Uudiste arhiiv

 

Statistika: eluasemelaenude arv liigub vähenemise suunas

Tõnu Toompark

2024 I kvartali lõpu seisuga oli Eestis koku 191 398 eluasemelaenu kogu laenujäägiga 11 202 miljonit eurot. See teeb keskmiseks laenujäägiks 58 528 eurot. Eluasemelaenude arv on viimaste aastate kinnisvaraturu mölluga liikunud ülespoole. Näiteks 2020 I kvartali lõpu sisuga oli

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Majandamiskulude jaotus elanike arvu järgi

Paljud korteriühistud on oma põhikirjaga määranud, et osa majandamiskuludest, nt prügivedu, jaotatakse vastavalt korteris elavate inimeste arvu järgi. Kas selline lähenemine on õige? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Põhikirjaga

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2024 II kvartal” toimub 30/05/2024

30/05/2024 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2024 II kvartal“. Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid. Koolitusele on oodatud: kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende; kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad

Statistika: eluasemelaenude jääk kasvab aeglustudes, laenukäive kahanes

Tõnu Toompark

Eesti eluasemelaenude jääk ehk tagasimaksmise protsessis olevate laenude maht oli Eesti Panga andmetel 2024 I kvartali seisuga 11 202 miljonit eurot.  Aastataguse ajaga võrreldes suurenes eluasemelaenude jääk 621 miljoni euro võrra ehk 5,9%. 2024 I kvartali jooksul väljastasid Eesti pangad

Tallinn: Tallinn plaanib algatada Paldiski mnt 108 kinnistu detailplaneeringu

Tallinn

Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikogule otsuse eelnõu, millega plaanitakse algatada Paldiski mnt 108 kinnistu ja selle lähiala detailplaneering ning keskkonnamõju strateegiline hindamine Haabersti linnaosas. Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus märkis, et Rocca Al Mare keskusalale on koondunud hulk mitmekesiseid teenuseid ja siin

Coop Pank: Kuidas kodu ehitamiseks laenu saada?

Coop Pank

Kodu on meie kalleim vara ja parim koht maailmas. Selleks, et kodu vastaks täpselt Sinu vajadustele ja täidaks isiklikud unistused, on kõige kindlam see ise ehitada. Kodulaenuga maja ehitamiseks annab nõu Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova. Kodu ehitamine

Eesti Pank: FINANTSSTABIILSUSE ÜLEVAADE. Kinnisvarasektor on majanduslangusele hästi vastu pidanud

Kui tavaliselt toob majanduslangus kaasa probleeme kinnisvarasektorile ja sinna laene andnud pankadele, siis praegune üsnagi pikalt vindunud langus on selle poolest erandlik, et pole vaatamata kõrgetele intressimääradele põhjustanud olulisi probleeme kinnisvarasektoris, selgub Eesti Panga värskest finantsstabiilsuse ülevaatest. Vinduv majanduslangus ja

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) võimaldab korteriomanikel vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata, ehk kirjalikult. Sellisel juhul peab juhatus saatma otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõigile korteriomanikele ning määrama vähemalt 7 päevase tähtaja, mille jooksul korteriomanik peab esitama

Statistika: Eluasemelaenude intressimäär liigub vaikselt allapoole

Tõnu Toompark

Uute väljastatud eluasemelaenude intressimäär oli 03.2024 Eesti Panga andmetel 5,6%. Tagasimaksmise protsessis olevate laenude keskmine intressimäär oli samal ajal 5,8%. Viimaste kuudega võrreldes on märtsikuised intressimäärad pisut allpool. Varasemate aastatega võrreldes väga kõrge intressimäära “süüdlane” on kõrgele kerkinud euribor. 2024

KredEx: KredExist saab toetust ka mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate elamute renoveerimiseks

Kredex

KredEx ja Muinsuskaitseamet jagasid infopäeval näpunäiteid, millega arvestada ehitismälestiste, muinsuskaitseala hoonete ja miljööväärtuslike hoonete renoveerimisel. Nii väikeelamu rekonstrueerimistoetuse kui ka korterelamu rekonstrueerimistoetuse peamiseks eesmärgiks on suurem energiatõhusus ning toetust võivad taotleda ka kultuuriväärtuslike hoonete elanikud. „Siiski kehtivad miljööväärtuslikule või muinsuskaitse

1Partner: Ekspert üürituru muutusest: igalt uuelt üürnikult rohkem raha küsida täna ei saa

Kiire majanduskasvu aastatel muutus omamoodi standardiks, et iga järgmise üürnikuga sai korteriomanik tõsta ka hinda, kuid viimase pooleteise aasta jooksul see enam õnnestunud ei ole. Samas ei ole nõutumate ehk viisakas korras väiksemate korterite puhul toimunud ka märkimisväärset hinnalangust, kommenteerib

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: omavalitsustele antakse suurem otsustusõigus maamaksu määramisel

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Valitsus kiitis täna heaks maamaksu seaduse eelnõu, mis saadetakse edasi arutamiseks Riigikokku. Eelnõu eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat, andes neile suurema õiguse oma territooriumil maamaksu üle otsustada. „Meie riigi eesmärk on hea elukeskkond kõikjal Eestis. Selleks peavad aga kohalikel

Riigikohus: eluruumides peab olema võimalik viibida aasta ringi

Riigikohus selgitas tänases määruses, et kaasomanikul on õigus nõuda teiselt elamu kaasomanikult viimase ainukasutuses olevate eluruumide kütmist. Eluruumide kütmata jätmine rikub korrashoiukohustust. Elamu üks kaasomanik pöördus kohtusse, kuna teine kaasomanik ei kütnud enda ainukasutuses oleva esimese korruse ruume. Teisel korrusel

Merko: 2024. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Merko

JUHTKONNA KOMMENTAAR 7,2%. Esimese kvartali puhaskasum oli 4,4 miljonit eurot. Merko on andnud tänavu ostjatele üle 59 korterit ja 7 äripinda. Merko Ehituse juhtkonna sõnul käitus korteriturg esimeses kvartalis ootuspäraselt ning Merko kontserni esmamüük oli sellele vastav, lähiajal pole alust

1Partner: tugev Eesti kapital hoiab ärikinnisvaras hullema ära

Viimase 6 kuu jooksul on avalikkus kuulnud mitmetest suurtest tehingutest, kus välismaised omanikud müüvad oma Eestis asuva kinnisvara maha ja objektid võtab üle kohalik kapital. 1Partner Kommertskinnisvara juhi Kirill Viguli sõnul ei ole tegemist välismaise raha paanilise lahkumisega, vaid pigem