JUHTKONNA KOMMENTAAR Merko Ehituse 2024. aasta 9 kuu müügitulu oli 379 miljonit eurot ja puhaskasum 44,8 miljonit eurot. Kolmanda kvartali müügitulu oli 175 miljonit ja puhaskasum 27,3 miljonit eurot. Ehitusteenuste müük moodustas 9 kuu müügitulust pea 90%. Merko Ehituse juhtkonna…
Eesti Konjunktuuriinstituudi kolmanda kvartali konjunktuuri ülevaatest selgus, et ettevõtjate ja ekspertide hinnangul on majanduse hetkeolukord võrreldes eelneva kvartaliga mõnevõrra halvenenud. Ekspertide hinnangul taastub majandus aeglaselt, kuid ootused majandusolukorrale kuue kuu pärast on positiivsed. Ekspertide arvates on Eesti majanduse hetkeolukord selle…
2024. a sügisesed majandusprognoosid astusid jälle sammukese negatiivsuse suunas. Tarbijakindlus on jätkuvalt põhjas. See ei jäta kinnisvaraturule mõju avaldamata. Viimaste kuude tehingute arv on olnud siiski ootamatult kõrge. Hinnakõverad liiguvad horisontaalsuunas. Mõned turuosalised näevad kõrges tehignute arvus turu taastumist. Teised…
Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa ülevaate kohaselt küsitakse uue korteri ruutmeetri eest Tallinnas keskmiselt 4200, Vilniuses 3300 ning Riias 2800 eurot. Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on Tallinna uusarenduste turg teinud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tubli edasimineku,…
Statistikaameti andmetel odavnes tarbijate ostukorv septembris kuuga 0,3%, aastataguse ajaga võrreldes aga kallines see 3%. See, et augustiga võrreldes septembris hinnad langesid, tuli peamiselt toornafta odavnemisest. Mootorikütused odavnesid kuuga 5,5% ja see langetas tarbijahindu 0,3 protsendipunkti. Mõningast leevendust tõi septembris…
Viimastel aastatel oleme näinud kiiret hinnatõusu. 2019. aastaga võrreldes on tarbija ostukorv ehk tarbijahinnaindeks kerkinud 42%. Keskmine palk on sama ajaga kasvanud 44%. Viimaste aastate kiire inflatsiooniga oleme ostujõudu olulisel määral kaotanud. Nüüd oleme arvestusliku ostujõuga tagasi enam-vähem viie aasta…
Viimased majandusprognoosid astusid jälle sammukese võrra negatiivsuse suunas – majanduskasvu ootused lükati edasi, kuid selle eest tõmmati neid allapoole. Inflatsiooni näeme varasemast oodatust kõrgemana, kuid selle eest saab tööpuudus olema suurem. Palgakasv võtab esialgu arvatuga võreldes hoogu maha. Arengud pole…
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman esines täna Riigikogu ees ettekandega ning andis ülevaate riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimisest oma valdkonnas. Oma kõnes keskendus minister tegevustele, mis aitavad luua kõikjal Eestis parema palgaga töökohti ja kodusid, mis tugevdavad põllumajandust ning…
Viimasel ajal on palju kirjutatud valitsuse maksuplaanidest ja nende mõjust hindadele. On selge, et tarbimismaksude suurendamine tõstab hindu, seda on tunnistanud ka rahandusministeerium, kes oma majandusprognoosis tõstis järgmise aasta inflatsiooni prognoosi 5%-le. 5% on arvestatav hinnatõus. Palgakasvuks prognoosib valitsus järgmise…
Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt on väheste investeeringute, kärbete ja maksutõusude tõttu oodata tuleval aastal Eestile vaid 1%-st majanduskasvu, mis jääb kaugele meie potentsiaalist. Kuigi majandus on pärast mitu aastat kestnud langusest lõpuks taastumas, toimub see oodatust aeglasemalt ning kõrge inflatsiooniga.…
Eesti majandus on siiani jätkanud languskursil, kuid näha on ka esimesi paranemismärke. Suurima lootuse majanduskasvu taastumiseks annab oodatav intressimäärade langus, mis parandab olukorda nii eksportturgudel kui kosutab kodumaiseid investeeringuid. Majandus tammub paigal, kuid vähemalt enam ei kahane Viimastel nädalatel on…
Maailmas on majanduskasvu väljavaade ebaühtlane. Kui USA ja Hiina majanduskasvud aeglustuvad, siis euroalal ootame kasvu kiirenemist. Euroopa Keskpank jätkab sel ja järgmisel aastal intressimäärade langetamist ning ka USA Föderaalreservilt ootame septembris esimest intressimäärade kärbet. Mitmed näitajad, nende seas eratarbimise kasv,…
Palgakasvu aeglustumine teises kvartalis jätkus. Mediaanpalk tõusis aastaga 8 protsenti. Palgakasv oli kiirem palgaskaala alumises otsas tänu miinimumpalga tõusule aasta algul. Palgatõus avalikus sektoris oli endiselt kiirem kui erasektoris, kuigi vahe erasektoriga on oluliselt vähenenud. Keskmine töötasu suurenes riigisektoris aastaga…
Nõrga majanduskeskkonna ja kahanenud hinnakasvu taustal jätkus teises kvartalis palgakasvu aeglustumine, kuid reaalpalk siiski suurenes ehk inimeste ostujõud paranes. Teises kvartalis oli tööpuudus aastatagusega võrreldes ligikaudu protsendipunkti võrra kõrgem, kuid suurem oli ka tööhõive. See sai võimalikuks tänu inimeste rekordkõrgele…
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta teises kvartalis 2007 eurot, mis on 7,2% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta teises kvartalis 1641 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1524 eurot. „Kuigi keskmine brutokuupalk oli teises…
