Statistikaameti andmetel kasvab jätkuvalt hõive 50–74aastaste seas. Selles vanuserühmas hõivatute arv on viimase 10 aasta kõrgeim. Töötuse määr oli selle aasta teises kvartalis 5,1%, tööjõus osalemise määr 71,7% ning tööhõive määr 68,1%. Hõivatuid oli hinnanguliselt 667 700 ning töötuid 35 700. Tööturu…
Juunis suurenes jaekaubandusettevõtete inflatsiooniga korrigeeritud müügitulu aastases võrdluses 3%. Kuigi kahel viimasel kuul on müügitulu kasv aeglustunud, on selle aasta esimese poolaasta kaubandusettevõtete müügitulu mahukasv oluliselt tugevam, kui eelmistel aastal ning on oma ligi 5 protsendiga jõudnud taas kolme aasta…
2019.aasta I poolaastal sõlmiti Eestis 11 161 korteriomandi ostu-müügitehingut. Tehingute arv jäi enam-vähem samale tasemele nagu kolmel varasemal poolaastal. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga sõlmiti 158 tehingut enam. Tehingute mediaanhind jätkab endiselt kasvamist, I poolaastal oli see 1360 EUR/m2 ehk vähem…
Kuigi uus rahvastikuprognoos näitab tulevikku varasemast veidi paremas valguses, ei muuda see suurt pilti – Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Optimistlikum pessimistlik rahvastikuprognoos Eesti majanduse igapäeva mõjutavad küsimused nagu laenuintresside suurus, eelarve¬puudujääk või palgakasv. Pikas vaates on aga üks palju…
Nii nagu enamikes arenenud tööstusriikides, on ka Eesti tööturg heas seisus. Kuid selles on ka tugevad pinged. Luuakse uusi töökohti, tööpuudus on madal ja tööhõive on tõusnud. Samas jääb tööturule lisanduvate töötajate arv alla nõudlusele. Ettevõtted konkureerivad nüüd töötajate pärast,…
Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, järgmise 25 aastaga 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Värskelt koostatud prognoosi järgi on rahvaarvu kahanemine ligi viis korda väiksem…
Tallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel. Linnaosade siseselt eristuvad veel omakorda kõrgema ja madalama keskmise brutotuluga asumid. Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu…
Statistikaamet kirjutas hiljutises blogiloos hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab. Selgub, et kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Üle terve Eesti on kõige suuremateks probleemideks saaste eluruumi ümbruses ja eluruumi kostuv…
Eesti ehitus- ja kinnisvaraturg on hoo maha võtnud ja tulevikust on sektori jaoks raske leida midagi positiivset. 2009. aasta sündmuste kordumine näib siiski võimatuna. Ehitusmaht on pöördunud langusse Äsja avaldatud andmed ehitustegevuse kohta selle aasta esimeses kvartalis näitavad, et Eesti…
2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel olulist mõju avaldanud. Tööjõu-uuringu järgi hõive teenindussektoris kasvas ja tööstussektoris…
Statistikaameti andmetel oli 2018. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis 718 600 eluruumi, millest olid asustatud peaaegu 76% ehk kokku 542 500. Neist 99,1% on tavaeluruumid ja muud elamuüksused ning 0.9% ühiseluruumid. Täpsemalt on edasi vaadatud neid asustatud eluruume, mis ei ole ühiseluruumid.…
Kinnisvaraturule tõi aprill stabiilse ja ennustatava kursi, kuna suures plaanis jätkusid samad arengud, mis on viimastel aastatel valitsenud: tehingute arv jäi stabiilseks, mediaanhind jätkas majanduskeskkonnast tulenevalt kasvu. Aprillis sõlmiti üle kogu Eesti korteriomanditega esialgsetel andmetel 1784 ostu-müügitehingut, mida oli ligi…
Viljandi elukondlikul kinnisvaraturul on oodata tehinguaktiivsuse mõningast kasvu, mis tuleneb peamiselt kinnisvaraturu hooajalisest käitumisest. Ka hinnatase jätkab lähikvartalitel tõenäoliselt mõõdukat kasvu. Pakkumiste arvu kasvule pöördudes tuleb arvestada peatselt müügiperioodide pikenemisega 5–8 kuuni. Demograafilistest teguritest tulenevalt on märgata nooremapoolsete tarbijate laialdast…
Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata,mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt. Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt…
Isiku omandis oli kinnistu, mis koosnes kahest elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest. Ühel katastriüksusel asusid elamu ja rajatised. Teisel katastriüksusel ehitisi ei paiknenud. Sel põhjusel kohaldati koduomaniku maksuvabastust sellele katastriüksusele, millel paiknes elamu kuid teisele katastriüksusele maksuvabastust ei kohaldatud. Vaidlus taanduski sellele,…
