Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Elu korteriühistus: Parkimise korraldus ja maamaksuseadus

17.07.2017 Kätri Sarapuu

Meie majas on juriidiline isik advokaadibüroo. Neil on mitteeluruum 390,5m², majas kokku 1875,2m². Parkimiskohti 8, korteriomanikel 12 autot.

Küsimused:

Kas advokaadibürool on parkimise osas samad õigused kui korteriomanikel?
Kuna meil on 15% majast juriidiline isik, peavad elanikud maksma maamaksu. Räägiti, et 2015 aastast vastav otsus muudetakse, kas on selle kohta mingit infot?

Vastus: Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Seega vastavalt eeltoodule, leian, et advokaadibürool on parkimise osas samad õigused kui korteriomanikel, kui advokaadibüroo on korteriomandi omanik. Parkimiskohtade küsimuse lahendamiseks on vajalik kõikide korteriomanike kokkulepe.

Võrdlevaid redaktsioone maamaksuseaduse kohta saate vaadata siit:https://www.riigiteataja.ee/redaktsioonide_vordlus.html?grupiId=161873&vasakAktId=107062013006&paremAktId=104072014015. Muudatused maamaksuseaduses on järgmised: muudatused puudutavad maamaksu infosüsteemi korraldust, ühtlasi muudeti avalikus kasutuses oleva maa maksuvabastuse sätete sõnastust. Muudatused jõustuvad osaliselt 01.01.2015 ja osaliselt 01.01.2017.

Maa omanikud, kellele kuuluva maa sihtotstarve on osaliselt elamumaa ja osaliselt ärimaa, omavad kaasomandina nii elamise otstarbeks ette nähtud maad kui ka ärilisel eesmärgil kasutatavat maad. Tulenevalt korteriomandiseadusestning asjaõigusseaduse kaasomandi valdamist, kasutamist ja käsutamist reguleerivatest sätetest, peab isik maksma vastavalt temale kuuluva osa suurusele kaasomandil lasuvaid makse ning maamaksuseadusest tulenevalt maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest.

Kui elamumaalt on korteriomanik maamaksu tasumisest vabastatud, siis temale kaasomanikuna kuuluva ärimaa osa eest tuleb korteriomanikul tasuda ka edaspidi maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega ).

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Keskmine Tallinna korter teenib omanikule üle 500 euro kuus

17.07.2017 Christian Ayrer

Tulu, mida keskmine Tallinna korter pelgalt kinnisvara kallinemisega omanikule teenib, ületas esimese poolaasta lõpuks 500 euro piiri, näitab Center Kinnisvara korterituru ülevaade.

Tallinna keskmise (st 51,8 m2 suuruse) korteri turuväärtus kasvas 87 708 euroni. Seda on 6013 eurot rohkem kui mullu samal ajal, ehk viimase 12 kuu jooksul on selline korter kallinenud keskmiselt 501 euro võrra kuus.

“Majanduskasvu hoogustumine ja inimeste kindlustunde paranemine hoiavad hinnatõusul parajat tuld all,” tunnistas Center Kinnisvara juhataja Christian Ayrer. “Me ei julge kellelegi soovitada spekuleerimiseks korterite ostmist, sest pankadel on piisavalt hästi meeles eelmise mulli õppetunnid ja uuel buumil nad tekkida ei lase. Kuid Tallinnas korteri omamine on praegu tulus tõesti.”

Juunikuus vahetas Tallinna korteriturul omanikku 745 korterit ja 69,2 miljonit eurot, keskmine ruutmeetrihind ulatus neis tehinguis 1693 euroni. Juuni korteritehingute keskmine väärtus ulatus 92 820 euroni.

Enim tehinguid tehti taas Lasnamäel, seal vahetas juunis omanikku 169 korterit ja 12,2 miljonit eurot.

Center Kinnisvara koostab iga kuu esimeses pooles Tallinna korterituru kuuülevaate. Ülevaate algandmed pärinevad maa-ameti andmebaasist.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Arco Vara: Eesti korterituru juuni 2017 lühiülevaade

17.07.2017 Mihkel Eliste

Juunis jätkus Eesti korterituru kui terviku kasvu aeglustumine

Juuni kuus tehti Eestis 1 776 eluruumidega seotud korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 182 tehingut vähem ehk tehinguaktiivsus vähenes 9,3% võrra. Võrreldes möödunud aasta juuniga kasvas aga tehingute arv 97 tehingu ehk 5,8% võrra. Kui mai kuus kasvas absoluutnumbrites nii Harjumaal kui mujal Eestis ilma Harjumaata tehinguaktiivsus juba sarnases tempos, siis juuni kuus oli korteriturg mujal Eestis mõnevõrra aktiivsem. Jätkunud on sarnaselt möödunud kuudele Eesti korterituru aktiveerumine väljaspool Tallinnat ja Tartut ning nende linnade lähipiirkondi.

Juunis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 172 €/m2. Võrreldes mai kuuga kasvas ruutmeetrihind 0,8%. Võrreldes eelmise aasta juuni kuuga kasvas hinnatase 1,0% võrra. Tulenevalt olukorrast, kus mujal Eestis aktiivsus kasvab ning Tallinnas ja Tartus pidurdub, ei ole Eesti terviklik keskmine hinnatase tehinguaktiivsuse kasvuga samas tempos kasvanud. Eestis ilma Tallinnata kujunes juuni kuus mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 516 €, mida oli 7,5% vähem kui 2016. aasta samas kuus. Aeglasem hinnakasv tuleneb olukorrast, kus korterituru aktiivsus on kasvanud ka Eesti mõistes mahajäänumates piirkondades, kus hinnatase on madalam (nt Ida-Virumaal). Lähikuudel jätkub statistiliselt aeglase hinnakasvu esinemine, sest nii suuremate kui väiksemate keskuste turuaktiivsus püsib sarnasel tasemel.

Väljaspool Tallinnat ja Tartut jääb hinnakasvu soodustama ennekõike vähene pakkumiste arv ja kehv pakkumise struktuur. Kvaliteetse siseviimistlusega ning heas seisukorras korterelamutes paiknevaid elamispindu napib, mistõttu ostjaskonna poolt enimeelistatud paneelelamupiirkondade korterite osas jätkub nii Pärnus, Viljandis kui Rakveres vähemalt mõõdukas hinnakasv. Tehinguaktiivsuse kasvu tagasihoidev pakkumiste vähene maht on väikelinnades soodustamas üürituru laiapõhjalisemat kasvu ning on ühtlasi hoidmas omanditurul nõudlust stabiilsel tasemel pikemaks ajaks. Erinevalt mitmetest teistest Eestis tegutsevatest kinnisvarabüroodest näeb Arco Vara lähitulevikus arendustegevuseks potentsiaali ka Tallinnast ja Tartust väljaspool. Nii Viljandis kui Rakveres on kohalike juurtega arendajate poolt lõpetamisel kunagised lõpule viimata arendusprojektid, mille järgselt on tõenäoliselt oodata täiesti uute projektide algatamist.

Elukondliku kinnisvara turg on muutunud müüjakesksemaks

Suuremates Eesti keskustes on viimaste aastate vältel kasvanud tehinguaktiivsuse taustal pakkumiste arv pidevalt vähenenud, seda ennekõike korteriturul Tallinnast ja Tartust väljaspool. Pakkumiste arvu langus on soodustanud pakkumise struktuuri halvenemist, mistõttu ostjaskonna kriteeriumitele vastavaid sobilikke pakkumisi on pakkumisel aina vähem. Turul valitsev olukord on loonud keskkonna, kus nõutuimate ning ühtlasi likviidseimate varade müügiperioodid on olulisel määral lühenenud. Tehinguaktiivsus kui ka hinnataseme kasv on jätkunud, mille juures aga inimesed ei näe enam põhjust, miks oma vara müümiseks maakleri poole pöörduda. Eraisikud lähtuvad kuulutuste ülespanekul aga turul valitsevatest pakkumishindadest, mis on mitmetel juhtudel juba niigi turuväärtust olulisel määral ületavad.

Pakkumiste arvu langus on asunud pidurduma ka piirkondades, kus uusarendusi turule ei suunata. Seda peamiselt seetõttu, et oma vara iseseisvalt müüvad inimesed on pakkumishinnad määranud niivõrd kõrgeks, et varade müügiperioodid on asunud pikenema. Tulenevalt olukorrast, kus sobilikke pakkumisi on vähe ning nõudlus tungivalt suur, peavad ostjad kiirelt tegutsema. Väikelinnades on ka kinnisvara hindamise järgset turuväärtust mõne tuhande euro võrra ületavate pakkumiste osas märgata kõigest mõnepäevaseid müügiperioode või pikaajalisi tasulisi broneeringuid, mille juures ostjateks on juba varasemalt mõnest objektist ilma jäänud inimesed. Sagenema on hakanud ostjate enda laenu- ja ostuvõimekuse ebaadekvaatne hindamine. Viivises olevate eluasemelaenude osakaal ega maksehäired ei ole kasvanud, kuid nooremate leibkondade osas on aina enam märgata omafinantseeringu mõningast puudujääki või muude liisingu- ja laenukohustuste kõrget taset, mis ei võimalda eluasemelaenu taotleda. Kohati tarbijaskonna laenuvõimekuse piirini jõudmas hinnad on asunud edasist hinna- kui ka tehinguaktiivsuse kasvu pidurdama, kuid hinnalanguseks ei ole siiski põhjust.

Korterituru aktiveerumisele on järgnenud laiapõhjaline elamuturu kasv

Käesoleva aasta II kvartal tõi tugeva kasvu ennekõike elamuturu tehingute arvus. Teisele kvartalile on iga-aastaselt iseloomulik kogu elukondliku kinnisvaraturu hooajaline aktiveerumine, millega kaasneb tehinguaktiivsuse kasv nii korteri- kui elamuturul. Tänavu II kvartalis tehti Eestis elamutega 1 508 tehingut, sealjuures 492 tehingut Harjumaal, 176 tehingut Tartumaal ning 138 tehingut Pärnumaal. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas tehingute arv 12% võrra, Harjumaal 13%, Tartumaal 24% ja Pärnumaal 18%. Tehinguid tehti võrreldes varasemate perioodidega rohkem ennekõike alaliseks elamiseks mõeldud hoonetega. Suvilatega tehtud tehingute maht püsis võrreldes eelmise aastaga samal tasemel, kuid suvilate pakkumiste arvu vähenemise taustal on tehingute hinnad olulisel määral kasvanud (+15%).

Eesti elamuturul tervikuna kujunes tehtud tehingute raames mediaanhinnaks 39 900 eurot, mida oli samuti 12% enam kui möödunud aastal. Elamuturul on hinnakasv püsinud oluliselt kiirem ainuüksi Tallinnas ja Tartus ning nende piirkondade lähiümbruses. Muudes Eesti piirkondades on turul pakkumisel hulgaliselt nõukogude aegsel perioodil ehitatud elamuid, millede ehitustehniline seisukord on tänaseks ajaks juba võrdlemisi kehv ning sellest tulenevalt ostjaskonna ostuhuvi madalam. Enim eelistatakse valdavalt kivikonstruktsioonis optimaalse suletud netopinnaga (~150 m2) lokaalse keskküttega elamuid, mille osas on värskendatud nii põhikonstruktsioonide kui siseviimistluse seisukorda. Hinnatasemete maakondlikku kui ka terve Eesti elamuturu hinnataseme kasvu pidurdab aga elamuturu laiapõhjaline kasv, mis tuleneb tehinguaktiivsuse kasvust erinevate hinnatasemetega piirkondades.

Elamuturul on ostjateks valdavalt nooremapoolsed tarbijad ning müüjateks vanem elanikkond. Noored on siirdumas korteriturult elamuturule ning vanemad inimesed vastupidi. Ostuhuvilised on enamasti üle 30-aastased inimesed, kes plaanivad soetada oma elu teist või ka juba kolmandat eluaset. Kunagise kinnisvaraturu buumi ajal soetatud korterid on oma hinnalt jõudnud tänaseks ajaks nii Tartu kui Tallinna erinevates piirkondades tagasi sarnasesse suurusjärku. Vahepealsel perioodil kogutud säästud ning osaliselt tasutud laen võimaldab ilma suuremate väljaminekuteta müüja oma korter ning osta uue laenuga asemele ridaelamu boks või üksikelamu. Ühtlasi on korterite hinnad kasvanud niivõrd palju, et elamuturu aeglasema hinnakasvu tõttu näevad paljud noored, et vähese hinnaerinevuse tõttu on neil vastavalt võimalusele juba sobilikum osta elamu.

Majanduskriisi tulemusena lahkus hulk inimesi Eesti väiksematest piirkondadest suurematesse keskustesse, eesotsas Harjumaale ning Tallinnasse. Viimase kahe aasta vältel on sagenema hakanud inimeste Tallinnast tagasi kolimine või kunagisse kodukohta ajutise eluaseme soetamine. Tagasikolijaid on märgata ennekõike elujõulisemates keskustes nagu Tartu ja Pärnu, kuid erinevas vanuses inimesi on tagasi tulemas ka Rakveresse ja Viljandisse. Majanduskeskkonna paranemisel tekkinud tagasiränne on siiski jäänud stabiilseks ning pidevalt kasvavat elanikkonna kodukohta pöördumist ei ole märgata.

Ostjaskonna kogunenud säästude taustal on märgata ka puhkeotstarbelistel eesmärkidel kinnisvara soetamist. Peamiselt Tallinnast pärit ostjad on erinevates hajaasustusega piirkondades huvi tundmas ennekõike kunagiste maamajade vastu. Objektide müügiperioodid on aga tihti võrdlemisi pikad, sest müügis olevate varade osas võib tihti esineda hoone vanuse tõttu varjatud puudusi või on kunagise omaniku järgse surma tõttu veel lahendamata pärimisega seotud toimingud. Lisaks, maamajades puudub enamjaolt pesemisvõimalus ning hoonete ehitustehniline seisukord on võrdlemisi kehv, mistõttu pangalaenuga selliste varade soetamine on oluliselt raskendatud. Pesemisvõimaluseta elamute osas ei ole enamasti võimalik laenu taotleda ning isegi tõsise ostuhuvilise korral jäävad sageli tehingud ära, mistõttu ei ole maamajade osas märkimisväärselt kasvanud ei tehinguaktiivsus ega hinnatase.

Väikelinnades eelistatakse rekonstrueeritud korterelamuid

Väikelinnades on üle-Eestiliselt muutunud nõutuimaks kaubaks hea või väga hea siseviimistluse seisukorraga 2-toalised korterid, mille juures enimeelistatud on nende paiknemine rekonstrueeritud korterelamutes. Varasem vähene rekonstrueeritud korterelamute arv on hakanud kiirelt kasvama ning rekonstueerimise läbiviimisest tingitud korteri turuväärtuse kasv on hakanud aeglustuma. Piirkondades, kus värskendatud korterelamuid on vähe, kasvab rekonstrueerimise tulemusena korteri turuväärtus kuni kümne protsendi jagu. Rekonstrueeritud korterelamute arvu kasvades ning pakkumisel olevate rekonstrueeritud korterelamutes paiknevate korterite pakkumiste arvu kasvades on aga ehitustööde läbiviimisel saavutatav sünergia väiksem ning turuväärtuse kasv vähenemas.

Rekonstrueeritud korterelamuid on esile kerkimas ennekõike Rakvere linnas, millest on lähitulevikus suure tõenäosusega saamas enim rekonstrueeritud korterelamutega piirkond. KredExi korterelamu rekonstrueerimistoetuste koguarv on kasvanud nõudluse taustal kiirelt suurenenud, mistõttu tuleks rekonstrueerimisplaaniga korteriühistutel asuda toimingutega võrdlemisi kiirelt tegelema. 2015. aastal esitati ühes kuus keskmiselt 4 taotlust, 2016. aastal 13 ning 2017. aastal I poolaasta seisuga juba keskmiselt 20 taotlust kuus. Taotlejate hulgas on ühtlasi kasvanud terviklahenduse läbiviijate hulk, mistõttu on keskmine toetuse summa kasvanud 2017. aasta I poolaasta seisuga võrreldes 2016. aastaga ligikaudu 32%. KredExi hinnangul on rekonstrueerimise toetusmeetme rahalised vahendid ammendumas juba käesoleva aasta lõpuks.

Lisaks, Eesti ehitusturg on tänasel hetkel aina enam sarnanemas kümnenditaguse perioodiga, kus on pikenenud teatud ehitusmaterjalide tarneaeg ning on pikenenud järjekorrad ehitustöödega alustamiseks. Väikelinnade ehitusturule on asunud sisenema ka teistest piirkondadest pärit ettevõtteid, sest kohalik ehitusturg ei ole jõudnud nõudlusega sammu pidada. Korteriühistutele esitatud tööde läbiviimise pakkumishinnad on muutunud aina erinevamaks, sest edukamatel ettevõtetel on piisavalt muid töid ning uusi fassaaditöid võetakse ainult tingimusel, kui potentsiaalne kasum on piisavalt suur. KredExi hinnangul on ennekõike keskustest eemal asuvate korteriühistute puhul märgata kõrge ehitushinna tõttu raskusi pangast finantseeringu saamisel.

Ida-Virumaal on korterelamute rekonstrueerimise trend jätkuvalt madal, sest piirkondlik keskkütte hind on võrreldes muu Eestiga oluliselt madalam ning tööde läbiviimisel ei nähta tihti mõtet. Lisaks, Ida-Virumaal takistab paljude korteriühistute osas rekonstrueerimisvõimalusi probleemne elanikkond, mida iseloomustab ennekõike suur võlglaste arv. Alates 2015. aastast on KredExi andmeil esitatud Ida-Virumaalt ainult üks rekonstrueerimise toetuse taotlus, seda Jõhvi linnast. Teistes Eesti piirkondades jääb rekonstrueerimise läbiviimisel takistuseks peamiselt korterelamu elanikkonna poolne vastumeelsus. Viimase osas on rekonstrueerimise vastu hääletamas ennekõike vanem elanikkond, kellele ei suudeta adekvaatselt selgeks teha rekonstrueerimise põhimõtet ning sellest tulenevat pikaajalist kasu.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Nordecon ehitab Tallinna ringtee alguses 2,25 kilomeetrise lõigu 2+2 ristlõikega maanteeks

14.07.2017 Tõnu Toompark

AS Nordecon ja Maanteeamet sõlmisid lepingu Tallinna ringteel kilomeetritel 0,6–2,8 teelõigu rekonstrueerimiseks. Lepingu raames ehitatakse 2+2 ristlõikega maantee, rajatakse Väo raudteeviadukt ning Veneküla tunnel. Tööde maksumus on koos käibemaksuga rohkem kui 13,7 miljoni eurot.

„Tallinna ringtee ehk riigitee nr 11 ümberehitamine jätkub ka sellel ehitushooajal – Nordecon asub rekonstrueerima Tallinna ringtee päris algust: kilomeetreid 0,6–2,8. Praegusest III klassi maanteest saab peale tööd edukat teostamist I klassi maantee,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Tallinna ringtee olulisusest saavad aru kõik, kes sellel liiklevad – rekonstrueerimisega peab saavutama eelkõige liikluse vähenemise linnas ja ümbritsevates asulates sees, parema läbilaskvuse ning muidugi ka transiidi kiirenemise. Tallinna ringtee kuulub ka üleeuroopalisse TENT-T ehk Trans European Network–Transport võrgustikku, mille üks eesmärkidest on juba olemasolevad teed ja trassid muuta lihtsasti kasutatavaks ja tõhusaks.“

Lepingu käigus rekonstrueeritakse 2,25 km Tallinna ringteed: ehitatakse ümber 2+2 ristlõikega maanteeks, olemasoleva Väo raudteeviadukti asemele rajataksekaks uut teineteisest sõltumatut viadukti pikkusega ca 100m, põhitee alla rajatakse Veneküla tunnel ja koos tunneliga ca 300 m kergliiklusteid. Kokku paigaldatakse ca 83 000 m2 ulatuses uut asfaltkatet.

Ehitustööd valmivad 2018. aasta lõpus.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas, Soomes ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2016. aasta konsolideeritud müügitulu oli 183 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 720 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara: tehingute arv langes taas

14.07.2017 Tõnu Toompark

17 suurema linna tehinguid koondav Pindi Indeks tõusis juunis 0,5% võrra, tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks oli 1278 eurot ruutmeetri kohta. Mais oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1271 €/m².

Kui 2017. aasta mais tehti indeksilinnades 1314 korteriomandi tehingut, siis juunis langes tehingute arv 1246-le. Võrdluseks- 2016. aasta juunis tehti indeksilinnades 1169 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga detsembris 2016 on indeks languses 10 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 105 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi enam kui kümneaastase ajaloo.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

2017. aasta mais kasvas nii kaupade kui ka teenuste eksport

14.07.2017 Sünne Korasteljov

Kiirhinnangu põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta mais 42 miljoni euroga plussis. Kaupade ja teenuste konto ülejääk oli 76 miljonit eurot, mida oli 7 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Kaubaeksport kasvas 12% ja import 10%, mistõttu kaupade konto puudujääk vähenes aasta võrdluses 13 miljoni euro võrra ja ulatus 85 miljoni euroni. Teenuste konto ülejääk oli 161 miljonit eurot, 5 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem. Teenuste eksport kasvas 5%, import 10%. Esmase ja teisese tulu konto netoväljavool kokku suurenes 14 miljoni euro võrra ja oli 34 miljonit eurot.

Jooksev- ja kapitalikonto kokku oli 21 miljoni euro suuruses ülejäägis. See tähendab, et Eesti majandus oli muu maailma suhtes jätkuvalt netolaenuandja ehk riigi majandussektorid paigutasid välismaale rohkem finantsvarasid, kui sealt kaasasid.

Kui kvartali maksebilanss koostatakse esindusliku kombineeritud algallikate süsteemi põhjal (sh äriühingute küsitlused), siis kuu maksebilanss koostatakse märksa väiksema andmebaasi alusel. Kuigi aruandekuu kohta kasutatakse võimalikult palju olemasolevat teavet (rahvusvaheliste maksete aruanded ja administratiivsed andmeallikad), on hinnangute osa suur. Kuu maksebilanssi nimetatakse seetõttu kiirhinnanguks. Pärast kvartali maksebilansi koostamist korrigeeritakse ka kuu maksebilanssi.

Eesti Pank avaldab maksebilansi kiirhinnangu kord kuus üle-eelmise kuu kohta. 2017. aasta teise kvartali maksebilansi avaldab Eesti Pank 7. septembril 2017.

Statistikateade antakse välja koos Eesti Panga statistikaandmete avaldamisega. Teade on majanduspoliitilistest avaldustest sõltumatu ja esitatakse nendest eraldi.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara: Tallinna korterituru tehinguaktiivsuse kasv jäi II kvartalis pidama

14.07.2017 Mihkel Eliste

Tallinna linnas tehti juuni kuus 745 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga langes tehingute arv 104 korteri ehk 12% võrra. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehinguaktiivsus 3,9% ehk 28 korteritehingu võrra. Laialdane uusarenduste valmimine ning uute korterite müük on võrreldes eelneva aastaga püsinud sarnasel tasemel, mistõttu ei ole erinevalt kevadisest ajast enam olnud järske muutusi nii tehinguaktiivsuses kui hinnakasvus.

Ühtlasi on asunud ostjaskonna huvi tüüpkorterite vastu aeglaselt vähenema, mis peegeldub vastavate korterite tehinguaktiivsuse kasvu puudumises. Lähitulevikus on siiski jätkuvalt valmimas uusi korterelamuid, milledes uute korteritega tehtavate tehingute taustal võib ajutiselt nii tehingute koguväärtus kui keskmine hinnatase keskmisest kiiremini kasvada. Turul tervikuna on aga korterelamute ehitusaastast tulenevalt märgata struktuurset hinnakasvu enamajaolt 4-6% vahemikus.

Juuni kuus tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Tallinnas 1 598 €/m2. Võrreldes mai kuuga leidis aset 1,4%line hinnalangus kuid võrreldes aastataguse ajaga kasvas hinnatase siiski 5,1%. Võrreldes aastataguse ajaga kasvas juuni kuus hinnatase Nõmmel (+18%), Põhja-Tallinnas (+16%), Lasnamäel (+7,6%), Haaberstis, Mustamäel, Kesklinnas ja Pirital kasvas hinnatase 5-6% vahemikus. Mõneprotsendiline langus võrreldes aastataguse ajaga esines ainuüksi Kristiine linnaosas. Kõrge tehinguaktiivsus on püsinud ennekõike suurimates magalapiirkondades (Lasnamäe, Mustamäe) ning linnaosades, kus on püstitatud hulgaliselt uusehitisi (Kesklinn, Põhja-Tallinn).

2017. aasta II kvartalis tehti Tallinna linnas 2 294 korteritehingut. Tehinguid tehti 32 tk rohkem kui aasta tagasi samal perioodil, mis moodustab tehinguaktiivsuse kasvuks 1,4%. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tehti tänavu II kvartalis 4 tehingut rohkem. Teisisõnu, tuginevalt II kvartali andmetele on tehinguaktiivsuse edasine märkimisväärne kasv Tallinna linnas pidurdunud. II kvartalis kujunes kõikide korteritehingute raames tehingute koguväärtuseks 215 miljonit eurot, mida oli 5,5% rohkem kui aasta tagasi. Mediaanhinnaks kujunes kogu kvartali lõikes 1 608 €/m2, mis oli võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 6,1%. Nii hinnakasvu kui tehingute koguväärtuse kasvu on vedanud ennekõike uute korteritega tehtud tehingute maht. Uute korteritega tehtud tehingute osakaal moodustab kogu tehingute arvust juba pikemat aega pea kolmandiku, kuid uute korterite hinnad on järjepidevalt kasvanud.

Arco Vara: Tartu korteriturg ei ole juba pikemat aega uusi tippe seadnud

14.07.2017 Mihkel Eliste

Tartu linnas tehti juuni kuus 141 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 1 tehing vähem ning võrreldes eelmise aasta juuni kuuga aga koguni 32 tehingut vähem (-19%). Juunis tehtud tehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes sealjuures 1 239 €/m2. Hinnatase oli võrreldes mai kuuga kasvanud 3,7% kuid võrreldes 2016. aasta juuniga langenud 4,9% võrra.

Eelmise aasta teisest kvartalist alates ei ole mediaanhind kuigi palju muutunud, tehinguaktiivsus on pigem alaneva trendiga ning turg on muutunud võrdlemisi stabiilseks. Nõudlus üüriturult omanditurule siirduvate ostjate ning eraldi leibkondi moodustavate noorte osas on järkjärguliselt ühtlustunud. Lähitulevikus jäävad nii perioodilist tehinguaktiivsust kui hinnataseme muutusi enim mõjutama valmivad arendusprojektid.

Suvise perioodi kulgedes rahuneb korraks nii Tartu kinnisvaraturg kui üldine kohalik eluolu, sest tudengid on valdavas osas ajutiselt lahkumas. Võrreldes varasemate aastatega on sagenema hakanud üürikorterite varasem otsimine, sest tudengid kardavad sügise tulekul viimasele hetkele jäetud otsuste langetamisel parimatest pakkumistest ilma jääda.

Üürituru laiapõhjalisemat kasvu on oodata siiski ennekõike suve keskpaigu möödudes, kui enamikest ülikoolidest on sissesaamisega seotud vastused edastatud. Lastevanemate säästude ajapikku kasvades on sagenema hakanud trend, kus vanemad on oma ülikooli minevatele lastele aastateks kortereid ostmas. Lapsele eluaseme ostmisel kasutatakse võrdlemisi kõrget omafinantseeringu taset, kuid endiselt püsib vajadus laenuraha kaasamiseks täiendava laenukohustuse võtmise läbi.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pindi Kinnisvara: Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

14.07.2017 Tõnu Toompark

Kaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

16/10/2017 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises”

14.07.2017 Margot Toompark

Koolitus “Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises peale uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist 2018. aastal” toimub 16/10/2017 Tallinnas. Koolituse eesmärk on anda osalejatele ülevaade kõigist olulistest muudatustest, mis leiavad aset korterelamutes peale 2018. aastal kehima hakkavat uut korteriomandi- ja korteriühistuseadust.

Koolitus „Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises“ on suunatud:

korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõigile eraisikutele, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi;
kõigile, kes tunnevad huvi uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse vastu.

Koolitus annab Sulle:

hea ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega;
juhised muuta korteriühistu asjaajamist vastavalt uutele kehtima hakkavatele nõuetele;
võimaluse saada teadmisi korteriomanike õigustest ja kohustustest;
ülevaate uutest kehtima hakkavatest nõuetest korteriühistu raamatupidamisele;
praktilisi nõuandeid korteriühistu juhtimiseks ja muudatuste elluviimiseks.

“Muudatused korteriühistu juhtimises ja asjaajamises” toimub 16/10/2017 kell 10.00-17.15 Tallinna kesklinnas. Lektorid on Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige Pille Kaarlõp.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

13.07.2017 Tõnu Toompark

Juunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Arco Vara: Pärnu korteriturul jätkus juunis nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme keskmisest kiirem kasv

13.07.2017 Mihkel Eliste

Juuni kuus tehti Pärnus 84 korteritehingut. Võrreldes mai kuuga tehti 7 tehingut rohkem (+9,1%) ning võrreldes 2016. aasta juuniga 25 tehingut rohkem (+42%). Tehtud tehingute lõikes kujunes mediaanhinnaks 1 088 €/m2, mis oli võrreldes mai kuuga langenud 1,0% kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 17%. Aasta algusest alates on Pärnu linnas korterite hinnatase kasvanud ligikaudu 16%, esimese poolaasta hinnakasv jäi võrreldes 2016. aasta I poolaastaga 14% juurde. Korterituru laiapõhjaline aktiivsuse ning hinnataseme kasv on jätkunud teist kvartalit järjest.

Nii tehinguaktiivsuse kui hinnataseme kasvutrendi hoiavad paneelelamute piirkonnad eesotsas Mai-Papiniiduga. Sarnaselt Pärnust väiksematele Eesti aktiivseimatele linnadele on hinnakasvu endiselt soodustamas kehv pakkumise struktuur just 2- ja 3-toaliste hea siseviimistluse seisukorraga korterite osas. Kasvanud nõudlusest tulenevalt on oodata mõõduka kasvutrendi jätkumist, mille juures põhiliseks ostjaskonnaks on lisaks noorematele leibkondadele ka keskmisest vanemad inimesed. Müügiperioodid jäävad korterite puhul enamasti 3 kuu sisse ning pakkumiste vähesusest tulenevalt tehakse ostuotsuse langetamisel erinevate korterite vahel valides järjest vähem eelistusi.

II kvartali andmetele tuginevalt on asunud kiirenema ka enne 1939. aastat ehitatud korterite hinnakasv, mis tuleneb nii külaliskorteritesse investeerimisest kui ehituslikult vanemate miljööväärtuslikes piirkondades paiknevate hoonete rekonstrueerimisest. Pärnus on nii tänasel hetkel töös kui ka lähitulevikku planeeritud mitmete väikeste, valdavalt kuni 10-korteriliste, projektide läbiviimist. Olukorras, kus üksikud suuremamahulised projektid ei ole oma võrdlemisi kõrgest hinnatasemest tuleneva müügiperioodi pikkusega kõiki kohalikke arendajaid rahuldanud, eelistatakse jääda väikeste projektide läbiviimise juurde. Pärnu linna arendusmaastikul on viimaste kuude vältel asunud huvi kasvama nii peamiselt Tallinna kuid ka välisriikide suunalt.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud juuli 2017

13.07.2017 Urmas Tehver

Juunikuus tehti Tallinnas 745 korteriomandi müügitehingut, mis on 103 ehk 12,1% võrra vähem kui mais (848). Eelmise aasta juuniga võrrelduna oli tehingute arv 32 võrra suurem. Tegu on tavapärase sessoonse mustriga. Tehingutest ca 180 ehk ~24% olid uute korterite müükide vormistamised.

Korteriomandite keskmine müügihind oli juunis 1693 EUR/m2, mis on 1,7% kõrgem kui eelnenud kuul (1664 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnakasv 7,7% – 2016.a. juunis oli keskmiseks m2 müügihinnaks 1572 EUR/m2.

Korterite üüriturg on suhteliselt stabiilne, üüripakkumiste hind (EUR/m2 kuus) on kerges tõusus, mis on eelkõige tingitud järjest suuremast uute korterite osakaalust kogu pakkumiste hulgas.

Hoonestatud elamumaadega tehti teises kvartalis Harjumaal kokku 491 tehingut, mis on viimase kümne aasta uueks rekordiks. Tehingutest 106 tehti Tallinnas asuvate kinnistutega, mis on samuti üle keskmise tulemus. Hoonestamata elamumaid müüdi teises kvartalis Harjumaal 296 (s.h. Tallinnas 32), mida on peaaegu täpselt samapalju kui 2016.a. teises kvartalis – 297 ja 41 võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis.

Kinnisvaraturu graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud-juuli-2017

Teise kvartali rekordtehinguid

Kvartali kallimad müügitehingud:

Hoonestatud, 4,5 ha suurune ärimaa kinnistu Pääskülas hinnaga 6 696 000 EUR (hind sisaldab käibemaksu)
Ärihoonega kinnistu vanalinnas Viru tänaval hinnaga 4 650 000 EUR (hind ei sisalda käibemaksu)
Kristiines, Sõpruse pst-l asuv hoonestatud ca 7000 m2 suurune ärimaa kinnistu hinnaga 4 080 000 EUR (hind sisaldab käibemaksu)

Kallimad müüdud korterid:

ca 250 m2 suurune korter Toompeal hinnaga 1 250 000 EUR (5022 EUR/m2)
ca 170 m2 suurune korter Kadriorus Poska tn-l hinnaga 980 000 EUR (5724 EUR/m2)
ca 265 m2 suurune korter kesklinnas Kaarli pst-l hinnaga 825 000 EUR (3111 EUR/m2)

Kaks esimest, küll ümberpööratud järjestuses, olid ka kõrgema m2 maksumusega müüdud korterid, selles järjestuses kolmas oli ca 85 m2 suurune uus korter sadama piirkonnas m2 maksumusega 4572 EUR/m2.

Kallimad müüdud eramud:

ca 270 m2 suurune uus elamu Viimsi vallas Lubja külas ca 1700 m2 suurusel kinnistul hinnaga 750 000 EUR
ca 400 m2 suurune 2009.a. valminud elamu koos abihoonetega Viimsi vallas Tammneeme külas ca 4800 m2 suurusel kinnistul hinnaga 650 000 EUR
ca 440 m2 suurune 2006.a. ehitatud elamu Meriväljal 1200 m2 suurusel kinnistul hinnaga 650 000 EUR

Kokku müüdi kvartalis hinnaga 500 000 EUR või rohkem 7 korterit ja 6 elamut.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Suvekodude ostjateks on peamiselt Eesti elanikud

13.07.2017 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalide andmetel on tänavusuvisel kõrghooajal Saare maakonnas müügis ligi poolsada suvilat või suvekoduna kasutamiseks mõeldud maamaja. Nende keskmine hind jääb 80 000 euro lähedusse ja ostjate seas on domineerima hakanud eestlased ise.

Domus Kinnisvara maakleri Jüri Aljase sõnul ostetakse ja müüakse Saaremaal aastate lõikes suvilaid üpriski stabiilselt. „Meil on ikkagi puhkusepiirkonna maine ja see on hea eelis, mis meie turgu toetab,“ tõdes ta.

Samas lisas ta kohe, et peamiselt suvekodudeks kasutatava kinnisvara müügi võrdlus aastate lõikes võib teatud määral küll tunnetuslikku huvi pakkuda, kuid usutavat statistikat see siiski ei anna. „Usaldusväärse statistika jaoks peaksid suvilad muudest majadest selgemalt eristuma,“ selgitas ta. „Probleemi süvenedes tekib paratamatult küsimus, kust üldse läheb piir näiteks tavalise maamaja ja suvila vahel?“

„Kui lähtuda ainult ehitusregistrisse kantud ühe või teise hoone kasutusotstarbest,“ jätkas maakler, „saab statistika olema väga vildakas ja tehingute üldarv on praktiliselt olematu, sest suurema osa praegu suvilatena kasutatavate vanade talumajade kasutusotstarve on ehitusregistris märgitud elamuna. Kinnisvara tegeliku kasutamise järgi arvepidamine viiks samuti meid kohe ummikusse, sest tekib küsimus, milliste kriteeriumite ja tunnuste alusel maja kasutamist hinnata ja mõõta.“

Jüri Aljas ütles, et spetsiaalselt suvemajadeks mõeldud hooneid on Saaremaal kaks põlvkonda. „Vanema põlvkonna moodustavad nõukaaja lõpukümnenditel 1970. ja 1980. aastatel Kuressaare lähiümbrusesse (näiteks Kellamäele ja Sikassaarde) ehitatud hooned,“ lausus ta. „Nende omanikud on peamiselt põlised saarlased ja paljud neist on elumajadeks ümber ehitatud. Seetõttu tuleb neid hooneid müüki väga vähe ja omanikud vahelduvad pigem peresiseselt.“

Saare maakonna uuema aja suvilad paiknevad Aljase sõnul aga peamiselt hajaasustusega looduslikult kaunites paikades. „Nende omanike ring on geograafilises mõttes üpriski lai, ulatudes Setumaast Soome kaudu ümber kogu laia maailma,“ märkis ta. „Võrreldes pärijate poolt müüki pandud ja renoveerimist vajava maamajaga, on uuema põlvkonna suvilate müük pikem protsess, sest müüjate hinnaootused on reeglina ülikõrged.“

Siinjuures võiks näitena tuua praegu kinnisvaraportaalides müügil olevad uuema põlvkonna suvilad, mis asuvad Mustjala vallas looduskauni Küdema lahe ääres. Neid küll reklaamitakse kui “oma rannajoonega ainulaadseid suvilakomplekse”, sellest hoolimata pole aga müük eriti edenenud.

http://www.domuskinnisvara.ee/blogi/2017/07/suvekodude-ostjateks-on-peamiselt-eesti-elanikud/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Arco Vara: Juunis jätkus Eesti korterituru kui terviku kasvu aeglustumine

13.07.2017 Mihkel Eliste

Juunis tehtud korteritehingute keskmiseks mediaanhinnaks kujunes Eestis 1 772 €/m2. Võrreldes mai kuuga kasvas ruutmeetrihind 0,8%. Võrreldes eelmise aasta juuni kuuga kasvas hinnatase 1,0% võrra. Tulenevalt olukorrast, kus mujal Eestis aktiivsus kasvab ning Tallinnas ja Tartus pidurdub, ei ole Eesti terviklik keskmine hinnatase tehinguaktiivsuse kasvuga samas tempos kasvanud.

Eestis ilma Tallinnata kujunes juuni kuus mediaankeskmiseks ruutmeetrihinnaks 516 €, mida oli 7,5% vähem kui 2016. aasta samas kuus. Aeglasem hinnakasv tuleneb olukorrast, kus korterituru aktiivsus on kasvanud ka Eesti mõistes mahajäänumates piirkondades, kus hinnatase on madalam (nt Ida-Virumaal). Lähikuudel jätkub statistiliselt aeglase hinnakasvu esinemine, sest nii suuremate kui väiksemate keskuste turuaktiivsus püsib sarnasel tasemel.

Erinevalt mitmetest teistest Eestis tegutsevatest kinnisvarabüroodest näeb Arco Vara lähitulevikus arendustegevuseks potentsiaali ka Tallinnast ja Tartust väljaspool. Nii Viljandis kui Rakveres on kohalike juurtega arendajate poolt lõpetamisel kunagised lõpule viimata arendusprojektid, mille järgselt on tõenäoliselt oodata täiesti uute projektide algatamist.