Uudiste arhiiv

 

Eluasemekulud langesid aastaga 1,4 protsenti

Tarbijahinnaindeks langes 2014. aastal 2013. aasta keskmisega võrreldes 0,1%, teatab Statistikaamet. Tarbijahinnaindeksi aastamuutuse suurim mõjutaja oli kodudesse jõudnud elektri 6,2%-line odavnemine. Suuremat mõju avaldasid veel alkohoolsete jookide 6,7%-line ja tubaka 3,1%-line kallinemine ning mootorikütuse 3,8%-line odavnemine. 2014. aastal võrreldes 2013. aasta

Novembris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta novembris 5% rohkem toodangut kui 2013. aasta novembris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses. 2014. aasta jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang varasema aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui septembris toodeti

Novembris tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus jätkus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta novembriga -2,3%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas novembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus ka III kvartalis

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 4,1% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 13,2%, teatab Statistikaamet. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,6% ja majade hinnad 5,4%. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad

KV.EE: Kas elamispindade pakkumine pöördus langusesse?

Elamispindade pakkumishindasid kajastav KV.EE indeks jätkab endiselt tõusu. Indeks on jõudnud 77,7 punktile, mis on aastatagusest 17,5% kõrgemal. Huvipakkuvam on aga tõsiasi, et hoogsalt kasvanud elamispindade müügipakkumiste arv on nüüd juba ligi poolteist kuud tüürinud vähenemise suunas. Kas hindu allasuruv

Swedbank: eluaseme taskukohasus Tallinnas halvenes

Käesoleva aasta kolmandal kvartalil langes eelmise aasta sama ajaga võrreldes Balti eluaseme taskukohasuse indeks (BETI)* Tallinnas ja Vilniuses, kuid kasvas Riias. Indeks vähenes kõige enam Tallinnas kiirelt kasvanud korterihindade tõttu. Samal põhjusel halvenes taskukohasus ka Vilniuses. Riias paranes eluaseme taskukohasus

SEB: tallinlasele on uus korter kättesaadavam kui Riia või Vilniuse elanikule

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt sai keskmise sissetulekuga Tallinna elanik kolmandas kvartalis soetada 34, Vilniuse elanik 28 ja riialane 23 ruutmeetrit uut elamispinda. Tallinnas on elanike ostujõud nii uute kui järelturu korterite lõikes juba alates 2012. aasta lõpust järjest vähenenud.

Eesti majanduskasv kiireneb aegamisi

Eesti majandus on 2014. aastal kasvanud eelkõige siseturu toel, kuid samal ajal on suurenenud ka Eesti kaupade ja teenuste turuosa partnerriikide kaubanduses. Tööstustoodangu kiirem kasv ja veidi optimistlikumad tootmisootused viitavad majandusaktiivsuse edasisele suurenemisele. 2014. aasta majanduskasv kujuneb kokkuvõttes kiiremaks kui

Statistika: Ehitushinnaindeks aastatagusest 0,2 protsenti allpool

2014 III kvartalis keeras ehitushinna indeks end aastataguse ajaga võrreldes miinusesse. Ehitushinna koondindeks näitas 2014 III kvartalis 191,7 punkti taset ehk eelmise aasta näitajast 0,2% allpool. Kui viimase aja ehitushinnaindeksi muutusi on valdavalt vedanud hinnaindeksi tööjõu komponendi muutused, siis seekord

Ajutise hinnalanguse mõju majandusele on väike

Eesti Pank

Tarbijahinnaindeks langes statistikaameti teatel novembris eelneva kuuga võrreldes 0,8% ning aastavõrdluses kiirenes hinnalangus 0,6%ni. Lisaks terve aasta kestel odavnenud energiale süvendas hinnalangust alusinflatsiooni ja toiduainete hinnakasvu aeglustumine. Hinnasurve vähenemine jätkus ka euroalal tervikuna, peamiselt energia odavnemise tõttu: ühtlustatud tarbijahindade inflatsioon

Eluasemekulud langesid aastaga 1,5%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta novembris võrreldes oktoobriga -0,8% ja võrreldes eelmise aasta novembriga -0,6%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta novembriga võrreldes 0,8% ja teenused 0,4% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta novembriga võrreldes langenud 0,3%

Arco Vara: Põgenemine Peterburist – tohutult suurelt ja lärmakalt ehitusplatsilt

Arco Vara

Sisserände tõttu 2025. aastaks rohkem kui kolmekordistuv Peterburi elanikkond vajab massiliselt uusi kortereid, mistõttu sealsed uusarendused mahutavad sama palju elanikke, kui keskmise suurusega Eesti linnad. On täiesti arusaadav, kui lähema kümne aastaga 5,3 miljoni elanikuni kasvava suurlinna asukad ihaldavad juba

Oktoobris püsis tööstustoodangu tootmine kasvutrendis

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta oktoobris 3% rohkem toodangut kui eelmise aasta oktoobris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses, kuid vähenes energeetikas ja mäetööstuses. Jaanuarist alates on töötleva tööstuse toodang eelmise aasta sama kuuga võrreldes kasvanud. Kui augustis toodeti töötlevas tööstuses

Majandususaldus Eestis tõusis

Euroopa Komisjoni poolt 27. novembril avaldatud andmetel on Euroopa Liidu majandususaldusindeks* novembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 104.1, mis on 0.1 punkti madalam kui oktoobris. Euroalal on majandususalduse indeks 100.8 ja tõusis kuuga 0.1 punkti. Euroopa suurriikidest on majandususaldus kõrgem Suurbritannias

Keskmine kuupalk tõusis III kvartalis aastaga viis protsenti

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot, teatab Statistikaamet. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%. III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad