Uudiste arhiiv

 

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta korter, mis vajab remonti?

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Üüriinvestor peab väljaüürimiseks sobilikku korterit ostes otsustama, kas ta soetab korteri, mis on koheselt väljaüürimiseks valmis? Või korteri, kus enne

18-26/10/2016 toimub Kinnisvara täiendkoolitus

Täiendkoolitus

18/10/2016 algab Kinnisvarakoolis “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus käsitleb põhjalikult kõiki kinnisvara valdkonna olulisi teemasid nagu juriidika, maaklertegevus, ehitus ja planeeringud ning kindlustus. Koolituse põhirõhk on  kinnisvaraõigusel.  Koolitaja ja jurist Evi Hindpere on käsiraamatute “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?”, “Pärimine“,

Endover Kinnisvara ehitab Lasnamäele 300 korteriga linnaku mõõtu elamu

Endover

Endover Kinnisvara alustab ehitustöid Lasnamäel Mustakivi tee 25 asuvas 12-korruselises VEGA majas. Ligi 300 korteri ja 15 000 m² elupinna lisandumisega piirkonda on tegemist teadaolevalt Eesti suurima kortermaja arendusega. Lisaks korteritele ehitatakse hoones välja ühiskasutuseks mõeldud katuseterrassid, peoruumid, saun, jõutreeningu

Kas uue buumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

Domus Kinnisvara

Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes

Soodustus käsiraamatule “Kinnisvaraõiguse ABC” -20%

Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest

Käsiraamat “Kinnisvaraõiguse ABC” annab detailse ja tervikliku ülevaate kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest nii spetsialistile, kui võhikule. Käsiraamat on suunatud eelkõige kinnisvaramaakleritele ja teistele, kes puutuvad igapäevases töös kokku kinnisvaratehingutega. Käsiraamat on mõeldud eelkõige huvilisele, kel puudub eelnev juriidiline haridus. “Kinnisvarabüroos töötades puutun iga

Korterid Kuressaare linnas lähevad kui soojad saiad

Pindi Kinnisvara

Eile oli kinnisvaraportaalis City24 Kuressaare korteriturul saadaval 67 korterit, suur osa seal pakutavatest on portaalis üleval juba pikemat aega või korduvalt, uusi pakkumisi on vähe. “Kuressaares on müük olnud küllaltki aktiivne, eriti just hinnaga 30 000 – 50 000 eurot,”

Pindi Kinnisvara: Uusarendused kolivad linnapiirile

Pindi Kinnisvara

Üha rohkem hakatakse uusarendusprojekte rajama Tallinna piiri lähedusse, kuna see võimaldab väljamüügihinna madala hoida ning konkureerida ka pruugitud magalakorteritega. „Viimaste aastate kõige edukamateks linnalähedasteks arenduspiirkondadeks on olnud kahtlemata Peetri ja Laagri alevik, kuhu rajatakse Kasekodu või Rootsiküla sarnased suuri elurajoone,“

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud oktoober, III 2016

UPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Septembris müüdi Tallinnas 781 korteriomandit, mida on 35 võrra ehk 4,3% vähem kui augustis. Võrdluseks – 2015 aasta septembris tehti 676 korteriomandi müüki. Tehtud tehingutest 138 ehk 17,7% olid tehingud uute korteritega, mis on üsna tavapärane tase. Kolmandas kvartalis tehti

Statistika: Tallinna keskmise korteritehingu eest tuleb maksta 91 kuupalka

Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Eesti keskmise korteritehingu maksumus oli 2016 II kvartalis 61 300 eurot. See näitaja on niivõrd kõrge peaasjalikult Tallinna-Harju ja Tartu Eesti keskmisest märgatavalt kõrgematele korteritehingute hindadele. Keskmistes Eesti netopalkades mõõdetuna tuleb Eesti keskmise korteritehingu eest välja käia 66 kuupalka. Tegemist

Eesti suurima büroohoone esimene torn sai valmis

Öpiku maja

Tallinnas saadi valmis Eesti suurimaks kontorihooneks kujuneva Öpiku maja esimene bürootorn – 22 000-ruutmeetrine 13 korrusega esinduslik hoone. Ülemiste City linnakut arendava Mainor Ülemiste juhatuse esimehe Margus Nõlvaku sõnul on ambitsioonika hoone esimene pool valmis ja üürnikud oma uutesse ruumidesse

Korteritehingute hoog raugenud

Äripaev

Korteriturul on tehingute hoog veidi taandunud, nähtub maa-ameti esimese seitsme kuu statistikast. Kui tänavu esimesel poolaastal korterite hinnad ning tehingute hulk veidi kasvasid, siis seitsme kuu kokkuvõttes võib öelda, et ruutmeetrihinnad jätkasid endiselt tasapisi tõusu, kuid ostu-, müügi- ja kinketehingud

Sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on vähenenud

Statistikaamet

Leibkonnaliige kulutas 2015. aastal kuus keskmiselt 395 eurot, mida on 106 eurot rohkem kui 2012. aastal, teatab Statistikaamet. Samal ajal sundkulutuste osatähtsus leibkonna eelarves on kahanenud. Leibkonna eelarve uuringu andmetel moodustasid 2015. aastal sundkulutused toidule ja eluasemele 40% leibkonna eelarvest

Aastaks 2030 on eesmärgiks elamuvaldkond korda saada

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täna riigikogule edasi saadetud energiamajanduse arengukava elamumajanduse lisa kohaselt soovib riik oluliselt enam panustada hoonefondi uuendamisse ning on valinud maksimaalsele energiasäästu saavutamisele ja elukeskkonna terviklikule parandamisele keskenduva tee. Elamumajanduse pikaajaliseks eesmärgiks on Eesti inimeste elamistingimuste parandamine, mis saavutatakse läbi hoonefondi

Kaasomanike kasutuskorra kokkulepe on nagu raudteerööpad

Ahti Kuuseväli

Kinnisasja ostmine on paljude jaoks sündmus, mis tuleb ette vaid mõned korrad elus. Ühelt poolt on paratamatu, et selliseks ettevõtmiseks ei ole piisavalt kogemust ning ostuga kaasnevad emotsioonid varjutavad veelgi võimet kõiki riske märgata. Kinnisvaraost, eriti kui seda tehakse vaid

Rikkaks üüriäris: korteri üürileandja peaks eelistama tähtajalist või tähtajatut üürilepingut

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja