Eesti sisemajanduse kogutoodang vähenes teises kvartalis aasta arvestuses 2,9% ja esimese kvartaliga võrreldes 0,2%. Eesti majandus on kvartalivõrdluses olnud languses juba kuus kvartalit järjest. Eesti majanduse olukord on keskmisest halvem. Meie ettevõtted hindavad äri tegemise võimalusi selgelt kehvemaks kui minevikus.…
Keskmine brutokuupalk suurenes 2023. aasta teises kvartalis aasta varasema ajaga võrreldes 12,4% ja oli 1873 eurot. Palgakasv kiirenes avalikus sektoris tänu sellele, et teises kvartalis jõustus tervishoiutöötajate uus kollektiivleping. Lisaks tõusis esimeses kvartalis haridustöötajate palk, mis suurendab avaliku sektori palgakasvu…
Selle aasta teises kvartalis püsis tööhõive Eestis statistikaameti andmetel suur sellest hoolimata, et majanduses on langus. Töötuse määr tõusis teises kvartalis küll 6,7%ni, aga see oli tingitud rekordkõrgest tööjõus osalemise määrast. Tööturul osales 745 000 inimest ehk 74,2% tööealistest, mida…
Juulis odavnes tarbijate ostukorv 0,6% ning aastatagusega võrreldes aeglustus hinnatõus 6,4%ni. Juuniga võrreldes odavnesid nii energia, toidukaubad kui ka tööstuskaubad. Suurimat hinnalangust põhjustas maagaasi ja soojusenergia odavnemine, vastavalt 22% ja 6%. Toiduainete hinnad odavnesid juulis eelmise kuuga võrreldes 0,9% ning…
Ettevõtete laenuvõtmine elavnes teises kvartalis mõnevõrra. Uusi pikaajalisi laene väljastati ettevõtetele teises kvartalis ligi kolmandiku võrra rohkem kui esimeses kvartalis (vt joonis 1). Suures osas toimus see sesoonsetel põhjustel ehk laenamine kasvab tavapäraselt kevade ja suve tulekuga. Osaliselt tulenes see…
Eesti tarbijahindade aastane kasvutempo jätkas aeglustumist: maikuus oli kasv 11,3% ja juunis 9,2%. Inflatsioon on aeglustunud alates eelmise aasta septembrist ja Eesti Panga prognoosi kohaselt langeb hinnakasv aasta teisel poolel alla 5%. Hinnakasv on suures osas aeglustunud tänu energia ja…
2021. aastal euroalal läbi viidud finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Household Finance and Consumption Survey, HFCS) andmed võimaldavad hinnata, kuidas on hinnatõusuga võitlemiseks Euroopa Keskpanga kehtestatud kõrgemad rahapoliitilised intressimäärad mõjutanud Eesti leibkondi. Leibkondade tulude ja kulude analüüs näitab, et kuigi väiksema…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majanduse üldine olukord rahuldav, kuid kriiside tõttu on tegevusalade seis eripalgeline. Lisaks on majanduse olukorra pilt väga erinev sõltuvalt sellest, kas majanduskasvu puhul arvestada hinnatõusu mõju või mitte. Eurodes mõõdetuna (SKP jooksevhinnas) on…
Euroopa Keskpanga intressitõusud on pankade intressitulu hoogsalt kasvanud ja intressikulu tõus on jäänud intressitulu omale alla. Seetõttu on pankade kasumid suurenenud. Eesti pangandussektori intressikulu kasvab intressitulust aeglasemalt peamiselt seetõttu, et pangad rahastavad end suuresti nõudmiseni hoiuste arvelt. Nõudmiseni hoius on…
Otsustasime eile Euroopa Keskpanga nõukogus tõsta rahapoliitilisi intressimäärasid 0,25% võrra, sest hinnatõus euroalal on endiselt liiga hoogne vaatamata sellele, et see oli maikuuks eelmise aasta sügisel 10% ületanud tasemelt langenud 6% juurde. Ühtlasi peegeldab meie eilne otsus Euroopa Keskpanga nõukogu…
Inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Euroopa Keskpanga nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Seetõttu otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära…
Tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel mais 11,3%ni. Energia, toiduainete ja tööstuskaupade hinnatõus jätkas aeglustumist, kuid samas kallinesid kiirenevas tempos mitmed teenused. Energiahindade aastakasv pidurdus mais 3%ni. Maagaas ja mootorikütused odavnesid aastaga vastavalt 43% ja 14%, kuid soojusenergia hind oli jätkuvalt…
Esimeses kvartalis kahanes statistikaameti andmetel Eesti majanduse maht (SKP) võrreldes aastatagusega 3,2% ja võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 0,6%. Arvestades seda, kui palju langesid esimeses kvartalis erinevad aktiivsusindeksid, oli 3,2% majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik. Nii tööstuse toodanguindeks…
Eelmise finantskriisi ja pandeemiakriisi vahele jäänud perioodil suurenes Eesti perede jõukus märkimisväärselt Varalise ebavõrdsuse tase on Eestis euroala riikide võrdluses üks kõrgemaid Noored pered tegelevad enam pikaajalise finantsplaneerimisega Teisest penisonisambast lahkusid eelkõige väheste säästude, rohkete tarbimislaenude ja krediidipiirangutega isikud Eesti…
Keskmine brutokuupalk oli 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas,…
