Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

RKAS uuendas tehnilisi nõudeid mitteeluhoonetele

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara AS on välja töötanud juhendi „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“, mille eesmärk on võimalikult täpselt ja üheselt tõlgendatavalt määratleda mitteeluhoonete projekteerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ning nõuded kasutatavatele materjalidele, süsteemidele ja seadmetele. Esitatud põhimõtteid ja nõudeid tuleb rakendada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on Riigi Kinnisvara AS.

Oleme siiani nõudeid korrigeerinud, kaasajastanud vastavalt ühiskonna ja tehnoloogiaarengule ning ka kogunenud enda ja teiste kogemusele iga kahe aasta tagant. Seekordse uuendusvajaduse tingis Euroopa Komisjoni tõlgenduse muutumine kuupäevas millest alates tuleb ehitada liginullenergiahooneid. Siiani olime arvestanud ja lähtunud kehtivast seadusandlusest millega avalikele hoonetele rakendub liginullenergiahoone kohustus kui hoone ehitusluba väljastatakse peale 31.08.2018 siis muutunud tõlgendusega peab avalik hoone olema liginullenergiahoone kui ta valmib peale 31.08.2018. Seoses korrektuuridega vaatasime läbi ja redigeerisime tehnilisi nõudeid, et saavutada nõutud lõpptulemust.

Juhendmaterjali „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele” koostamisse kaasati Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit (EETL), Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Selts (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liit (ESPEL), Eesti Külmaliit (EKL) ning mitmete teemavaldkonna erialade professionaalid.

Soovime tagada oma klientidele kvaliteetse kinnisvarakeskkonna, mistõttu on juhendis mitmed nõuded rangemad võrreldes kehtivates õigusaktides kehtestatud miinimumnõuetega. Kuivõrd käesoleva juhendi eesmärgiks ei ole koondada projekteerimise ja ehitamise valdkonnas kehtivaid õigusakte, tuleb tööde teostamisel järgida esmalt õigusaktides toodud nõuetest.

Käesolevaga soovime oma teadmisi kõigi huvilistega jagada. Juhendi varalised autoriõigused kuuluvad Riigi Kinnisvara ASile. Kasutajal on õigus teha oma isiklikuks tarbeks üks koopia. Muul juhul tohib kõnealust juhendit paljundada, tõlkida, kohandada ja edastada vaid Riigi Kinnisvara ASi kirjaliku loaga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Elu korteriühistus: Kaasomandi kasutuskorra määramise avaldus

Soovime kaasomandis olevale pinnale määrata kasutuskorda. 10-st omanikust on 70% jagamisega nõus.

Küsimused:

  • Kui palju läheks hagi esitamine maksma? Kaasomand on plaanis jagada kõigi korteriomanike vahel. Jagatava kaasomandi kogupind on umbes 500 m2 ja väärtus on päris suur.
  • Kellel oleks kõige mõttekam hagi esitada?
  • Ühiselt need korteri omanikud, kes jagamist soovivad
  • Üks korteri omanik iseseisvalt

Vastus:Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja kaasomandi asjad hagita asjad. Kohus lahendab hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused TsMS § 613 lg 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega (TsMS § 613 lg 2). Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 122 lg 3 kohaselt on hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

Riigilõivuseaduse § 57 lg 4 kohaselt tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Riigilõivu tasub avalduse esitaja. Kui avalduse esitaja(d) võtab endale esindaja, võivad lisaks riigilõivu kulule lisanduda ka esindaja kulud.

Kulude osas peab arvestama, et TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Seega näiteks kui kohus leiab, et vaidlus oli põhjustatud kõigi kaasomanike huvidest, võib kohus menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Asjaõigusseaduse § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

Seega avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks peaks esitama kas üks korteriomanik iseseisvalt või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad. Korteriühistu ei ole kaasomanik, seega korteriühistu ei saa nimetatud avaldust esitada. Seda, kas kohtule esitab avalduse üks korteriomanik või ühiselt need korteriomanikud, kes jagamist soovivad, tuleb teil endal otsustada ning leida sobivaim lahendus.

Tuleb ka meeles pidada, et hagita menetluses on kohtul TsMS § 198 lg 1 p 2 ja § 477 alusel kohustus kaasata menetlusse kõik asjast puudutatud isikud. Kõikide kaasomanike kaasamine võimaldab muu hulgas välja selgitada kaasomanike enamuse seisukoha vaidlusaluses küsimuses AÕS § 72 lg 1 järgi, seejuures tuleb välja selgitada ka vähemuse huvid, mis võivad erandjuhtudel olla eelistatud enamuse huvidele. Seega juhul kui kaasomanike enamus oleks nõus avalduse rahuldamisega, ei tähenda nimetatud asjaolud automaatselt seda, et see tooks vältimatult kaasa avalduse rahuldamise.

Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-93-12 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra üle otsustades lai diskretsiooniõigus, st lähtuda tuleb hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Korteriarenduste konkurentsianalüüs

Tõnu ToomparkKorterite arenduse protsessis on mitu kriitilist kohta. Esiteks – mida projekteerida. Teiseks – kuidas planeeritavad korterid hinnastada. Olen neile probleemidele vastuse leidmiseks välja töötanud arendusprojekti konkurentsianalüüsi.

Analüüsi sisu on detailselt võrrelda omavahel konkreetset projekti/asukohta ja sellega konkureerivate projektide raames pakutavate korterite suuruseid, müügitemposid ja hindu.

Analüüsi eesmärk on anda infot nii korterite projekteeritava suuruse kui näiteks hinnastamise osas. Konkurentsianalüüsi malli olen testinud arendajate peal ja teinud selles täiendusi-parandusi, et sel oleks arendaja jaoks maksimaalne väärtus.

Kas tekitas huvi? Kui jah, võta ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Juunis püsis inflatsioon toiduainete kallinemise tõttu kiire

Eesti Pank

  • Eesti paistab euroala riikide hulgas silma toiduainete üldise kallinemisega
  • Hinnakasvu on pidurdanud välistegurid, eelkõige nafta odavnemine
  • Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu 3% lähedusse

Tarbijahinnaindeksi aastakasv ulatus statistikaameti teatel juunis 2,9%ni. Energiahindade kasv pidurdus 2,6%ni ning toiduained, sh alkohol ja tubakas, kallinesid 6,1%. Alusinflatsioon tõusis aga aastaga 1,3%.

Ligikaudu pool Eesti inflatsioonist sõltub impordihindadest, teine pool sisemaisest teguritest. Nii nafta kui ka tööstustoormete hind on maailmaturul viimastel kuudel mõõdukalt langenud, aga toiduainete hinnatase pole eriti muutunud. Välistegurid, eelkõige madalam nafta hind, on hinnakasvu aeglustumist soodustanud. Euroala inflatsioon pidurdus energiahindade languse tõttu juunis 1,3%ni, aga ka alusinflatsioon püsis madal, hoolimata majandusaktiivsuse suurenemisest. Viimased laekunud andmed ja uuringutulemused viitavad euroala kiire majanduskasvu jätkumisele, mis peaks hakkama hinnakasvu tugevamalt üle kanduma. Euroopa Keskpanga hinnastabiilsuse eesmärk on see, et euroala inflatsioon kiireneks 2% lähedusse, kuid jääks pisut alla selle.

Eesti paistab euroala riikide hulgas jätkuvalt silma toiduainete üldise kallinemise tõttu. Juunis kallinesid toiduained Eestis ja euroala piirkonnas aastavõrdluses vastavalt 6,1% ja 1,4%. Piimatooted ja puuviljad kallinesid Eestis aastaga rohkem kui 10%, kuid köögiviljade ja kalatoodete hinnatase on viimaste kuude jooksul langenud. Sisemaised tegurid, eelkõige palgakasv ja tööhõive suurenemine, aga ka laenude finantseerimise tingimused on olnud tarbimise kasvuks soodsad. Sellest hoolimata on jaemüügi mahtude kasv olnud viimastel kuudel tagasihoidlik, kui autode müük kõrvale jätta. Tööstuskaupade inflatsioon pöördus juunis langusse ̶ osaliselt hooajaliste tegurite tõttu ̶ , kuid alusinflatsiooni veab teenuste kallinemine. Teenuste hinnakasv oli juunis kiire, ulatudes 2,8%ni. Kahe suure osakaaluga teenusegrupi, sideteenuste ja puhkusereiside odavnemine on ülejäänud hinnatõusude mõju siiski tasakaalustanud. Ilma nendeta kallinesid teenused juunis juba rohkem kui 4%.

Nafta madala hinnataseme tõttu peaks Eesti inflatsioon jääma tänavu kolme protsendi lähedusse. Ligikaudu kolmandik inflatsioonist tuleneb tänavu maksutõusudest.

Sulev Pert
Eesti Panga ökonomist

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Inflatsioon püsib kolme protsendi juures

RahandusministeeriumStatistikaameti andmetel langesid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 0,1 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes aeglustus hinnatõus mai 3,3 protsendilt juunis 2,9 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia hinnatõusu jätkuva aeglustumise tõttu 1,3 protsendini.

Euroalas on inflatsioon võrreldes aasta alguse kõrgtasemega (2 protsenti) märgatavalt alanenud. Valdavalt on selle taga nafta hinna odavnemine, mis jõudis juunis aasta madalaimale tasemele. Selle mõjul on euroala riikide inflatsiooniprognoosi selleks aastaks viimastel kuudel ka langetatud.
Eestis on alanevate energiahindade panust tarbijahindadele tasakaalustanud toidu hinnatõusu kiirenemine, mis oli mais euroala kiireim. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni koostatav toidu globaalne hinnaindeks on pärast kevadel toimunud ajutist alanemist taas tõusutrendil. Lisaks on jahedad ilmad põhjustanud aiasaaduste kallinemist. Selle mõjul on toidukaubad meil laiapõhjaliselt kallinenud. Hinnatõusu veavad aiasaadused ning piima- ja õlitooted. Toit on aastaga kallinenud 6,6 protsenti, mis moodustab 1,5 protsendipunkti ehk ligi poole aastasest inflatsioonist.

Inflatsiooni pidurdumise taga oli juunis lisaks energiatoodete hinnatõusu aeglustumisele riiete hooajaliste allahindluste varasem algus ning alkohoolsete jookide pühade-eelsed tavapärasest suuremad allahindlused. Teenuste hindade tõus oli juunis selle aasta kiireim, ulatudes 3,4 protsendini.
Juulis inflatsioon mõnevõrra kiireneb, mida mõjutab lahja alkoholi aktsiisimäära tõus.

Kristjan Pungas
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Pindi KinnisvaraEhkki eluasemete hinnad on teinud uusi ajaloolisi rekordeid, on aastatega tõusnud oluliselt ka inimeste ostujõud ning seetõttu on kinnisvara kunagise buumiga võrreldes oluliselt kättesaadavam.

Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman ütles, et 10 aastat tagasi aset leidnud kinnisvarabuumi ajal sai keskmine tallinlane osta endale koos laenuga maksimaalselt vaid alla 30 m² suuruse elamispinna, praegu on aga ostuvõimekus üle kahe korra kõrgem- 63 m². Tartus on vastav võrdlus 34 m² tänase 77 m² vastu.

„Siia arvutusse on kätketud nii keskmine sissetulek, eluasemete hinnatase kui ka eluasemelaenude kehtivad tingimused,“ selgitas Sooman. „Mõnevõrra pehmendab suurt vahet, kui lisame arvutuskäiku ka inflatsiooni, kuid see mõju ei ole ülearu suur,“ ütles ta. Tema sõnul pole ülemaailmsete majanduskriiside ja nendest tulenevate turbulentside eest kaitstud keegi, kuid kohalik eluasemeturg iseenesest ülekuumenenud ei ole. „Pigem on meil suuremaks probleemiks, et kaalukauss ja turuaktiivsus on kaldunud tugevalt Tallinna kasuks ning ülejäänud Eesti linnade eluasemeturud on jätkuvalt väga jahedad,“ lisas ta.

Pindi Kinnisvara: 10 aastat hiljem: uuest buumist oleme kaugel

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Pindi KinnisvaraJuunis lisandus Harjumaa uute korterite turule üle 300 pakkumise, kõikide uute korterite pakkumiste arv tõusis sellest tuleneval üle 2100 ühiku.

„Ehkki turule lisandus 6 uut arendusprojekti, siis järsu pakkumiste arvu kasvu taga oli tegelikult vaid kaks ülisuurt arendust, Vega Lasnamäel ja Mariino Residentsid Pirital, kus paisati avalikku müüki kogu arenduse maht korraga, vastavalt üle 200 ja 100 ühiku,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

„Uusarenduste turg on jätkuvalt noortele peredele ülimalt atraktiivne ja eelkõige projektide algfaasis on uute ja vanade korterite hinnavahe piisavalt väike, et meelitada ostjaid järelturult uute pindade kasuks valima,“ selgitas Sooman.

Pindi Kinnisvara: Uusarenduste pakkumiste arv hüppas järsult

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

ERE Grupp: valitsusel on vaja tegeleda Ida-Virumaa arengukavaga

ERE / Estonian Real EstateEttevõtte ERE Grupp juhtkonna hinnangul peab Eesti valitsus tegelema keskmise suurusega ettevõtete toetamisega ja investeeringukava koostamisega Ida-Virumaa piirkonna arenguks. ERE Grupi spetsialistid on veendunud, et kava peab hõlmama mitte ainult taristuprojektide arendamist, vaid ka maksusoodustusi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.

ERE Grupi juhatuse esimees Maksim Sorokin on veendunud, et seni ei ole suudetud avada kogu Kirde-Eesti potentsiaali. “Ida-Virumaa on ainulaadne piirkond juba olemasoleva suurettevõtete süsteemiga, kuid keskmise suurusega ettevõtted sageli ei saa riigi ametivõimudelt vajalikku toetust,” ütles Sorokin. Tema sõnul tuleb keskenduda abi andmisele ettevõtetele, mis tegelevad logistikaga, põlevkivi-keemiauuringutega ning innovatsiooniga energeetika valdkonnas.

“Kui rääkida kindlatest meetmetest selliste ettevõtete toetamiseks, siis see ei pruugi ainult olla stardikapitali eraldamine Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt EAS, vaid ka maksusoodustused või alade võimaldamine tegevusteks soodsatel tingimustel,” ütles Maksim Sorokin. Lisaks peab ettevõtetele tema arvates osutama abi projektide kirjutamisel ELi fondidest toetuste saamiseks.

“Tänase seisuga on näiteks võimalus saada vahendeid ELi struktuuri- ja investeeringufondidest ettevõtte arenguks ja uuteks teaduslikeks lahendusteks, aga väikeste ettevõtete juhtidel Eesti kirdeosas sageli puudub pädevus nõuetekohaseks projekti kirjutamiseks ja vastava taotluse esitamiseks. Selles osas võiks riik pakkuda ettevõtetele teatavat tuge,” ütles Sorokin.

Hiljuti sai teatavaks, et riikliku investeeringukava koostamine Ida-Virumaa arenguks on toppama jäänud valitsuses tekkinud erimeelsuste tõttu, mis on seotud rahastamise küsimustega. Sellest teatas kuu algul ajaleht Postimees viitega väljaandele Põhjarannik.

ERE Grupp on 2005. aastal asutatud ettevõtete grupp, mis tegeleb finantsteenuste ja laenude pakkumise, äriprojektide rahastamise ja kinnisvara investeeringutega. Ettevõtete grupi finantstegevuse valdkonnaks on traditsioonilised ettevõtlusalad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

29/09/2017 toimub koolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine”

Kinnisvaraomaniku õigused ja kohustusedKoolitus “Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 Kinnisvarakoolis. Koolituse eesmärk on pakkuda täiendavaid teadmisi, oskusi ja nõuandeid kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimisega kokkupuutuvatele isikutele.

Koolituse sihtrühm on:

  • kinnisvara korrashoiuga kokkupuutuvad spetsialistid;
  • korteriühistute juhatuse liikmed;
  • ettevõtete haldusjuhid ja spetsialistid;
  • kõik, kes tegelevad haldusteenuse tellimusega.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvara korrashoiu süsteemist;
  • ülevaate kinnisvara korrashoiulepingute liikidest ja vormidest ning seadustest tulenevatest nõuetest neile lepingutele;
  • lepingueelsete läbirääkimiste õiguslikest tagajärgedest;
  • antakse soovitusi kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimiseks.

Kinnisvara korrashoiu lepingute sõlmimine” toimub 29/09/2017 kell 10.00-13.15 Tallinna kesklinnas. Lektor on RMK kinnisvaraosakonna juhataja Andrus Lauren.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutas juunis enim toit

StatistikaametTarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta juunis võrreldes maiga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta juuniga 2,9%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta juuniga võrreldes 3,2% ja teenused 2,4% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on 2016. aasta juuniga võrreldes tõusnud 3,6% ja mittereguleeritavad hinnad 2,7%.

Eelmise aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 6,6% kallinemine, mis andis kogutõusust üle poole. Sealjuures on piim, piimatooted ja munad aastaga kallinenud 10,1%, puuvili 16,8% ning suhkur ja kondiitritooted 7,3%. Mootorikütus andis kogutõusust ligi kuuendiku. Aastataguse ajaga võrreldes oli bensiin 8,5% ja diislikütus 8,4% kallim. Suuremat mõju indeksile avaldas veel tubakatoodete 14,6% hinnatõus.

Maiga võrreldes olid juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks juunis alanud rõivaste ja jalatsite sesoonsed soodusmüügid ning juunikuised alkohoolsete jookide allahindlused. Suuremat mõju indeksi muutusele avaldas ka värske puuvilja ja marjade 8,1% kallinemine. Võrreldes eelmine kuuga oli bensiin juunis 0,5% ja diislikütus 1,1% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, juuni 2017
Kaubagrupp Juuni 2016 – juuni 2017, % Mai 2017 – juuni 2017, %
KOKKU 2,9 -0,1
Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6 0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas 4,6 -2,5
Riietus ja jalatsid 0,4 -3,6
Eluase 1,2 0,4
Majapidamine 0,7 0,0
Tervishoid 1,0 0,0
Transport 3,1 0,5
Side -4,7 -0,5
Vaba aeg 0,3 0,2
Haridus ja lasteasutused 4,5 0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus 6,8 2,5
Mitmesugused kaubad ja teenused 3,3 -0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nõuanded koduostjale: millal müüa vana elamispind?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb sageli mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt ja tegeleda vana eluaseme realiseerimisega alles peale uue kodu ostmist.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on uue elamispinna ostmiseks raha olemas, on protsess lihtsam ja pingevabam korraldada. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab paralleelselt hakata juba toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aeg võib veel kulutada näiteks remondi tegemisele või sisustamisele.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb uue kodu soetamise finantseerimiseks alustada tõenäoliselt teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast esmalt kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue elamispinna ostmise omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad püsivad paigal või langevad. Hinnalanguse korral saab sellisel juhul koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut samaväärsetki kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine. Tulumaksustamine tuleb mängu näiteks siis, kui kodu on müügiperioodi ajaks välja üüritud.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pindi Kinnisvara: Kaubanduskeskuste nõrgaks kohaks on toitlustusärid

Pindi KinnisvaraKaubanduskeskuste probleemiks ei ole mitte nende rohkus ega ka näiline sarnasus, vaid kohati liiga suur keskendumine toitlustusärile, kirjutab Pindi Kinnisvara ärikinnisvara maakler Antti Undrits.

„Eesti suuremad kaubanduskeskused on küllalt sarnased ja sellest tulenevalt puuduvad tõsised konkurentsieelised teiste ees, kuid riskifaktoriks pole mitte ühesugused kinga- ega riidepoed, vaid liiga suured pinnad, mis on antud toitlustajatele opereerimiseks,“ rääkis Undrits.

„Ühel päeval saab tarbimispidu niikuinii läbi. Ja kui see juhtub, siis ühe esimese asjana säästavad kodumajapidamised väljas söömise kuludelt. See tähendab omakorda, et kaubanduskeskuste omanikud peavad olema valmis operatiivselt oma kontseptsiooni korrigeerima ning suurtele aladele leidma uue suunaga üürnikud, et nende endi rahavood kannatada ei saaks. Lihtsam on muidugi eos valida toitlustajad, kes on ennast juba tõestanud ning on jätkusuutlikud ka käivete vähenemise korral,“ selgitas Undrits.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakonsultatsioonid üüriinvestoritele

Tõnu ToomparkKas soovid osta korteri üürileandmiseks? Millele selle juures pöörata tähelepanu? Kas tänane turg üldse soosib üüriinvesteeringute tegemist?

Millised on hinnatasemed? Millised on trendid ja suundumused?

Need on olulised küsimused, millele on enne kinnisvaratehingutesse sukeldumist vaja vastused leida. Möödalasud planeerimisel võivad valusalt ja kallilt kätte maksta.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta ühendust!

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Inflation accelerated in the first half of the year

SwedbankInflation accelerated to around 3% in the first half of the year in Estonia. The contribution of food and non-alcoholic beverages increased substantially in recent months. Food and non-alcoholic beverages amount to a quarter of household expenditure, on average.

In June, the prices of food and non-alcoholic beverages jumped by 6.6% as dairy products, fruits and confectionery became more expensive. Higher excise taxes pushed up the prices of alcohol and tobacco.

At the same time, the contribution of energy prices has declined in recent months. In June, motor fuels were 8.5% more expensive than last year. Although the average oil price in euros was 5% cheaper than in June last year, excise taxes on fuels have increased.

The purchasing power of wage earners will grow much less this year than in the past. In 2017, the growth of the average wage in real terms is expected to slow to around 3% (the 2013-2016 average was 6.4% per year), as nominal growth of wages will be somewhat slower and prices will rise (by around 3% in 2017). The real growth of the average net wage rose by only 2.6% in the first quarter of this year. This, in turn, will limit households’ consumption. The annual growth of retail trade volumes decelerated to 1.8% during the first five months of 2017. Economic sentiment among consumers remains very strong, however. The financial situation of households is perceived as the strongest in 20 years, for example.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN müüs ärihoone Riias Colonna grupi investoritele

EftenEfTEN Kinnisvarafond AS müüs Riias aadressil Stabu 10/4 asuva ärihoone kinnisvarainvesteeringutega tegelevale ettevõttele Colonna Varahaldus. Tehingu hind poolte kokkuleppel avaldamisele ei kuulu.

EfTEN Kinnisvarafondi fondijuhi Viljar Arakase sõnul oli ärihoone esimene EfTENi investeering Riias ning tänaseks ka esimene edukas väljumine. „On hea meel, et objekt on saanud Colonna näol uue professionaalse omaniku, kes jätkab meie alustatud tööd,“ lisas Arakas.

Colonna grupi juhi Roberto de Silvestri sõnul otsib Colonna aktiivselt investeerimisobjekte kõigis Balti riikides. „Stabu 10 ärihoone on meie jaoks teine objekt Lätis ja see sobib meie investorite investeerimiskriteeriumitega, kuna asub kesklinnas ja lisaks on täidetud tugevate üürnikega, kes on sõlminud pikad üürilepingud,“ lisas de Silvestri.

Eften Kinnisvarafond AS ostis Stabu ärihoone Riias 2013. aastal ettevõttelt SIA Ektornet Commercial Latvia. Tegu on Riia südalinnas asuva endise tööstushoonega, mis on ümber ehitatud ärihooneks rendipinnaga 3700 ruutmeetrit.

Projekti hoidmisaeg oli neli aastat, investeeritud omakapitali tootlus oli 21% aasta baasil ning omakapitali kordaja 1,8. Arakase sõnul on tegu järjekorras juba üheksanda üksikhoone müügiga EfTENi esimesest fondist.

2006. aastal asutatud ja peamiselt kapitali vahendamisega tegeleva Colonna grupi kaudu on tänaseks Baltikumi kinnisvaraprojektidesse investeeritud enam kui 250 miljonit eurot. Ettevõttega seotud investorid omavad 87 kinnisvaraobjekti. Kokku haldab Colonna Eestis enam kui 250 000 ruutmeetrit üüripindu.

EfTEN Kinnisvarafond AS on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud Balti riikide ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond. Fond lõpetas investeerimistegevuse 2015. aastal, mil asutati EfTEN Kinnisvarafond II AS ja EfTEN Real Estate Fund III AS. EfTEN Kinnisvarafondi portfellis on kokku 20 objekti Eestis, Lätis ja Leedus. Fondi kogu varade maht on 220 miljonit eurot.

EfTEN Capital AS on 2008. aastal asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb ärikinnisvarainvesteeringutega Balti riikides. EfTEN Capital AS valitseb lisaks EfTEN Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Kinnisvarafond II ASi. EfTEN Capitali grupp (EfTEN Capital koos tütarettevõtjatega) valitseb 45 ärihoonet, kus asub rohkem kui 900 üürnikku. Valitsetavate hoonete turuväärtus seisuga 1.04.2017 on 500 miljonit eurot. EfTEN Capital AS on registreeritud Finantsinspektsioonis ning tegutseb Finantsinspektsiooni järelevalve all.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni