Uudiste arhiiv

 

Kutse kinnisvaraseminarile “Mis saab edasi?”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”. Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab? Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff,

Statistika: Üürikorterite pakkumisi hakkab juurde tulema

Tallinnas pakuti 2014. a. augustis üürile andmiseks 2055 korterit. See on õige pisut rohkem kui aasta tagasi. Viimaste kuude jooksul on korterite üüripakkumiste arv kasvanud. Ju on turule tulemas pakkumised, mis on ajastatud üürituru kõige magusamale sügisesele ajale, mil tudengid

Statistika: Korterite müügipakkumiste kas surub hinnatõusu maha

Tallinna linnaosadest asub kõige rohkem korterite müügipakkumisi kesklinnas. Portaali KV.EE andmetel pakutu augustis kesklinnas müügiks 2258 korterit, mis on 28% kogu Tallinna korteripakkumistest. Pakkumiste arvust lähtuvalt järgnevad Põhja-Tallinn 1141 pakkumisega ja Lasnamäe, kus asub 1122 korteri müügipakkumist. Tallinna kogu korteripakkumine on

Statistika: Keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 50 kuupalka

Kiire korterite hinnatõus on muutnud korteritehingu tegemise järjest kallimaks isegi vaatamata tõusvatele palkadele. 2009.-2011. aastal oli Eesti keskmine korteritehingu väärtus 46-48 keskmist kuu brutopalka. 2014. aastal on see tõusnud juba 50 kuupalgani. Sellest rohkem peavad maksma pealinlased. Tallinna keskmine korteritehingu tegemiseks

Kinnisvaraseminar “Mis saab edasi?”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Swedbank kutsuvad Sind 8. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuvale kinnisvarateemalisele seminarile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”. Kuidas maailmas toimuv Eesti kinnisvaraturgu mõjutab? Marko Mihkelson, Riigikogu väliskomisjoni esimees Diskussioonipaneelis: Tarmo Kase, Mika Sucksdorff,

Statistika: ehitusmaterjalid vedasid ehitushinnaindeksi alla

Statistikaameti andmetel pöördus ehitushinnaindeks 2014 II kvartalis langusesse. Indeks langes kvartaliga 1,3 punkti ja maandus 191,3 punktile. Vaatamata ehitusindeksi langusele kerkis hinnaindeksi tööjõu komponent. Selle üheks põhjuseks võib arvata töölepingute põranda alt väljatulemist. Sarnaselt tööjõu komponendile kerkid ka ehitusmasinate komponent. Ehitusmaterjalide hinnad eelmise

Statistika: Arenduslaenude käibe kasv aitab uusi kortereid turule tuua

Kinnisvarasektori laenujääk näitas 2014 II kvartalis Eesti Panga andmetel väikest tõusu. Oma osa sellesse andis elamispindade sektor, kuhu antud ettevõttelaenude jääk kasvas eelmise kvartali 198 miljonilt eurolt 205 miljoni euro peale. Eluasemete arendusse antud laenude käive, mis aasta esimeses kvartalis

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot. Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkib tehingute arvu languse kiuste

2014 II kvartalis väljastasid Eesti pangad 199 miljoni euro väärtuses eluasemelaenusid. Aastaga kerkis eluasemelaenude käive 12%, mis on viimase pooleteise aasta kõige madalam juurdekasv. Juurdekasvu hoogsa tempo on allapoole toonud korteritehingute arvu langus. Eesti korteritehingute arv kukkus II kvartalis 12%.

Statistika: Soodne eluasemelaenude intressimäär hoiab turgu aktiivsena

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat. Madalat intressimäära toetab madal euribor. Juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,33%, mis on selle aasta madalaim

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 60%

Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv kerkis 2014 II kvartalis 1333 ehitusloani. Sedavõrd kõrget ehituslubade arvu nägime me viimati 2007.-2008. aastal. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehituslubade väljastamine 60%. Ehitusloa saanud eluruumide pindala suurenes aastaga 24%. Kasvanud ehituslubade arv peegeldub korteriturult. Iganädalaselt näeme ühe-kahe

Statistika: valminud eluruumide arv suurenes 30%

2014 II kvartalis sai Eestis kasutusloa 631 eluruumi kogupindalaga 70 900 m2. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas kasutusloa saanud eluruumide arv 30%, kuid nende pind ainult 7%. See näitab, et aktiivne elamuarendus on ühepereelamute juurest kaldumas rohkem korterite suunas. Lähitulevik ehk aasta-poolteist

Statistika: hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 27 protsenti

Noolena taevasuunas sööstnud korteritehinnad on kinnisvaraturgu kallutanud maade-majade turu poole. Korteri müügist on hõlbus finantseerida maatüki ostu, kuhu uus elamine ehitada. Samuti on hetkel kasutatud elamu ostmine soodsam uue elamu ehitamisest. Samuti on aktiivsem äriotstarbelise kinnisvara turg. Nii on hoonestamata maa tehingute

Statistika: korteritehingute arvu langus surub hinnatõusu maha

2014 II kvartali korteritehingute arv oli 3975. See on üheksa kvartali järel esimene periood, kus näeme aasta baasil tehingute arvu langust. Aastaga vähenes korteritehingute arv 12%. Tehingute arvu langus on vähendanud ka korteritehingute käivet. Korteritehingute käive oli 2014 II kvartalis

Tallinna-Tartu-Pärnu: Tehingute languse määrab korterituru lähituleviku

Adaur Grupp OÜ kvartaalne Tallinna-Tartu-Pärnu elamispindade turu analüüs tõdeb, et jooksev tähelepanu tuleb hoida langusesse asunud korteritehingute arvul. Tehingute arv on turuaktiivsuse näitaja ja mõjutab hindade muutuse suunda. Kui korteritehingute arv jätkub samas tempos pikema aja jooksul, siis tähendab see