Uudiste arhiiv

 

Maamaks on ebaõiglane ja ebavajalik

Maa korraline hindamine, selle turuväärtuse suurenemine ning maksustamishinna tõus on tekitanud meeletul hulgal pahameelt. Emotsioonidest nõretavalt sõimatakse leheveergudel ja internetiportaalides maa hindajaid, maamaksu, ametnike ja kõike sellega seonduvat. Ametnikud võtavad vaiksemal häälel sõna ja arvavad vahest, et ehk oleks mõistlik

Kodukontor on hea, näost-näkku-äri samuti

Veel alles aasta-paar tagasi üritasid kõiksugu visionäärid ja muud soolapuhujad teineteist üle trumbata rääkides sellest, kuidas internet muudab maailma majanduse asjaajamist. Suure õhinaga kirjeldati kammimata peaga pid?aamas arvuti taga istujat, kel kontor justkui kodus oleks. Inimest, kes tööle minnes naabertuppa

Kodukontor – kas juba unustatud?

Veel alles aastake või paar tagasi üritasid kõiksugu visionäärid ja muud soolapuhujad teineteist üle trumbata sellest rääkides, kuidas Internet muudab maailma majanduse asjaajamist. Suure õhinaga kirjeldati kammimata peaga pidzhaamas arvuti taga istujat, kel kontor justkui kodus oleks. Inimest, kes tööle

Üürileandja soovib kindlat puhastulu

Elamispindade turul on kevad-suvi toonud oodatud muutusi. Turu hinnamuutuste raskuspunkt on kandunud “mägedesse”. Seda eelkõige põhjusel, et üha suurem hulk inimesi on võimelised pikaajalise laenu võtmiseks, mille abil endale uus kodu soetada. Õismäel on minimaalne korteri ruutmeetri hind 6000 krooni,

Jahe suvi ergutab kinnisvara soetama

Suvituslinnades aktiveerub üüripindade turg Kliendid huvituvad suvemajadest ja mereäärsetest kruntidest Suvi, mida Eestis ka paariks kesiseks suusailmakuuks kutsutakse, tekitab kinnisvaraturul vastakaid suundumusi. Ühelt poolt soovivad inimesed aastasest rabelemisest puhata ja aja maha võtta, teisalt on suvi ainuõige aeg näiteks maa

Laenumahud kasvavad, intressimäärad püsivad stabiilsed

Eluasemelaenud 2001. aasta I kvartalis väljastasid Eesti kommertspangad eluasemelaene 411 miljonit krooni. Võrrelduna eelmise aasta sama perioodiga suurenes laenude väljastamine 9%. Eluasemelaenude jääk seevastu suurenes 3,5 miljardilt kroonilt 4,6 miljardini, mis kasvuprotsendiks teeb 34%. Väljastatava laenu mahust kiiremini kasvav laenujääk

Krahhi ei ole karta

Kinnisvaraturu osalised on jagunenud kahte leeri. Ühed väidavad, et tulemas on kinnisvaraturu krahh. Teised arvavad seevastu, et mingist krahhist rääkida on alusetu. Krahhi ootajad ei ole defineerinud, mida nad selle sõna all täpsemalt mõtlevad. Antud on ainult hägusaid vihjeid. Vastasleer

Juhtkiri: Kinnisvaraturul pole lähiajal krahhi oodata

Eestit võib tänavu tabada kinnisvarakriis, ennustab Ühispanga president Ain Hanschmidt. “Nagu ka mujal maailmas on olnud kinnisvarakrahhe, nii tuleb see ka Eestis. Ja see tuleb siis, kui buum läheb nii suureks, et ehitushinna ja müügihindade vahed küünivad neljakordseks,” selgitab pankur

Kinnisvaramaks on mõttetu

16. veebruari Äripäevas kirjutas arvamusveergudel Aivar Tomson sellest, et kinnisvaramaks on täiesti vajalik maks. Paraku piirdus kogu vajalikkuse argumentatsioon sotsiaalse õigluse ja maksulaekumiste prognoosimise hõlpsusega. Need argumendid ei veena. Ebaõiglane maks Esimese väite üritan ümber lükata, teine väide aga põhineb

Ühispank lubab kinnisvarakrahhi

Suure hulga uute elamu- ja äripindade hoogne turuletulek võib kinnisvara hinnad aasta-paari pärast küll alla lüüa, ent see ei tähenda spetsialistide hinnangul veel turu kriisi. Ühispanga president Ain Hanschmidt väljendas läinud nädalal kartust, et 1992. aasta pangakriisi ja 1998. aasta

Tulumaksuvabastus kodu ostmisel – kõikide võit

Paari viimase kuu ajakirjandust lapates võib leida kümnete kaupa arvamusi ja artikleid teemal, kuidas arendada ja edendada Eesti eluasememajanduust. Mikskipärast on tihtipeale leitud, et ainus võimalus selleks on kellelegi millegi tasuta andmine. Hakata siinkohal õpetussõnu tasuta lõunatest kordama on vist

Kinnisvaramaks ei ähvarda

Rahandusministri lubatud kinnisvaramaksu kehtestamine on lükkunud edasi määramatusse kaugusesse, praeguse maamaksu kolmekordistamine ettevõtjaid lähitulevikus ei ohusta. Aastateks 1999-2003 koostatud Eesti majanduse arengukava majanduspoliitika peatükis on selgelt kirjas, et maamaks asendatakse kinnisvaramaksuga ning see toob võrreldes praeguse maamaksuga riigieelarvesse kolm korda

Oniline-intervjuu ERI Kinnisvara analüütiku Tõnu Toomparkiga

Kuidas mõjutab Peremaja projekt kinnisvaraturgu? Igasugune elamuehitus, mis baseerub eraettevõtete ja omavalitsuste tõhusal koostööl, saab elamumajandust ja kinnisvaraturgu ainult positiivses suunas edasi viia. Lõpuks ometi on näha, et jutuvadast wc-poti maksumuse ümber, mis näiteks puhkes noorperede projekti puhul, võib reaalsete

Рынок пребывает в ожидании роста цен

Статистика рынка недвижимости за первый квартал вселяет оптимизм. Даже при том, что первые три месяца года составили фазу падения, число заключённых договоров превышает аналогичный показатель первого квартала за все предыдущие годы. Надо привыкнуть к тому, что “безумных дней” 1997 года

Usk tulevikku elavdab laenamist

1999. a. alguses hakkasid pangad üksteisevõidu avaldama pressiteateid eluasemelaenude intressimäärade alandamisest. Kohest intressilangust aga reaalsuses aset ei leidnud (vaata graafikut). Laenuvõimaluste olemasolu on üks tähtsamaid kinnisvaraturu trendide mõjutajaid. Niivõrd oluline ehk ei olegi laenu intressimäära suurus, vaid asjaolu, et laene

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kasutusloa menetlus ja ehitamise dokumenteerimine