Statistikaameti andmetel langesid tarbijahinnad oktoobris võrreldes septembriga 1,1%. Aastataguse ajaga võrreldes aeglustus hinnakasv 22,5%ni. Hinnatõusu pidurdumise põhjus oli eelkõige energiahindade odavnemine, mis alanesid oktoobris kuuga rohkem kui kümnendiku võrra. Energiahinnad odavnesid muu hulgas seetõttu, et jõustusid valitsuse meetmed energiahindade osaliseks…
2022. aasta esimeses pooles oli tööturu olukord väga hea. Seda hoolimata majandusšokist, mille vallandasid Venemaa kallaletung Ukrainale ning sellega seotud hüppeline energiahindade tõus. Kuigi tööga hõivatuid oli aasta esimeses pooles rohkem kui enne koroonaviiruse kriisi, muutusid poolaasta kestel tööstus-, kaubandus-…
Eesti Panga delegatsioon võttis 12.–15. oktoobrini osa Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) aastakoosolekust, kus arutleti maailmamajanduse väljavaate ja vajalike majanduspoliitiliste sammude üle. IMFi põhisõnum liikmesriikidele oli selge: võitlus hinnatõusuga on praegu nii keskpankade kui ka valitsuste kõige tähtsam ülesanne. Toetused kõrgete energia-…
Euribor on viimastel kuudel kiiresti kasvanud. Kuue kuu euribor, millega on seotud enamik Eestis tegutsevate kommertspankade väljastatud eluasemelaene ja ettevõtete laene, oli veel juuni alguses negatiivne, kuid ületas oktoobri keskpaigas juba 2%. Euribor kasvab, kuna inflatsioon püsib euroalal kiire ning…
Hinnakasv aeglustus septembris aastavõrdluses 23,7%ni. Selle põhjustas peamiselt elektrihindade odavnemine. Need on viimastel kuudel olnud väga heitlikud. Kui augustis tõusis elektri hind Balti riikides rekordkõrgele tasemele, siis septembris leidis aset järsk hinnalangus. Tarbijate jaoks odavnes elekter kuuga 16% ja see…
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti. Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“…
Eesti majanduse väljavaade sõltub kõige enam edasisest hinnakasvu tempost. Kuna Eesti on kiireima hinnakasvuga riik euroalal, seavad nii tootmise kallinemine kui ka elukalliduse tõus riigi majanduse vastupanuvõime märksa suurema surve alla. Valdavalt energia kallinemise tõttu prognoosib keskpank selle aasta hinnatõusuks…
Eesti Panga andmetel oli Eesti pankade väljastatud 07.2022 eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,37%. Võrreldes varasemate kuudega on eluasemelaenude intressimäär olulisel määral kerkinud. Veel 2022 esimesel viiel kuul oli eluasemelaenude intressimäär mõned sajandikud üle 2%. Intressimäära tõusu tagamaa on euribori kiire spurt…
Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas tõsta intressimäära järsumalt kui kunagi varem ehk 0,75% võrra, sest hinnatõus euroalal on väga tempokas ja püsib eeldatavasti liiga kiire veel pikema aja jooksul. Intressimäärade jõuline tõstmine on vajalik selleks, et vältida praeguse kiire hinnatõusu edasikandumist…
EKP nõukogu otsustas täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 75 baaspunkti võrra. See oluline samm kiirendab üleminekut baasintressimäärade praeguselt väga toetavalt tasemelt tasemeni, mis tagab, et inflatsioon naaseb aegsasti EKP poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Praegusest hinnangust lähtuvalt kavatseb…
Euroala majandus püsis II kvartalis suhteliselt heal järjel, kuid välisnõudluse edasine väljavaade on muutunud aasta esimese poolega võrreldes pessimistlikumaks. Kuigi Eesti väliskaubandus eurodes mõõdetuna II kvartalis kasvas, on kasvu mõjutanud jätkuvalt kiire hinnatõus, mis tuleneb nii energiakandjate kui ka toormete…
Hinnakasv jätkas augustis kiirenemist, sest maagaasi ja elektrihinnad püstitasid uusi rekordeid. Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv augustis aastaga 24,8%. Poole hinnakasvust põhjustasid energiahinnad, sh elekter, mis kallines aastaga 206% ja maagaas, mis kallines 244%. Toidutoormete ja tootmiskulude kallinemine kandub üha…
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 0,6% ja vähenes hooajalisi tegureid arvestades võrreldes esimese kvartaliga 1,3%. Energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu on teisel poolaastal tõenäoliselt oodata aga majanduslangust. Kuised majandusaktiivsuse näitajad, nagu jaemüük ja tööstustoodang osutavad sellele,…
Teises kvartalis kiirenes statistikaameti andmetel keskmise palga kasv esimese kvartali 8,1%lt 10,1%ni. Ka maksu- ja tolliameti andmete järgi suurenes keskmine deklareeritud palk sarnases tempos. Kuigi tarbijahindade kiire tõus on hoogustanud ka palgakasvu, jääb see hinnatõusule alla ja keskmise palga ostujõud…
Tööturu olukord oli teises kvartalis endiselt hea – tööga hõivatuid oli 4,9% enam kui aasta varem. Ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed näitasid deklareeritud palka saanute arvu suurenemist – aasta varasemaga võrreldes oli kasv ligikaudu 4%. Tööturul aktiivsete Eesti püsielanike…
