Uudiste arhiiv

 

Kvartali jooksul jõuab Pärnus tehinguni ainult iga kümnes korteripakkumine

Võimalus konkurentsi hindamiseks korteriturul on hinnata mitme pakkumisega peab võitlema, et tehing tehtud saaks. Tõdeda tuleb, et Eesti kinnisvaraturu kolmest suurlinnast on kõige tihedam konkurents Pärnus. Alljärgnevasse võrdlussesse on pandud kõrvuti kvartaalne keskmine korteripakkumiste arv portaalist KV.EE ja kvartaalne korteritehingute

10 nõuannet, mida järgida uue korteri soetamisel

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma

Kas kinnisvaramaakler vastutab eksitava reklaami eest?

Maakleri karuteene müüjale Siin-seal võib näha kinnisvarakuulutusi, kus müüakse renoveeritud hoones asuvat eksklusiivset korterit. Maakleri kiidusõnu jätkub nii sisekujundusele kui kinnistu asukohale. Kõigi mugavustega luksuskorter võib osutuda luksusoaasiks keset lagunevat maja või korteriks, kuhu päike kunagi ei paista. Seetõttu võib

Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski

Hakkan oma korterit müüma. Mis vahe on maakleriga sõlmitaval esinduslepingul ja ainuesinduslepingul?

Maaklerteenuste lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga ning neile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Vastavalt VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegemist konkreetse kokkuleppega ja need võivad olla väga erinevad. Üldiselt mõistetakse esinduslepingu all

Euroopa asus kinnisvaramaaklerite tegevust reguleerima

2010.aasta märtsis võeti Eesti Standardikeskuse poolt kasutusele uus kinnisvaravahendust reguleeriv standard (EVS-EN 15733:2010), mis on ühtlasi ka Euroopa Liidu direktiiv. Standard sätestab maaklerite tegevust Eestis ja toob välja maakleri kohustused nii müüja kui ka ostja ees – nii Maaklerite Koja

8 põhjust, miks peaksid kasutama kutselise kinnisvaramaakleri teenuseid

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates «jah» lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi

Nõuanded äripinna üürimiseks

Universaalseid nõuandeid, kus ja kuidas äripinda üürida, on keeruline anda. Igal ettevõttel on oma nägu, strateegia, tulevikuvisioon ning tegurid, mis äripindade valikuid mõjutavad. On aga mõned aspektid, mida enne uue äripinna otsingule asumist kindlasti lahata.   Alternatiiv. Väike- või alustava

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – kokkuvõte

Mullu oktoobris sai alguse KV.EE rubriik “Kuidas müüa kinnisvara“. Nõuanderubriik juhendas eelkõige eraisikust korteri-maja müüjat läbi karmi ja keerulise müügiprotsessi rägastiku. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult toodud kõikide temaatiliste postituste lingid, et neid oleks hõlbus ühest kohast leida. Ole järjepidev Toodud on

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valduse üleandmine

Tänane on viimane postitus KV.EE rubriigis, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral võtsime kokku müügitehingu vormistamise teema. Täna kirjutame valduse üleandmisest. Valduse olemus Kui korter on müüdud ehk omandiõigus on ostjale üle antud, siis tuleb üle anda ka

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (4/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga. Täna kirjutame olukorrast, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (3/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga. Täna kirjutame olukorrast, kus nii ostja kui müüja on mõlemad hüpoteegi ja laenuga

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (2/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus kumbki tehingu osapool ei ole seotud laenu ega hüpoteegiga. Täna kirjutame sellest, kuidas toimida olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (1/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime läbirääkimiste protsessist. Täna alustame müügitehingu vomistamise kirjeldamist lähtuvalt erinevatest finantseerimisskeemidest. Laenuta müüja ja laenuta ostja Sageli on kinnisvaratehingu kolmandaks osapooleks pank. Kui seda siiski ei ole ja kinnisvaramüüja

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – läbirääkimised ostjaga

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müüdavate ruumide ettevalmistusest ja nende ülevaatusest. Täna kirjutame läbirääkismistest ostjaga. Läbirääkimised ostjaga on tähtis protsess. Selle käigus tuleb kokku leppida mõned olulised punktid, kuid mis kõige tähtsam –