Uudiste arhiiv

 

Inimesed vajavad kinnisvaratehingute juures aina vÀhem panga abi

KĂ€esolev aasta on nĂ€idanud, et ĂŒha sagedamini tehakse elukondliku kinnisvara ostu- ja mĂŒĂŒgitehinguid laenuraha kaasamata. Kuigi selle kohta pole olemas ametlikku statistikat, nĂ€itavad Uus Maa kogemused, et tĂ€ielikult omavahendite abil kinnisvara soetamine moodustab juba kuni poole tehingutest:Eriti on seda tendenti

Swedbank: kÀesoleval aastal hakkab laenuportfell kasvama

Möödunud aastal jĂ€tkus eluasemelaenude vĂ”tmises ĂŒle turu stabiilne kasv – 11 kuu tulemuste pĂ”hjal +16%. KĂ€esoleval aasta ootame laenude vĂ”tmisel mÔÔduka kasvu jĂ€tkumist, portfelli vĂ€henemine pöördub samuti kasvuks. Ka enamik masu ajal laenuga raskustesse sattunud kliente on tĂ€naseks sellest edukalt

EttevÔtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

Eesti ettevÔtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro vÔrra. Kuu lÔpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. KÀesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jÀtkunud eeskÀtt ettevÔtete aktiivsema

Laenuportfelli aastakasv oli septembris ĂŒle kolme aasta taas positiivne

Laenu- ja liisinguportfell oli septembri lĂ”pus aastatagusega vĂ”rreldes 0,8% suurem, ulatudes 14,7 miljardi euroni. VĂ€ljastatud laenude ja liisingute kogumaht hakkas eelkĂ”ige tĂ€nu ettevĂ”tete suurenenud laenuaktiivsusele pĂŒsivalt kasvama juba aprillis. Septembrikuist kasvu mĂ”jutas tĂ€iendavalt ĂŒhe turuosalise grupistruktuuris toimunud muudatus, mille tulemusena

Kinnisvaramaakleri teenuste kvaliteet. V osa

KĂ€esoleva artikliseeria viimasesse ossa olen jĂ€tnud mitmed erinevad teemad, mida on kĂ€sitletud Euroopa Liidu kinnisvaramaaklerite teenuste standardis EN 15733. Seejuures alustan tehingu korraldamist puudutavatest kĂŒsimustest, mida kĂ€sitleb standardi punkt 5. Kuigi see on ĂŒlioluline osa kinnisvaramaakleri tööst, ei ole kĂ€sitlus

Kinnisvara julgetakse osta

Tuntud majandusleht pöördus tĂ€na oma lugejate poole retoorilise kĂŒsimusega, et miks ei julgeta kinnisvara osta, kui hoiused pankades kasvavad? Artikkel justkui lĂ€htub eeldusest, et kinnisvara ei osteta piisavalt, aga kas see on ka tegelikult nii? Kinnisvaraturu statistika nĂ€itab, et turu

Statistika: hoiused ei tule kinnisvaraturule

Eesti ettevÔtete ja eraisikute hoiuste mahud jÀrjest kasvavad. Eesti panga andmetel oli Eesti 2012. a. II kvartali lÔpus pankades eraisikutel 5 ja ettevÔtetel 5,5 miljardit eurot. Aastaga on eraisiku hoiuste maht kasvanud 11 ja ÀriettevÔtetel 17%. Kinnisvaraturu osalised on juba

Augustikuu korteriturul

Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli augustikuu Tallinna ja Tartu korteriturul vĂ€ga aktiivsed, sest tehinguid tehti rohkem kui viimase paari aasta jooksul. Ka PĂ€rnu tehingute maht oli ĂŒle mitme aasta kĂ”rgeim. Narva korteriturg oli see-eest tĂ”sine pĂ”rumine, sest maht vĂ€henes umbes 2

Uus Maa 2012 poolaasta turuĂŒlevaade

Ilmunud on Uus Maa 2012 poolaasta turuĂŒlevaade. KĂ€esoleval aastal jĂ€tkus mullusega sarnane kinnisvaraturu aktiviseerumine, milleks andsid tĂ”uke nii hoogustunud uusarenduste turg kui ka kohalike vĂ€ikeinvestorite aktiivsem tegevus. Teisalt aga on ĂŒha enam nĂ€ha, et kinnisvaraturu positiivsed arengud jaotuvad Eesti lĂ”ikes aina ebaĂŒhtlasemalt – kui

TÔnu Toompark: Madal euribor sÀÀstab eestlastele 130-250 miljonit eurot aastas

Ülimadala euribori tĂ”ttu sÀÀstavad eestlased aastas iga laenu kohta 840-1600 eurot. TĂ€nane eluasemelaenude turg on toonud laenuvĂ”tjaid rÔÔmustava ĂŒlimadala euribori. See on omakorda viinud kĂ”igi aegade madalaima eluasemelaenude intressimÀÀrani ja seda isegi vaatamata riskimarginaali tĂ”usule. VĂ”rreldes euribori ajaloolise keskmise tasemega

Hea ĂŒĂŒrikorter leiab Tallinnas elanikud maksimaalselt nĂ€dalaga

Risto VĂ€hi, Uus Maa KinnisvarabĂŒroo analĂŒĂŒtik, on koostanud mĂ€rtsikuu turuĂŒlevaate. Eesti Sel aastal saabus kevad Eesti kinnisvaraturule teisiti. Kui varasematel aastatel on aasta kaks esimest kuud olnud vaiksed ning mĂ€rtsist saab turg hoo sisse, siis sel aastal oli aktiivsust nĂ€ha

Uus standard tÔstab maaklerteenuste kvaliteeti

Kinnisvaraturg on tÀpselt nii efektiivne ja lÀbipaistev, kui efektiivsed ja lÀbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sÔltub ka Eesti vÔime kaasata vÀlis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida lÀbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka

LVM Kinnisvara: 10 kĂŒsimust, mida kĂŒsida korteriĂŒhistult enne korteri ostu

Veel enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ĂŒhendust vĂ”tta korteriĂŒhistuga, kĂŒsimaks alljĂ€rgnevaid kĂŒsimusi. SeelĂ€bi on vĂ”imalik aru saada, kui hĂ€sti on korraldatud ĂŒhistu tegevus ja kas ĂŒhistul on potentsiaalseid probleeme. Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa

10 kĂŒsimust, mida kĂŒsida korteriĂŒhistult enne korteri ostu

Veel enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ĂŒhendust vĂ”tta korteriĂŒhistuga, kĂŒsimaks alljĂ€rgnevaid kĂŒsimusi. SeelĂ€bi on vĂ”imalik aru saada, kui hĂ€sti on korraldatud ĂŒhistu tegevus ja kas ĂŒhistul on potentsiaalseid probleeme. 1. Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui

Kas kodu tuleks osta vĂ”i ĂŒĂŒrida?

Eestis tĂ€hendab kodu tavaliselt pĂ€ris endale kuuluvat elukohta. Kuid ĂŒha enam avastatakse ostmise kĂ”rval ka ĂŒĂŒrimise vĂ”lusid. Viimaste aastatega on kodu ĂŒĂŒrivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste vĂ”tmist.

Kas soovid vÀrsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis jÀrgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC