Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Swedbank: Pea 1400 päeva euribori tõusust: laenusummad löövad rekordeid

10.03.2026 Karel Hanni

Praeguseks on möödas ligikaudu 1400 päeva ehk pea neli aastat ajast, mil euribor pärast pikka negatiivsete intresside perioodi taas üle nulli kerkis. Kui kiire intressitõus pani esialgu paljud koduostjad ootele, siis nüüdseks löövad keskmised laenusummad rekordeid ja sõlmitud lepingute arv kasvab hoogsalt.

Kui aastad 2022–2023 tähistasid kiiret intressitõusu ja kohanemisperioodi, siis viimase aasta jooksul on turg jõudnud uude tasakaalu. Juba 2024. aasta pakkus euribori languse tõttu positiivseid emotsioone, kuid 2025. aasta tõi turule märgatava elavnemise. Eesti Panga andmeil väljastasid pangad aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% rohkem kodulaene.

Elavnemisele on kaasa aidanud euribori stabiliseerumine 2,1% taseme ümber. „Kui varem jälgisid laenuvõtjad euribori liikumist igapäevaselt, siis praegu see enam nii suurt elevust ei paku,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Tema sõnul näitavad panga andmed, et stabiilsemas intressikeskkonnas on koduostjad turule selgelt tagasi tulnud ning kodulaenude keskmised summad on viimasel aastal olnud sõltuvalt vanusegrupist kuni 20% suuremad kui aasta varem.

„Kui inimesel on selge soov ja plaan kodu soetada ning tema rahaasjad on korras, siis ei ole tavaliselt määrav, millises valdkonnas ta töötab või millises vanuses ta on. Meie eesmärk on aidata kõigil soovijail unistused teoks teha ning leida igale kliendile tema olukorrast lähtuv lahendus ja teha talle parim võimalik pakkumine,“ selgitas Pärgma.

Suurimad kodulaenud on 31–35-aastastel

Swedbanki andmeil on kõige nooremate, alla 22-aastaste klientide keskmine kodulaen umbes 74 000 eurot, mis peegeldab enamasti esimest sammu kinnisvaraturule ja väiksemat kodu. Vanuses 22–25 aastat on keskmine laenusumma tõusnud juba 111 000 eurole.

Järgmises ehk 26–30-aastaste vanuserühmas ulatub see juba 151 000 euroni. Kõige suuremaid kodulaene võetakse aga vanuses 31–35 aastat, kus keskmine laenusumma on umbes 165 000 eurot. Just nendes vanuserühmades jõutakse sageli eluetappi, kus luuakse peret ning vajatakse senisest suuremat kodu.

Pärast 35. eluaastat laenusummad küll mõnevõrra vähenevad, kuid mitte oluliselt. Näiteks 36–40-aastastel on see umbes 158 000 eurot ning 41–45-aastastel ligikaudu 140 000 eurot. Ka üle 46-aastased kliendid võtavad aktiivselt kodulaenu – nendel on keskmine laenusumma umbes 106 000 eurot.

Kinnisvararedelil liigutakse nii edasi kui ka tagasi

Sageli peegeldavad laenusummade muutused liikumist kinnisvararedelil. Nooremad ostavad esialgu väiksema ja soodsama kodu, kuid sissetulekute kasvades liigutakse suuremate või uuemate elamispindade poole. „Hilisemas eas hakkavad laenusummad taas vähenema. Osa inimesi kolib laste väljakolimise järel väiksemale pinnale ning paljudel on selleks ajaks kogunenud ka suurem omafinantseering,“ selgitas Pärgma.

Kodu ostmine on enamasti inimese elu üks suuremaid finantsotsuseid ning sellega kaasneb ka palju praktilisi samme – alates laenust ja hindamisest kuni kindlustuse ja igapäevapanganduseni. Seetõttu hindavad Pärgma sõnul paljud kliendid lahendusi, kus kogu koduostuga seotud protsess on võimalikult selge ja mugav.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Eesti Pank: Hoogne laenamine Lätis ja Leedus tõstab seal tegutsevate Eesti pankade riske

10.03.2026 Mari Tamm

Leedu ja Läti pangalaenuturg oli eelmisel aastal intressimäärade languse ja majanduse paranemise toel väga hoogne, olles isegi euroala kiiremate seas. Prognooside järgi võib eeldada, et kiire laenukasv jätkub seal ka lähiaastatel. Arvestades, et Eesti pangagruppide laenuportfellist on umbes veerand seotud Läti ja Leedu turuga, suurendab sedavõrd kiire laenukasv teistes Balti riikides riske ka Eesti pangandussektoris.

Pangagruppide tegevus on tihtipeale piiriülene, mistõttu võib grupi üksuse käekäik ühes riigis mõjutada kogu gruppi ja selle tegevust teisteski riikides. Kui näiteks pangagrupp kannab ühes riigis suuri kahjumeid, võib ta olla sunnitud laenamist ka mujal piirama. Väga suurte probleemide korral võib ohtu sattuda isegi kogu grupi toimimine. Eesti Panga ülesanne on hinnata pidevalt Eesti pankade piiriüleseid riske ja nende võimalikku mõju siinse finantssektori toimimisele.

Eesti pangandussektori jaoks muutus tegevus välisturgudel varasemast märksa olulisemaks 2019. aastal, kui kahe välismaise päritoluga pangandusüksuse ühendamisega loodud Luminor Bank koondas enda alla filiaalidena ka Läti ja Leedu ärid. Hiljem on ka mitmed teised, peamiselt väiksemad pangad oma tegevust välisturgudel järk-järgult laiendanud. Viimastel andmetel on Eesti pangagruppide laenuportfellist ligikaudu 69% välja antud Eesti residentidele, 18% langeb Leedu, 9% Läti ja pisut enam kui 4% muude välisriikide arvele. Seetõttu on Eesti finantssektori toimimise seisukohalt välisturgudest oluline eelkõige see, mis toimub Leedu ja Läti majanduses ja pangandusturul ning kuidas sealsetel äridel läheb.

Lätis ja Leedus on laenukasv hoogsam kui Eestis

Oleme Eestis viimase pooleteise aasta jooksul näinud majanduse olukorra paranemist ja intresside langust ning sellega seoses ka laenuaktiivsuse elavnemist ja laenuportfelli kasvu kiirenemist. Üldjoontes on sarnane areng toimunud ka Leedus ja Lätis. Kuna nende riikide majandused kogesid aga viimati Eestist tagasihoidlikumat langust ja taastusid sellest kiiremini, on laenukasvu hoogustumine olnud seal veelgi tempokam. Kui Eestis kasvas ettevõtete ja majapidamiste laenuportfell 2025. aastal kokkuvõttes 7%, siis Lätis ulatus kasv 16%ni ja Leedus koguni 18%ni, mis paigutab need euroala kiiremini kasvavate riikide hulka (vt joonis 1). Kuigi Eesti pangagruppide sealsed portfellid on tervikuna kasvanud kogu turust mõnevõrra aeglasemalt, tähendab see siiski, et pangagruppide koondlaenuportfelli riskid on suurenenud kokkuvõttes kiiremini, kui ainult Eestis välja antud laenude kasvu hinnates võiks järeldada.

Kiire laenukasv teeb ettevaatlikuks

Iseenesest on ju tore, kui Eestis asutatud pankadel õnnestub ka välisturgudel äri ajada. Samas tuleb arvestada, et liiga kiire laenukasv ei pruugi hea olla ei pangandussektori pikaajalise stabiilsuse ega ka ühiskonna üldise heaolu seisukohast. Varasemate finantskriiside kogemusest teame, et väga kiire laenukasv suurendab ohtu, et laene hakatakse andma liiga kergekäeliselt ja leebete tingimustega. Nii võib osa laenurahast jõuda ettevõtete, projektide või inimesteni, kes ei suuda keerulisemates majandusoludes laene enam pangale tagasi maksta.

Riski, et inimesed ja ettevõtted ei ole mingil ajal võimelised oma laenu tagasi maksma, aitab aga leevendada asjaolu, et mittefinantsettevõtete ja majapidamiste võlakoormus on Lätis ja Leedus Eesti ja teiste euroala riikidega võrreldes küllaltki väike. Võlakoormust mõõdetakse enamasti laenude kogumahu suhtena SKPsse (vt joonis 2). Sealjuures on tähelepanuväärne, et näiteks Lätis kerkis võlakoormus enne üleilmset finantskriisi Eestiga üsna sarnasele tasemele. Aga kuna kriis raputas Läti majandust ja finantssektorit märksa tugevamani, tõi see kaasa pikki aastaid kestnud võlakoormuse vähenemise, mis alles nüüd on pidurdunud. Seetõttu on Läti puhul aastaid tuntud muret pigem selle pärast, et laenamine on majanduskasvu toetamiseks olnud liiga tagasihoidlik.

Nii Lätis kui ka Leedus on laenukasvust tulenevate riskide vähendamiseks kehtestatud makrofinantsjärelevalve meetmed, mis on üldjoontes sarnased nendega, mida rakendatakse Eestis. Seatud on maksimaalsed piirmäärad nii laenu tagatusele kui ka laenumaksetele, samuti kehtib maksimaalne laenutähtaeg. Nii nagu Eestis on Lätis ja Leedus pankadele kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri nõue ja kehtib 1% baasmäär. Leedus kehtib alates 1. juulist 2022 eluasemelaenude portfellile lisaks veel 2% süsteemse riski puhvri nõue. See tähendab, et Leedus peavad eluasemelaene väljastavad pangad nende laenudega seotud riskide vastu hoidma täiendavat kapitalipuhvrit. Eesti Pank otsustas Leedu meedet tunnustada ja kehtestas samasuguse kapitalipuhvri nõude, mida peavad täitma kõik Eestis tegevusloa saanud pangad, kes on Leedu eraisikutele filiaali kaudu või otse piiriüleselt eluasemelaene väljastanud.

Mis saab edasi? Prognooside kohaselt kasvab Lätis ja Leedus majandus ja investeerimisaktiivsus lähiajal edasi, mistõttu võib eeldada ka hoogsa laenamise jätkumist. Muuhulgas mõjutavad laenuturgu ka kohalikud poliitilised otsused. Näiteks muutus Leedus 2026. aasta algusest teine pensionisammas vabatahtlikuks ja hinnanguliselt on umbes viiendik kogujatest otsustanud süsteemist lahkuda. Eesti 2021. aasta kogemusele tuginedes võib selle tulemusel Leedu eluasemeturule jõuda arvestatav kogus pensioniks kogutud sääste. See võib laenukasvu veelgi hoogustada ja kiirendada ka eluasemehindade tõusu. Kui laenukasv kiireneb või püsib pikemat aega väga kiire, suureneb ka risk, et majanduses toimuvate negatiivsete arengute korral ei suuda osa laenuvõtjaid oma laene tagasi maksta.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 17.03.2026

10.03.2026 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaraarenduse peale, kuid protsess tundub liiga keeruline ja riskantne? Tule koolitusele “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni“, kus saad samm-sammult teadmised ja oskused, et oma arendusplaanid edukalt ellu viia.

Mida koolitus annab?

Terviklik ülevaade arenduse etappidest ja nendega seotud riskidest.
Praktiline tegevusplaan projekti juhtimiseks sujuvalt ja kulutõhusalt.
Oskus hinnata krundi potentsiaali, koostada äriplaan ja tasuvusarvutus.
Teadmised lepingute, hangete, eelarve ja ajagraafiku juhtimise kohta.
Nõuanded turundus- ja müügistrateegia loomiseks, et tagada kiire ja kasumlik müük.

Koolitus “Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni” toimub 17.03.2026 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 28.02.2026

10.03.2026 Adaur.ee

EfTEN Real Estate Fund AS earned €2,742 thousand in consolidated rental income in February, which is €4 thousand higher than in January, mainly due to an increase in rental income in the office segment.

The Fund’s consolidated EBITDA amounted to €2,276 thousand in February, which is €32 thousand higher than in January, primarily due to lower administrative and general expenses of the Group.

During the first two months of 2026, the Group earned €5.48 million in rental income (7.0% higher than in the same period last year) and €4.5 million in EBITDA (7.8% higher year-on-year). The increase in rental income and EBITDA has mainly been driven by new investments in the elderly care segment, the addition of the Paemurru logistics centre, stronger operational results of Mustika Centre, as well as lower vacancy in the office segment and indexation of lease agreements.

During the first two months of this year, the Group earned €2.36 million in adjusted cash flow, which is 29% (€530 thousand) higher than in the same period last year. The Group’s interest expenses during the first two months of the year totalled €1.04 million, which is €193 thousand (16%) lower compared to the same period last year.

The weighted average interest rate of the loans of the Fund’s subsidiaries was 3.99% at the end of February, which is 0.59 percentage points lower compared to the same period last year.

The Group’s consolidated cash balance increased by €894 thousand in February, reaching €22.65 million at the end of the month, including short-term deposits.

As of 28 February 2026, the Fund’s NAV per share was €20.5978 and EPRA NRV was €21.5619. The NAV per share increased by 0.7% in February, as usual.

EREF_reports_monthly_02.2026

Statistika: Maakonnakeskustest kerkis keskmise korteritehingu hind kõige rohkem Raplas

10.03.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel sõlmiti 2025. a Eestis 21 562 korteritehingut, millede keskmine hind oli ~125 000 eurot ehk aasta varasemast 2,8% rohkem. Maakonnakeskuste vaatest olid Eesti keskmisest suurema hinnaga tehingud ainult Tallinna ja Tartu linnades.

Tallinna keskmine korteritehing 2025. a oli ~170 000 eurot, Tartus ~131 000 eurot. Tallinna keskmine korteritehing oli aasta varasemast 0,7% ja Tartus 0,2% odavam. Protsendipunktist väiksem hinnamuutus võimaldab öelda, et keskmine tehingu koguhind oli aastatagusega samal tasemel.

Tallinna-Tartu kõrval vähenes Narva keskmise korteritehingu koguhind. 2025. a Narva korteritehingu koguhind oli ~24 600 eurot ehk eelmisest aastast 9,8% vähem.

Aastaga kasvas kõige endam Rapla linna keskmise korteritehingu hind. See oli 2025. aastal ~83 800 eurot ehk aasta varasemast 33% rohkem.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Volta SKAI OÜ tagatud võlakirjade pakkumise tulemused

09.03.2026 Adaur.ee

Neljapäeval, 4. märtsil 2026, lõppes Volta SKAI OÜ (registrikood 16359341, aadress Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Eesti; Volta SKAI) võlakirjade avalik pakkumine (Pakkumine). Tegemist oli Volta SKAI 30 miljoni eurose võlakirjaprogrammi kolmanda seeriaga, mis viidi läbi Finantsinspektsiooni (FI) poolt 8. detsembril 2025 kinnitatud põhiprospekti alusel, mida on täiendatud FI poolt 23. veebruaril 2026 kinnitatud prospekti lisaga nr 1.

Pakkumise raames pakkus Volta SKAI kuni 3 500 võlakirja nimega EUR 10,00 VOLTA SKAI TAGATUD VÕLAKIRI 25-2027 nimiväärtusega 1 000 eurot, lunastustähtajaga 1. oktoober 2027 ning kvartaalselt makstava fikseeritud intressimääraga 10% aastas. Ülemärkimise korral oli Volta SKAI-l õigus suurendada emissioonimahtu kuni 5 miljoni euroni. Pakkumine oli suunatud jae- ja institutsionaalsetele investoritele Eestis, Lätis ja Leedus.

Pakkumises osales 895 investorit, kes märkisid võlakirju kokku 11,480 miljoni euro väärtuses. Pakkumise baasmaht 3,5 miljonit eurot märgiti 3,3-kordselt üle. Lähtudes tugevast investorite nõudlusest otsustas Volta SKAI juhatus suurendada emissioonimahtu vastavalt pakkumise tingimustele maksimaalsele lubatud mahule 5 miljonit eurot. Võlakirju allokeeriti kõigile emissioonis osalenud investoritele. Märkimise jaotus riigiti oli järgmine: Eestist 8,6 miljonit eurot (75,1%), Leedust 1,7 miljonit eurot (14,7%) ja Lätist 1,2 miljonit eurot (10,2%).

Võlakirjade jaotamisel otsustas Volta SKAI juhatus jaotada võlakirjad järgmiste põhimõtete alusel:

Volta SKAI olemasolevatele võlakirjaomanikele, varasematele Endoveri kontserni projektide väärtpaberitesse investeerinud investoritele ning investoritele, kes märkisid vähemalt 100 000 euro ulatuses, allokeeriti 50% soovitud summast;
kõiki teisi investoreid koheldi võrdselt ja neile jaotati 25% nende märgitud mahust, kuid mitte vähem kui 2 võlakirja;
komakohtadega võlakirjade arv ümardati ülespoole lähima täisarvuni.

Võlakirjad kantakse investorite väärtpaberikontodele 11. märtsil 2026 või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjade esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna mitmepoolse kauplemissüsteemi First North võlakirjade nimekirjas on 12. märts 2026 või sellele lähedane kuupäev.

Eesti residendist eraisikutel, kes on soetanud või kavatsevad tulevikus soetada Volta SKAI võlakirju investeerimiskonto kaudu, on võimalik vastavalt tulumaksuseadusele intressidelt tekkiv tulumaksukohustus edasi lükata ja saada võlakirja intressid täies ulatuses oma investeerimiskontole. Selleks tuleb esitada emitendile vastavasisuline avaldus.

Avalduse vorm on kättesaadav Volta SKAI kodulehel: https://investor.endover.ee/volta-skai. Avaldus tuleb esitada vaid ühe korra ja hiljemalt kümme tööpäeva enne intressimakse kuupäeva, hiljem esitatud avaldus võetakse arvesse alles järgneval intressimakse kuupäeval. Volta SKAI võlakirja intressimaksed teostatakse kvartaalselt 1. jaanuar, 1. aprill, 1. juuli ja 1. oktoober.

Coop Pank: Keilas avati Coop Panga rahastatud kaubandus- ja meelelahutuskeskus

09.03.2026 Adaur.ee

6. märtsil avati Keilas Harjumaa lääneosa suurim kaubandus- ja meelelahutuskeskus, mis toob seni peamiselt Tallinna koondunud ostu- ja vaba aja veetmise võimalused enam kui 50 000 piirkonna elaniku jaoks kodule lähemale.

„Keila on üks kiiremini ja orgaanilisemalt arenevaid linnu Eestis, kuhu noored pered soovivad elama tulla ja ettevõtted uusi töökohti luua. Kui arvestada juurde ka lähivaldade elanikud, elab ja töötab uue keskuse mõjualas ligikaudu Pärnu linna jagu inimesi,“ selgitas Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets, miks rajati üks pealinna lähiümbruse suuremaid kaubandus- ja vaba aja keskuseid just Keilasse.

Keila Keskus jääb kõigest saja meetri kaugusele Tallinna ringteest, mis ühendab Eesti põhimaanteid ning toob iga päev Keilasse ja Lääne-Harjumaale kümneid tuhandeid inimesi.

Harju KEK investeeris Keila Keskuse rajamisse 30 miljonit eurot ning projekti finantseeris Coop Pank. Eesmärk on kujundada keskusest linna uus maamärk ja oluline sissesõiduvärav.

„Soovime tuua Keilasse uusi võimalusi ja elamusi, mis rikastavad kohalikku elukeskkonda ning tõstavad piirkonna teenuste taset. Multifunktsionaalne keskus täidab seni Keilas puudunud teenuste ja vaba aja veetmise võimaluste lünga,“ lisas Lehtmets.

Coop Panga juhatuse esimees Arko Kurtmann ütles, et otsus Keila kogukonna keskust rahastada oli kodumaise Coop Panga jaoks lihtne: „Meie missioon on elu paremaks teha igas Eestimaa paigas ja näeme, et ka Keila kogukonnakeskus muudab Keila inimeste elu paremaks, kuna toob nende jaoks olulised teenused kodu lähedale ja loob juurde olulise tegevuskoha. Usume, et Keila Keskusest saab koht, kuhu inimestele päriselt meeldib kokku tulla,“ sõnas Kurtmann.

Ligi kahe jalgpalliväljaku mõõtu Keila Keskuse ankurrentnikeks on linna suurima toidukaupade valikuga Coop Maksimarket ning piirkonna suurima treenimisalaga spordiklubi Fitness 24/7. Keskusesse tuleb ka Eesti juhtiv spordipoodide kett Sportland. Lisaks avab uksed Harjumaa lääneosa suurim Apollo Pood, mille valikus on enam kui 10 000 raamatut. Rõiva- ja jalatsikauplustest on esindatud rahvusvaheline moebränd Sinsay ning poeketid Denim Dream ja NTrend. Keskusesse tulevad ka neli toitlustuskohta, juustupood Juustukuningad, kala- ja talutoodete kauplused, ehtepood Goldtime, Ideaal Kosmeetika, Apotheka apteek, Instrumentariumi prillipood, loomapood Valgekihv ning mitmed teenusepakkujad. Parklas on kohti enam kui 200 autole.

Alates aprillist pakub Keila Keskuses peredele ajaveetmisvõimalusi üks Eesti kõrgeima laega siseseiklusparke Trampoliino, mis mahutab korraga kuni 200 last. Kahe saali ja 190 istekohaga Apollo Kino avab Keila Keskuses uksed mais. Apollo Kino Baltikumi müügi- ja turundusjuhi Maarja Kaalepi sõnul on tegemist üle pika aja Eestis täiesti nullist ehitatud kinoga. „Soovime pakkuda Keilas läbimõeldud ja kvaliteetset kinoelamust, kus ka kõige väiksemad detailid loevad. Just seetõttu võtab kino valmimine veidi rohkem aega,“ põhjendas Kaalep hilisemat avamist.

Keila Keskus on esimene etapp suuremast arendusest, mille eesmärk on kujundada Harju KEKi endisest suletud tootmisalast linna uus tõmbekeskus. Ligi üheksale hektarile kavandatud KEKE Kvartal hõlmab tulevikus kuni 27 hoonet ja 43 000 ruutmeetrit brutopinda. Arendusse on planeeritud mitmekesine ettevõtlus, sportimis- ja vaba aja veetmise võimalused, keskväljak ning puhke- ja rohealad.

Bigbank: Palgakasvu vedas eelmisel aastal avalik sektor, sarnane trend jätkub ka tänavu

09.03.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet eelmise aasta palgastatistika. Prognoosid ennustasid eelmise aasta palgakasvuks 6% ning peaaegu sellises suurusjärgus ka palgad kasvasid ehk palgakasv aasta võrdluses oli 5,6%.

Regionaalsed erinevused on muidugi väga suured. Tallinn oma kallimate hindade ning kõrgemate palkadega veab üles ka kõik Eesti keskmised näitajad. Kui me võrdleme Tallinna keskmist palka Eesti keskmisega, siis oli Tallinna palgatase 17% kõrgem. Kõige madalamad palgad olid 2025. aastal Rõuge vallas ning Loksa linnas, vastavalt siis 64,1% ning 64,5% Eesti keskmisest.

Kas Tallinn on oma kõrgete palkadega nö „teisel Eestil“ eest ära läinud? Kui vaadata viimase 5 aasta andmeid, siis näeme, et vahed keskmise palgatasemega on pigem natuke vähenenud ehk üldine palgatase on ühtlustunud, kuigi muutused ei ole väga suured. Näiteks Valga maakonna keskmine palk moodustas 2025. aastal 75,6% Eesti keskmisest, 2021. aastal 74,6%. Vahe Eesti keskmisega on viie aasta jooksul suurenenud ainult Ida-Virumaal.

Võrreldes era – ja avalikku sektorit, siis näeme, et viie aastaga on riigisektoris palgad kasvanud 42,9%, samas kui erasektori 40,6%. Eelmisel aasta kasvasid riigisektori palgad 5,6% ning erasektoris 5%, kohaliku omavalitsuse palgakasv oli madalam ning kõige kiiremini kasvas välisomanikele kuuluvates ettevõtetes töötavate inimeste palk. Selle aasta palgakasvuks prognoosib Bigbank samas suurusjärgus numbrit nagu 2025. aastal. Peamine põhjus on avaliku sektori planeeritud palgakasv, mis riigieelarve seletuskirja lugedes on suurusjärgus 9%. Erasektoril ei jää muud üle kui palgaralliga liituda, muidu kaotatakse paremad töötajad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Swedbank: Hinnatõus see aasta aeglustub

09.03.2026 Liis Elmik

Aasta algas hoogsa hinnatõusuga. Tarbijahinnad kerkisid jaanuaris 1,0% ja veebruaris veel 0,8% võrra. Järgmistel kuudel peaks hinnatõus aga hoogu maha võtma. Aasta kokkuvõttes prognoosib Swedbank tänavu 3-protsendilist hinnatõusu.

Kuises arvestuses mõjutas veebruaris hindu mootorikütuste kallinemine. Kütuste maksumus kasvas nafta hinna tõusu järel. Märtsis kütuste kallinemine ilmselt jätkub, kuna sõjategevus Lähis-Idas kergitab nafta hinda. Analüütikud samas usuvad, et sõda Lähis-Idas kestab suhteliselt lühikest aega ja selle järel nafta ja gaasi hinnad taas langevad. Tulevikutehingud prognoosivad nii nafta kui gaasi hinna alanemist.

Eluasemega seotud teenused kallinesid. Kütte hind tõusis. Vee hind kasvas Tartu piirkonnas. Üür veidi odavnes. Üürikortereid on turul suhteliselt palju ja seetõttu on üüri hinnad surve all, hoolimata erinevate kulude kasvust.

Koolivaheaeg tõstis lennukipiletite ja reisipakettide hindu. Tubakatoodete maksumus kasvas aktsiisimaksude tõusu toel.

Toit kallines kuuga vaid 0,3% võrra. Lihatooted ja või odavnesid, samas kohv ja köögiviljad muutusid kallimaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rahandusministeerium: Inflatsioon aeglustus pooleteise aasta madalaimale tasemele

09.03.2026 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad veebruaris kuuga 0,8 protsenti ning aastane inflatsioon aeglustus 3,1 protsendini, mis on viimase pooleteise aasta madalaim tase. Sõjalised pinged võivad aga inflatsiooni ajutiselt taas kiirendada, sest kallinev nafta ja gaas kanduvad edasi energiahindadesse ning majapidamiste kommunaalkuludesse.

Nafta hind alanes eelmise aasta lõpus viimaste aastate madalaimale tasemele, misjärel on hinnatrend Lähis-Ida olukorra pingestumise valguses pöördunud. Veebruaris olid kütusehinnad veel kümnendiku madalamad kui aasta tagasi. Sõja puhkemine on nafta hinda nädalaga kergitanud pea 20 protsenti ning selle mõjud on ka siinsete tanklate postihindadesse märtsi alguses kandunud.

Gaasi hind Euroopas on tõusnud mõnevõrra rohkem ning on nüüdseks võrreldav eelmise talve kõrge hinnatasemega. Kõrgem hind kandub majapidamiste kommunaalkuludesse kevadel kui gaasi tarbimine on vähenemas, mistõttu arveid see niipalju ei mõjuta. Kui ootamatut pööret Lähis-Ida sündmuste valguses niipea ei toimu, siis näeme märtsis inflatsiooni kiirenemist.

Talvised külmalained avalduvad elektri börsihinnas, mis püsis sarnaselt jaanuarile ka veebruaris kõrgena. Kevade lähenemine toob siiski kaasa börsihindade languse – ilmade soojenedes energiatarbimine väheneb ning taastuvelektri toodang suureneb.

Toidu hinnatõus aeglustus veebruaris 5,5 protsendini. Toidutoormed on välisturgudel odavnemas, mille mõju on kohati hakanud ka avalduma poelettidel. Näiteks on või aastaga odavnenud 14 protsenti. Toidu hinnalangust on aasta alguses tagasi hoidnud kallinenud aiasaadused. Tööstuskaupade hinnatõus on marginaalne, mida on tagasi hoidnud riiete jätkuv odavnemine.

Viimase nädala sündmused ja sellega kaasnenud energiahindade volatiilsus on raskendamas inflatsiooni prognoosimist. Ajalooliselt ei ole naftakriisid kestnud pikaajaliselt. Samas on selge, et sõjakolle toob ajutiselt kaasa veidi kiirema inflatsiooni.

Euroalal kiirenes hinnatõus esialgsel hinnangul 1,9 protsendini, seda tagasihoidlikuma energiahindade languse ja teenuste kiirema hinnatõusu tõttu.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Omavalitsustele avatakse suurte hoonete rekonstrueerimiseks uus toetusmeede

09.03.2026 Adaur.ee

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega suunatakse kohalike omavalitsuste suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks 38 miljonit eurot.

Minister Terrase sõnul on eraldi suurtele hoonetele suunatud meede vajalik, sest varasemates taotlusvoorudes on omavalitsustel olnud keeruline saada toetust just mahukamate pindade renoveerimiseks.

„Senised toetused ei ole võimaldanud hoonete ümberehitamist ega muudatusi hoone mahus, mis võib suuremate majade puhul olla hädavajalik. Uue meetmega aitame omavalitsustel need hooned kogukonna vajadustele vastavalt korda teha ja neile uus kasutus leida,“ ütles Terras.

Regionaalarengu asekantsler Sigrid Soomlais rõhutab, et omavalitsustel on vabadus otsustada, kuidas hoonete mahtu ja kasutust tulevikuks ümber kujundada, kuid energiasäästu eesmärk jääb kohustuslikuks.

„Tegemist ei ole pelgalt renoveerimistoetusega – see on investeering kohalikku kogukonda. Nii paraneb mitte ainult hoone energiamärgis, vaid ka sisekliima ja ruumikasutus ning vastavalt omavalitsuse vajadusele ka teenuste kvaliteet ja valik,“ ütles Soomlais.

Toetusvooru kogumaht on 38 miljonit eurot. Maksimaalne toetussumma ühe projekti kohta on kuni 5 880 000 eurot ning toetusmäär jääb vahemikku 50–70 protsenti. Toetusega saab soojustada hooneid, uuendada küttesüsteeme ja ventilatsiooni, rajada taastuvenergialahendusi ning vajadusel lammutada vanu hooneosi ja asendada need energiatõhusamate ruumidega. Uute hoonete ehitamist ega hoone suuremaks ehitamist meetmest ei toetata.

Toetuse eesmärk on parandada avaliku sektori suurte hoonete energiatõhusust ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Toetust saab taotleda omavalitsushoonetele, mida kasutatakse avalike teenuste osutamiseks, näiteks koolidele, kultuuri- ja spordikeskustele ning hooldekodudele.

Taotlusi hakkab vastu võtma Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), kes teavitab vooru tingimustest ja avamisest. Voor on planeeritud avanema märtsis. Meedet rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) enampakkumistulust.

Eesti kinnisvaraarendajatel valmis Riias 13 miljonit eurot maksnud 110 koduga elukvartal

09.03.2026 Adaur.ee

Eesti kinnisvaraarendajate Invego ja Reterra koostöös sai Riias lõplikult valmis uus 13 miljonit eurot maksma läinud elukvartal Parka Kvartāls, mille kõik korterid on nüüdseks ehitaja Mapri Būve poolt tellijale üle antud. Mitmeetapilise projekti valmimisega lisandus Läti pealinna 110 uut korterit, millest üle 80% on tänaseks müüdud.

Invego tegevjuhi Kristjan-Thor Vähi sõnul oli arenduse eesmärk luua modernne elukeskkond, mis arvestab juba olemasoleva linnaruumiga. “Projekti valmimine on oluline verstapost nii meie kui ka kogu naabruskonna jaoks. Soovisime, et uus elukvartal sobituks loomulikult ümbritsevasse keskkonda. Seetõttu pöörasime suurt tähelepanu haljastuse säilitamisele – alles jäeti mitmed suured puud, sealhulgas pärnad, jalakad ja ajalooline tamm. See on aidanud luua unikaalse harmoonia uue arenduse ja väljakujunenud haljastuse vahel,” räägib Vähi ja lisab, et elurajoonis tekkinud kogukond näitab, et selline lähenemine on hästi vastu võetud.

Reterra tegevjuhi Reigo Randmetsa hinnangul peegeldab projekt laiemat suundumust Riia elamukinnisvara turul. “Nõudlus energiatõhusate ja hästi läbimõeldud kodude järele püsib tugev, eriti asukohtades, mis pakuvad nii rohelust kui ka kiiret ligipääsu linnale. Parka Kvartāls on eelkõige kõnetanud peresid, kes otsivad stabiilsust ja igapäevast mugavust ning arenduse viimase etapi valmimine seob kogu kontseptsiooni kokku,” selgitab Randmets.

Arenduse esimesed kaks hoonet valmisid varem ja on juba koduks enam kui 50 perele. Viimase etapi valmimisega on nüüd kõik neli hoonet elanikele avatud. Projekt koosneb kolmest viiekorruselisest ja ühest neljakorruselisest hoonest, mis kõik vastavad A-energiaklassi standarditele. Korteritel on avarad planeeringud, suured aknad ja rõdud ning ostjatel oli võimalik valida erinevate siseviimistluslahenduste vahel. Piirkond pakub kiiret ühendust Riia kesklinnaga, säilitades samas rahulikuma elukeskkonna. Läheduses paiknevad koolid, lasteaiad, kauplused, spordirajatised ja tervishoiuasutused, mis on muutnud piirkonna atraktiivseks just perede jaoks.

Reterra Estate on kodumaisel kapitalil põhinev kinnisvaraarendus- ja investeerimisettevõte, mis on enam kui kümne tegevusaasta jooksul loonud terviklikke ning innovaatilisi elu- ja ärikeskkondi. Avatud pilk ja selge siht paremasse tulevikku on viinud ettevõtte tegevuse Tallinnast Tartusse ja Riiani. Reterra on rajanud üle 1000 uue kodu ja haldab 70 000 m² äripinda, mille üürnike seas on Telia, Pipedrive, Selver, Coop, Leonhard Weiss jt. Tallinnas on Reterra üks suurimaid arendusi Hipodroomi kvartal, Rae vallas Raemõisa elurajoon ning Tartus Aviaatori elukvartal.

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 5000 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid. Ettevõte on rajanud ka üle 50 000 m2 äripinda.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: kodulaenude turg oli veebruaris eelmistest kuudest aktiivsem

09.03.2026 Adaur.ee

Veebruarikuu kodulaenuturu üldine aktiivsus näitas väikest kasvu, kuid väljastatud kodulaenude keskmine maht 119 972 eurot oli viimaste kuude madalaim, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbanki Eesti juht Arthur Taaveti kinnitusel on pärast lepingute arvu poolest loiumat aastalõppu kodulaenuturul uue aasta esimest kuud taas näidanud kasvu. “Veebruar oli tööpäevade arvult teistest lühem kuu, kuid kodulaenulepinguid sõlmiti iga tööpäeva kohta keskmiselt rohkem, kui eelnevatel kuudel,” kommenteerib Taavet, kelle sõnul on aasta algus uute kodulaenu lepingute ja taotluste osas üllatanud positiivselt.

Keskmine laenusumma 119 972 oli viie protsendi võrra väiksem jaanuari 126 358 eurost. “Sel kuul oli keskmine laenusumma tavapärase 120-140 tuhande euro koridori alumises servas ning sellega ka viimase aasta madalaimal tasemel. See omakorda näitab, et enim tehinguid tehti järelturul ning pigem odavamate korteritega,” selgitab Arthur Taavet ning lisab, et üksikute eranditega on keskmine laenusumma püsinud kuust kuusse samal tasemel juba viimased paar aastat.

Bigbanki kodulaenude portfelli puhul peab Taavet madalamat keskmist summat omamoodi loogiliseks, sest pank pöörab palju tähelepanu ka neile inimestele, kes soovivad uue kodu soetada suurtest tõmbekeskustes väljas, kus kinnisvara hinnad on samas odavamad. “Me oleme Eesti pank ja meil on sellevõrra ka selgem vaade Eesti elu. Nii ei ole harvad juhud, kus saame kodlaenu anda inimestele, kes mõnest suurpangast on liiga jäikade raamide tõttu eitava vastuse saanud,” rõhutab Arthur Taavet ning meenutab, et erinevalt mõnedest suurpankadest võtab Bigbank laenuotsuse tegemisel arvesse kõiki inimese regulaarseid tulusid.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.eu) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 31.01.2026 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,4 miljardit eurot ning omakapital 303 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 190 000 aktiivse kliendi ning üle 650 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade, veebruar 2026

09.03.2026 Hanna Luberg

Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi. Pärnus jätkus hinnatõus ning tehingute arv suurenes, viidates aktiivsele turule. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnaliikumised ja tehingumahud volatiilsemad, mis on väikese turu puhul tavapärane. Kokkuvõttes iseloomustas veebruari mõõdukas aktiivsus: suuremates linnades püsis nõudlus korteriturul tugev, samal ajal kui väiksemates piirkondades mõjutasid turu statistikat üksikud tehingud ning aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Harju maakond

Tallinna kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat hinnakorrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3 115 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 4% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 655, mis on veidi rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse kergele kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse vähenemisele.

Eramute segmendis toimus 13 tehingut, mis on vähem kui jaanuaris ning jääb selgelt alla eelmise aasta veebruari tasemele. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 2 tehingut, mis on samuti vähem kui nii eelmisel kuul kui ka aasta tagasi. Kokkuvõttes püsis Tallinna kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korteriturul kasvas tehingute arv, samal ajal kui hinnatase korrigeerus mõõdukalt allapoole ning teiste segmentide aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Tartu maakond

Tartu kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat jahtumist nii hinnatasemes kui ka tehinguaktiivsuses. Korterite keskmine hind langes kuuga 5%, jõudes 2 424 euroni ruutmeetri kohta, ning jäi aasta võrdluses 1% madalamaks. Korteritehinguid tehti 99, mis on vähem kui jaanuaris, kuid püsib siiski suhteliselt tugeval tasemel. See viitab sellele, et hinnalangus ei tulene nõudluse kadumisest, vaid pigem tehingute struktuuri muutusest ning võimalikust ostjate ettevaatlikkusest kõrgemate hinnatasemete juures.

Teistes segmentides oli samal ajal märgata aktiivsuse kasvu. Eramute turul sõlmiti 12 tehingut, mis on rohkem kui jaanuaris ning võrdne eelmise aasta veebruari tulemusega. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 5 tehingut, mis samuti ületab eelmise kuu näitaja. Kokkuvõttes oli Tartu veebruar tasakaalus: korterite hinnad korrigeerusid allapoole, kuid tehinguaktiivsus ja huvi teiste elamusegmentide vastu jäid stabiilseks.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Pärnu maakond

Pärnu kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme tugevat kasvu. Korterite keskmine hind tõusis kuuga 4% ning oli aasta võrdluses koguni 20% kõrgem, ulatudes 2 271 euroni ruutmeetri kohta. Korteritehinguid tehti 65, mis on rohkem kui jaanuaris ning viitab aktiivsuse mõõdukale kasvule pärast aasta alguse rahulikumat perioodi.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid märgatavalt rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa osas registreeriti 13 tehingut, mis tähendab kasvu võrreldes nii eelmise kuu kui ka eelmise aasta veebruariga. Kokkuvõttes oli Pärnu kinnisvaraturg veebruaris aktiivne: korterite hinnad jätkasid tõusutrendi ning nõudlus elamumaa vastu püsis tugev.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Viljandi maakond

Viljandi kinnisvaraturg näitas veebruaris hinnataseme järsku tõusu. Korterite keskmine hind kasvas kuuga 15%, ulatudes 1 315 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi siiski 13% madalamaks kui aasta tagasi. Korteritehinguid tehti 18, mis on sama tase kui jaanuaris ning viitab sellele, et hinnamuutus tulenes pigem tehingute struktuurist kui aktiivsuse kasvust. Väikese turu puhul võivad üksikud kallimad tehingud keskmist hinda märgatavalt mõjutada.

Eramute segmendis toimus 12 tehingut, mis on veidi vähem kui jaanuaris, kuid rohkem kui aasta tagasi samal ajal. Hoonestamata elamumaa tehinguid veebruaris ei registreeritud. Kokkuvõttes püsis Viljandi kinnisvaraturg aktiivsuselt stabiilne, kuid hinnatasemes toimus tugev kuine kõikumine, mis peegeldab väikese turu tundlikkust üksikute tehingute suhtes.

Allikas: Maa- ja Ruumiamet

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Volta SKAI OÜ secured bond offering results

09.03.2026 Adaur.ee

On Thursday, 4 March 2026, the public bond offering (the Offering) of Volta SKAI OÜ (registry code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) closed. This was the third series under Volta SKAI’s €30 million bond programme, conducted on the basis of the base prospectus approved by the Financial Supervision Authority (FSA) on 8 December 2025, as supplemented by prospectus supplement no. 1 approved by the FSA on 23 February 2026.

Under the Offering, Volta SKAI offered up to 3,500 bonds named EUR 10.00 VOLTA SKAI SECURED BOND 25-2027 with a nominal value of €1,000, a maturity date of 1 October 2027, and a fixed interest rate of 10% per annum paid quarterly. In the event of oversubscription, Volta SKAI had the right to increase the issue size to up to €5 million. The Offering was directed at retail and institutional investors in Estonia, Latvia, and Lithuania.

The Offering attracted 895 investors who subscribed for bonds totalling €11.480 million. The base issue size of €3.5 million was oversubscribed 3.3 times. In light of strong investor demand, the management board of Volta SKAI decided to increase the issue size in accordance with the terms of the Offering to the maximum permitted amount of €5 million. Bonds were allocated to all investors who participated in the Offering. The breakdown of subscriptions by country was as follows: Estonia €8.6 million (75.1%), Lithuania €1.7 million (14.7%), and Latvia €1.2 million (10.2%).

In allocating the bonds, the management board of Volta SKAI decided to apply the following principles:

Volta SKAI’s existing bondholders, investors who had previously invested in securities of Endover group projects, and investors who subscribed for at least €100,000 were allocated 50% of their requested amount;
all other investors were treated equally and received 25% of their subscribed amount, but not less than 2 bonds;
fractional bond numbers were rounded up to the nearest whole number.

The bonds will be credited to investors’ securities accounts on or around 11 March 2026, and the first trading day on the First North bond list of the Nasdaq Tallinn multilateral trading facility is 12 March 2026 or a date close thereto.

Estonian resident private individuals who have purchased or intend to purchase Volta SKAI bonds through an investment account may, in accordance with the Income Tax Act, defer the income tax liability arising from interest and receive bond interest in full to their investment account. To do so, a corresponding application must be submitted to the issuer.

The application form is available on the Volta SKAI website at https://investor.endover.ee/volta-skai. The application needs to be submitted only once, and no later than ten business days before the interest payment date; applications submitted later will be taken into account from the next interest payment date. Volta SKAI bond interest payments are made quarterly on 1 January, 1 April, 1 July, and 1 October.