Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on anda selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina…
Kinnisvarakoolis toimub esmakordselt koolitus “Haldusmenetluse läbiviimine ehitamisel ja planeerimisel“. Koolituse viib läbi Teder Law Firm jurist Martina Proosa. Ehitusseadustiku rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel läbi viia mitmeid menetlusi, sh otsustada ehitus- ja kasutusloa andmine, keskkonnamõju hindamise algatamine, ehitus- ja kasutusloa kehtetuks tunnistamine…
Kinnisvarakool OÜ pakub mitmeid koolitusi ja seminare kinnisvaravaldkonnast, mis haakuvad kinnisvaraturu, kinnisvaravahenduse, juriidilise poole, aga ka ehitusvaldkonnaga. Koolitused toimuvad avalike koolitustena ja ettevõttesiseste koolitustena. Registreerumine koolitustele on juba avatud. 06…08/09/2016 Kinnisvara ABC – 18 tundi, 199 €* – UUS JA…
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina…
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja…
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina…
Alates 2015. aasta juulist kehtib Eestis uus ehitusseadustik. Uus seadus toob endaga alati kaasa segadust, harjumatust ja kogenematust selle rakendamisel. Värskelt ilmunud käsiraamatu „Uus ehitusseadustik ja ehitamine“ eesmärk on luua selgust uue seaduse tõlgendamisel ja rakendamisel. Käsiraamatu autorid on Martina…
Kohtuasjas nr 3-3-1-13-15 selgitas Riigikohus, et Eesti Vabariigi põhiseadusega ei ole vastuolus olukord, kus isikud, kelle elamutes on ka mitteeluruume ning elamu aluse maa puhul on osaliselt katastriüksuste sihtotstarbeks elamumaa, osaliselt äri- ja sotsiaalmaa, saavad maksuvabastuse üksnes elamumaa osas. Riigikohus…
Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-35-15 tehtud otsuses tunnistanud kohtutäituri õigust siseneda omaniku nõusolekuta võlgnikust omaniku ruumidesse, kui seda on vaja teha ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil. Sellisel juhul asendab omaniku nõusolekut kohtumäärus. Muul viisil ei saaks kohtutäitur sundmüüki teostada ja kinnisasja…
Kohtuasjas nr 3-2-1-3-15 tehtud otsusega keelas kohus äri- ja kortermaja hoone esimesel korrusel asuva korteriomandi reaalosal tantsutundide läbiviimise, samuti kolmandatele isikutele eelnimetatud tegevuseks kasutusõiguse andmise. Riigikohtu hinnangul oli isikute tegevus nimetatud pinnal vastuolus kasutusloas märgitud ehitise kasutamise otstarbega ja seega…
Kohtuasja nr 3-2-1-47-15 lahendamise käigus tuli Riigikohtul vastata küsimusele, kas müüjal on õigus jätta endale nii kinnisasi kui ka rahasumma olukorras, kus ostja on kinnisasja eest osaliselt tasunud, kuid suurem osa ostuhinnast on ostja pankrotistumise tõttu jäänud tasumata ning pankrotihaldur…
Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse…
Kohtuasjas nr 3-2-1-43-15 lahendas kohus järgmisi müügilepinguga seotud küsimusi: kas korteriühistut koormav laenuvõlg on käsitatav korteriomandi puudusena eelkõige VÕS § 217 lg 2 p 4 tähenduses ja kas müüja pidanuks võla olemasolust ostjat teavitama; kas elamut haldava ühistu mittetoimivus on…
Kohtuasjas nr 3-2-1-65-15 selgitas Riigikohus äriruumi üürilepingu korralise ülesütlemise ja leppetrahvi rakendamise küsimusi. Pooled leppisid tähtajalises äriruumi üürilepingus kokku, et: i) nad võivad üürilepingu korraliselt ilma põhjuseta igal ajal üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt 12 kuud; ii)…
Kohtuasjas nr 3-2-1-12-15 pidi Riigikohus lahendama küsimuse, kas üks korteriomanik saab nõuda tagasi korteriomanike poolt valitsejale tasutud remondiraha, kui valitsejaga sõlmitud käsundusleping on üles öeldud. Korteriomanikud ei olnud korteriühistut moodustanud, vaid maksid remondiraha korteriomanike üldkoosoleku otsusega nimetatud valitsejale. Ühel hetkel…
