Uusarenduste turg veab ülejäänud kinnisvaraturgu – nii võiks kõlada augusti kinnisvaraturu lühiiseloomustus. Augustis sõlmiti üle kogu Eesti 2087 korteriomandi ostu-müügitehingut, varem ületati 2000 tehingu piir käesoleva aasta märtsis ning buumiajal. Tehingute arvu hoiab kõrgel tasemel soodne turukonjunktuur, millele on positiivset mõju avaldanud kiire palgakasv, madalad intressimäärad, madal tööpuudus ning mitmed muudki tegurid, mille tõttu on leibkondade väljavaade tuleviku osas Eesti Konjunktuuriinstituudi optimistlik. Keskeltläbi sõlmitakse 500–600 tehingut enam kui viis aastat tagasi.

Seetõttu võib vähemalt lähiperioodi osas prognoosida inimeste jätkuvalt kõrgelt huvi kinnisvara soetamise vastu ning uusarendusturu aktiivsuse tõttu nii tehingute arvu kui hinnatõusu kasvu jätkumist, ehkki mitte nii tormiliselt kui kolm-neli aastat tagasi. Kokkuvõttes sõlmiti augustis korteriomanditega kogu Eestis 2087 tehingut, mille mediaanhind oli 1253 EUR/m2. Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv 330 võrra (+18,8%), tehingute mediaanhind kasvas 1,4%.

Andmed: Maa-amet

2087 ostu-müügitehingust sõlmiti kõige rohkem tehinguid traditsiooniliselt Harjumaal – 1135 tehingut ehk 54,4% tehingute koguarvust. Harjumaa tehingute koguarvust moodustas lõviosa Tallinna tehingute arv, mille osakaal oli augustis 76,5%. Tallinna suurest osakaalust hoolimata sõlmiti väljaspool Tallinna Harjumaal rohkem tehinguid kui üheski teises maakonnas. Võrreldes juuliga vähenes Harjumaal tehingute arv 198 võrra (+21,1%), mediaanhind suurenes 2,2% võrra, kasvades 1626 EUR/m2-ni.

Tehingute arvu poolest järgnesid Harjumaale traditsiooniliselt rahvarohkemad maakonnad ehk 261 tehinguga Tartumaa, 181 tehinguga Ida-Virumaa ja 91 tehinguga Pärnumaa. Võrreldes juuliga suurenes tehingute arv 11 maakonnas, lisaks Harjumaale enim Tartu- ja Ida-Virumaal (kummaski +42) ning Jõgeva- (+21) ja Järvamaal (+16). Kõige enam langes tehingute arv Pärnumaal (-28) ja Viljandimaal (-9).

Mediaanhinna poolest järgnesid Harjumaale taaskord Tartumaa (1282 EUR/m2) ning Pärnumaa (836 EUR/m2). Augustis kasvas mediaanhind üheksas maakonnas, enim Valgamaal (+31,3%) ja Põlvamaal (+24,7%), kõige enam vähenes mediaanhind Läänemaal (-16,3%) ja Ida-Virumaal (-15,8%), ehkki väikestes maakondades on madala mediaanhinna tõttu absoluutarvude erinevused tegelikkuses vähetajutavad.

Andmed: Maa-amet

Harjumaa tehingute arvu suurenemist aitas augustis kõige jõulisemalt tagant lükata Tallinna turg. Võrreldes eelmise kuuga sõlmiti Tallinnas 178 tehingut rohkem ning mediaanhind tõusis 4,5%, suurenedes buumijärgse perioodi kõrgeima tasemeni. Tallinna turgu mõjutas kõige enam uusarenduste asjaõiguslepingute arvu muutus – juriidilised isikud sõlmisid kõikide kinnisvaraobjektide lõikes 188 tehingut rohkem, millest kõige tähelepanuväärsema osa moodustasid korteriomandid. Kokkuvõttes sõlmiti augustis 868 tehingut, mille mediaanhind oli 1711 EUR/m2.

Andmed: Maa-amet

Huvi uusarenduste vastu aitab kõige paremini seletada kinnisvaratehingute võõrandajate statistika, ehkki selles kajastuvad lisaks korteriomanditele ka kinnisasjad. Nagu juba mainitud, sõlmisid juriidilised isikud 188 müügitehingut rohkem kui juulis, mis suurendas juriidiliste isikute osakaalu kogu müügist 53,8%-ni, jäädes alla vaid jaanuari 56,1%-le. Uusarenduste osakaalu iseloomustab ka tõik, et ehkki viimase viie aasta jooksul on juriidiliste isikute grupi osakaal kinnisvara võõrandamises olnud tunduvalt väiksem kui eraisikute osakaal (42,2% ja 54,5%), siis viimase 12 kuu jooksul on juriidilised isikud müünud juba rohkem kinnisvara kui eraisikud (51,3% ja 46,4%).

Kokkuvõttes oli augustis juriidiliste isikute osakaal müügitehingutes 53,8%, Eesti kodanikest eraisikute osakaal oli 38,0%, välismaalaste osakaal 6,1% ning ülejäänud osapoolte osakaal 2,0%.

Andmed: Maa-amet

Uusarendustega sõlmitud asjaõiguslepingute arvu muutus mõjutas silmnähtavalt ka Tallinna linnaosade statistikat, kus valim on veelgi väiksem. 2017. aasta augustis sõlmiti kõige enam tehinguid Kesklinna linnaosas (184), millele järgnesid teised rahvarohkem linnaosad nagu Lasnamäe (168), Põhja-Tallinn (156) ja Mustamäe (155). Võrreldes juuliga kasvas tehingute arv kaheksast linnaosast kuues, enim Kesklinnas (+74), Haaberstis (+45) ja Lasnamäel (+42), tehingute arv vähenes vaid Mustamäel (-20) ja Kristiines (-19). Kui Kesklinnas, Haaberstis ja Põhja-Tallinnas toetasid tehingute arvu kasvu valdavalt uusarendused, siis Lasnamäe linnaosas andis suurema panuse järelturg. Mustamäel oli järelturg aktiivsem kui möödunud kuul, ent tehingute arvu viis langusesse ebaühtlane uusarenduste turg.

Mediaanhind oli sarnaselt eelmistele perioodidele kõrgeim Kesklinnas (2237 EUR/m2), kus võrreldes juuliga suurenes mediaanhind 4,8%. Kesklinnale järgnesid aktiivse uusarendusaugustiga Põhja-Tallinn (1955 EUR/m2) ja Pirita (1793 EUR/m2). Lasnamäel oli mediaanhind 1437 EUR/m2, kasvades 4,4% võrra, Mustamäel tõi uusarendustehingute langus kaasa rohkem kui 8% mediaanhinna languse (1531 EUR/m2).

Andmed: Maa-amet

Ehkki Tartus oli uusarendusturg aasta üks loiumaid, jäi nii tehingute arv kui ka mediaanhind juulikuuga sarnasele tasemele, ehk ühtlaselt kõrgele tasemele. Augustis sõlmiti Tartus 169 ostu-müügitehingut, mille mediaanhind oli 1339 EUR/m2. Võrreldes juuliga suurenes tehingute arv 1 võrra, mediaanhind vähenes 0,6%.

Andmed: Maa-amet

Kui Tallinna, Tartu ja osaliselt ka Pärnu puhul saab rääkida viimase viie aasta tipptasemest või sellele lähedastest numbritest, siis Eesti suuruselt kolmandas linnas, Narvas, pole viimastel kuudel võrreldes viimase viie aasta keskmise tasemega olulisi muutusi toimunud. Augustis sõlmiti Narvas 59 tehingut ehk vaid 3 tehingut rohkem kui viimase viie aasta jooksul kuus keskmiselt. Võrreldes juuliga sõlmiti 9 tehingut rohkem, ent mediaanhind jäi praktiliselt samaks (392→389 EUR/m2). Erinevalt tehingute arvust, mis on püsinud viimase viie aasta keskmisel tasemel, pole mediaanhind võrreldes 2014.–15. aasta tipptasemega taastunud, püsides umbes 75–100 EUR/m2 madalamal tasemel.

Andmed: Maa-amet

Erinevalt Narvast on Pärnu kinnisvaraturg suurema kriisi seljatanud ning tõusnud viimase aasta jooksul Tallinna ja Tartu järel tehingute arvu põhjal Eesti suuruselt kolmandaks turuks. Turu taastumine on toonud turule esimesed uusarendused, mis hoolimata oma väikesest mahust on siiski kergitanud tehingute mediaanhinda. Augustis sõlmiti Pärnus 62 ostu-müügitehingut ning juuliga vähenes tehingute arv 22 võrra. Tehingute arvu kõrval vähenes ka tehingute mediaanhind, mis esimest korda pärast nelja kuud langes alla 1000 EUR/m2. Tervikuna oli augustis tehingute mediaanhind 970 EUR/m2 ning võrreldes juuliga vähenes mediaanhind 6,5%.

Andmed: Maa-amet

Suuremate linnade kõrval olid augustis aktiivsemad piirkonnad valdavalt Tallinnaga piirnevad omavalitsused või siis suuremad linnad ja maakonnakeskused. Vähemalt 20 tehingut sõlmiti augustis 13 omavalitsuses, neist 5 olid otseselt Tallinnaga piirnevad omavalitsused (Harku, Maardu, Rae, Saue, Viimsi), kus kõigis, välja arvatud Maardu linn, veavad turgu uued korterid, mis on viinud nende omavalitsuste tehingute mediaanhinnad Tallinna äärelinna tasemele. Väljaspool Harjumaad olid aktiivsemad omavalitsused Kohtla-Järve linn ja Viljandi linn, maakonnalinnadest sõlmiti vähemalt 20 tehingut veel Rakvere linnas, Jõhvi vallas, Kuressaare, Valga ja Võru linnas. Erandiks on Tartu tagamaaks muutunud Luunja vald, mille tehingud sarnaselt Tallinna lähedastele omavalitsustele koosnevad valdavalt uutest korteriomanditest.