingute koguväärtus ulatus oktoobris 176 miljoni euroni.
Lõppenud kuu jooksul müüdi pealinnas 762 korterit, mida on 8,5% vähem kui septembris ja kalleim korter leidis uue omaniku 1 200 000 euroga. “Tehingud korteritega, mille maksumus ületab miljoni euro piiri, on Tallinnas samuti muutunud enam-vähem igakuiseks ning ajas taoliste tehingute arv vaikselt, aga kindlalt kasvab,” kommenteeris Vääri.
Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus oktoobris 3057 euroni ja mediaanhind 2840 euroni ruutmeetri kohta. “Hinnatase on kuust kuusse paigas ja suuremat muutust siin lähema poole aasta jooksul pigem oodata ei ole. Vaadates uute korterite ehitusega seotud sisendhindade kasvu võib eeldada, et kinnisvarahinnad pööravad tõusule siis, kui tõuseb uute korterite osakaal kogu müügimahust,” selgitas 1Partner Kinnisvara analüütik turul valitsevat hinnadünaamikat.
Oktoobris müüdi ka 36 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 4 elamumaa krunti. Kalleim hoonestatud elamumaa kinnistu müüdi 1 200 000 euro eest.
2025. aasta III kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 426 tuhat eurot puhaskasumit (2024 III kvartal: 134 tuhat eurot). Fondi tulud kasvasid aastaga 176 tuhandelt eurolt 468 tuhande euroni, samal ajal kui kulud ei muutunud. Fondi varade maht oli 30.09.2025 seisuga 28 167 tuhat eurot (31.12.2024: 27 478 tuhat eurot).
EfTEN United Property Fund’i investeeringud toimisid 2025. aasta III kvartalis ootuspäraselt. Suuremates ärikinnisvaraobjektides, kuhu fond on investeerinud peamiselt läbi EfTEN Capitali AS-i poolt valitsetavate teiste fondide, püsis vakantsus eelmise kvartali tasemel.
Uus-Järveküla elurajooni arendusinvesteering on liikumas oma lõpufaasi. Juulis anti klientidele üle viimased kolmandas etapis valminud ridamajad. Saadud müügitulu arvelt tagastas Invego Uus-Järveküla OÜ fondile 128 tuhat eurot omaniklaenu intresse ja 1,092 miljonit eurot omaniklaenu põhiosa. Kokku on arendusettevõte 2025. aastal tagastanud fondile 2,73 miljoni euro ulatuses laenu põhiosa ja intresse. Kolmandas kvartalis lõpetati suurem osa elurajooni viimase, 32 ridamaja osast koosneva, ehitusetapi välistest ehitustöödest. Ehituse poolelt on jäänud lõpetada veel siseviimistlustööd. Kvartali lõpu seisuga oli klientide poolt broneerimata 25 ridamaja osa, mis on juba valminud või valmivad 2026. aasta kevadel. Lisaks on müümata üks ärimaa ning üks eramukrunt.
Bilansipäeva järgselt teatas fond investoritele tehtavast 420 tuhande euro suurusest väljamaksest, mille aluseks on alusfondidest ning Invego Uus-Järveküla OÜ-st laekunud tulud. Sellega on fond koos kevadel tehtud väljamaksega teinud investoritele 2025. aastal väljamakseid enam kui 9% ulatuses fondi turukapitalisatsioonist.
| III kvartal | 9 kuud | |||
| 2025 | 2024 | 2025 | 2024 | |
| € tuhandetes | ||||
| TULUD | ||||
| Intressitulu | 116 | 137 | 413 | 447 |
| Alusfondidest välja makstud kasum | 0 | 0 | 420 | 260 |
| Intressikulu | 0 | 0 | -6 | 0 |
| Muud finantstulud | 0 | 0 | 4 | 5 |
| Neto kasum / kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt | 352 | 39 | 1 427 | -26 |
| Tütarettevõtetelt | 47 | 26 | 784 | -114 |
| Alusfondidelt | 305 | 13 | 643 | 88 |
| Tulud kokku | 468 | 176 | 2 258 | 686 |
| KULUD | ||||
| Tegevuskulud | ||||
| Valitsemistasud | -26 | -28 | -82 | -84 |
| Fondi administreerimise kulud | -5 | -5 | -22 | -21 |
| Muud tegevuskulud | -11 | -9 | -49 | -46 |
| Tegevuskulud kokku | -42 | -42 | -153 | -151 |
| Ärikasum/ -kahjum | 426 | 134 | 2 105 | 535 |
| Aruandeperioodi puhaskasum /-kahjum | 426 | 134 | 2 105 | 535 |
| Tava- ja lahustatud kasum / -kahjum osaku kohta (eurodes) | 0,17 | 0,05 | 0,85 | 0,22 |
| 30.09.2025 | 31.12.2024 | |
| € tuhandetes | ||
| VARAD | ||
| Käibevarad | ||
| Raha ja raha ekvivalendid | 1 428 | 0 |
| Lühiajalised hoiused | 0 | 120 |
| Antud laenud | 1 917 | 3 519 |
| Muud nõuded ja viitlaekumised | 382 | 1 039 |
| Käibevarad kokku | 3 727 | 4 678 |
| Põhivarad | ||
| Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande | 22 301 | 21 063 |
| Investeeringud tütarettevõtjatesse | 1 938 | 1 154 |
| Alusfondidesse | 20 363 | 19 909 |
| Antud laenud | 2 149 | 2 149 |
| Põhivarad kokku | 24 450 | 23 212 |
| VARAD KOKKU | 28 177 | 27 890 |
| KOHUSTUSED | ||
| Panga arvelduskrediit | 0 | 400 |
| Lühiajalised kohustused | 10 | 12 |
| Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus | 10 | 412 |
| FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS | ||
| Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus | 28 167 | 27 478 |
| Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku | 28 177 | 27 890 |
EfTEN United Property Fund 2025. aasta 9 kuu ja III kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel.
Eestis luksuskinnisvara vahendamisega tegelev LUXUM Real Estate pärjati Londonis European Property Awardsil kolme auhinnaga, sealjuures „Parim kinnisvarabüroo 2025-2026“.
LUXUMi brändi- ja turundusjuhi Marek Taburi sõnul on tegemist oma valdkonna juhtiva konkursiga Euroopas, kus osales enam kui 5000 kinnisvarasektori ettevõtet. „Osalejaid hindas üle 100 tippeksperdi, kes analüüsisid 70 lehekülje pikkuse raporti alusel ettevõtte tegevusi, meeskonda, turundust, disaini ja tulemusi nii oma riigis kui rahvusvaheliselt,“ rääkis Tabur.
LUXUM Real Estate teenis European Property Awardsil kolm võitu regionaalsetes kategooriates – “Eesti parim kinnisvarabüroo 2025-2026”, “Eesti parim kinnisvarabüroo turundus 2025-2026” ja “Eesti Parim kinnisvarabüroo koduleht 2025-2026”. Lisaks nomineeriti LUXUMi brändi turundus kogu Euroopa nelja parima hulka.
„LUXUMil oli väga hea aasta – suutsime taas kasvatada käivet ja portfelli eksklusiivsete kodudega. Vaatamata viimaste aastate kinnisvaraturu madalseisule edestasime turgu 10%-15% ja hinnalise kinnisvara müük läheb hästi. Järjest enam loeb ka rahvusvaheline turundustöö – kallile kinnisvaraobjektile leiab ostja ka teisest riigist, peab lihtsalt oskama nendeni jõuda“ lisas Tabur.
LUXUM Real Estate butiikbüroo kuulub Eesti suurimasse kinnisvarakontserni UUS MAA ning tegeleb premium-kinnisvara rahvusvahelise vahendamisega.
European Property Awards on kõige suurem ja mainekam kinnisvaravaldkonna konkurss Euroopas. Osalejaid hindas üle 100 oma valdkonna eksperdi, kes pöörasid tähelepanu teenuste kvaliteedile ja professionaalsusele, brändi turundusele ja disainile, innovatsioonile ning originaalsusele. Hindamiskomisjoni esimees oli Lord Best Suurbritannia parlamendi ülemkojast.
Statistikaameti esialgsel hinnangul nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks oktoobris septembriga võrreldes ei muutunud.
Hinnasurved majanduses on vähenenud. Maksutõusude mõju on taandunud. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi on järjest vähem neid ettevõtteid, kes plaanivad järgmistel kuudel hindu tõsta.
Kõige olulisema kaubagrupi – toidu – hinnad kuuga langesid. Toidukaupluste vahel valitseb tugev konkurents. Kliendi poodi meelitamiseks korraldatakse ulatuslikke kampaaniaid. Toidu jaemüüjate käive on selle aasta esimese üheksa kuu jooksul kasvanud vaid 1,5%, samas kui toidu müügimaht on hindade tõusu järel vähenenud 4,1% võrra. Maht alaneb, sest inimesed ostavad vähem ja odavamat kaupa.
Mootorikütuseid müüdi endiselt varasemast odavamalt. Mootorikütuste jaemüügi käive on üheksa kuuga kasvanud 7,7% ja maht hindade languse tõttu tõusnud 13,0%.
Koolivaheaeg kergitas lennukipiletite ja spaade hindu. Sügishooaja algus tõstis elektri ja kütte hinda.
Eelmise aastaga võrreldes kallinesid kaubad ja teenused 4,5% võrra. Tänavu kasvavad hinnad Swedbanki prognoosi järgi umbes 5% võrra ja järgmisel aastal ligi 3%. Tuleval aastal jääb maksude mõju hindadele selle aastaga võrreldes väiksemaks, sest autode registreerimistasu mõju kaob.
5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile
Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi
Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse esimees
Kas kaitsetööstuse buum muudab kinnisvara?
Moderaator Ardi Roosimaa, Restate nõukogu liige
Diskussioonipaneelis Rauno Oja, Jaak Tarien
Kas oleme mõnusalt kriitilised?
Rait Videvik, müügikultuuriedendaja
Kinnisvaravahendus 3.0
Moderaator Ingvar Allekand, Domus Kinnisvara juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Piret Kergandberg, Urmas Uibomäe, Tarmo Kase
Büroopindade sektor – elevant toas?
Moderaator Tanel Olek, Mainor Ülemiste AS juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Aira Veelmaa, Keir Hildebrand
Kinnisvaraarenduse rahastamise tööriistakast 2026
Moderaator Hannes Roosaar, Elon OÜ partner
Diskussioonipaneelis Valeria Kiisk, Jürgen Raag, Sander Lõhmus
Elamispindade turu hetkeseis ja tuleviku väljavaade ning olulised tegurid
Moderaator Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige
Diskussioonipaneelis Catlin Vatsel, Tanel Tarum, Jaanus Bõstrov
Päeva juhivad Tõnis Rüütel ja Mika Sucksdorff
„Tõusev kinisvaratäht 2025“ ja „Säravaim kinnisvaratäht 2025“ laureaatide väljakuulutamine
Konverentsile registreerimine hiljemalt 31. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee
Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT
Kohtumiseni konverentsil!
Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank
Luminor panga rahastusel kerkib Saue vallas Alliku külas ehitus- ja tööriistade müüja Hammerjack uus lao- ja büroohoone. Ligi 2400-ruutmeetrise netopinnaga ärihoone valmib tuleva aasta veebruaris.
Hammerjacki juhatuse liikme Raido Ingeraineni sõnul tingis vajaduse uue, nii lao- kui kontoripindadega hoone järele kasvav nõudlus, et tellimusi võimalikult kiiresti ja efektiivselt komplekteerida.
„Laienemisplaanide vaatest on meile oluline partneri olemasolu, kes mõistab meie valdkonna spetsiifikat ja kasvuvajadusi. Luminor on pakkunud meile paindlikke lahendusi, mis toetavad nii igapäevast tegevust kui ka suuremaid investeeringuid,“ ütles Ingerainen.
Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul on panga eesmärgiks olla toeks Eesti ettevõtetele, kes on kasvule orienteeritud. Luminor finantseerib mullu Eesti parimaks ehitus- ja tööriistade e-poeks valitud Hammerjacki uue ärihoone rajamist ligikaudu 1,8 miljoni eurose laenuga.
“Hammerjack on tugeva turupositsiooniga Eesti ettevõte ning meil on hea meel omaltpoolt ettevõtte pikaajalist arengut toetada,“ lausus Julge.
Saue vallas Alliku külas asuvasse tehnoparki ehitatavas Hammerjacki uues hoones on kaasaegsed laoruumid, toodete komplekteerimisala ja kontoripinnad. Hoone ehitab Maru Ehitus.
Eesti kapitalil põhinev Hammerjack on 1999. aastal asutatud tööriistade, rauakaupade ja erinevate tarvikute hulgi- ja jaemüüja. Valdavas osas hulgimüüki teostaval Hammerjackil on ka kauplused Tallinnas Mustamäel ja Laagri alevikus.
