Uudiste arhiiv

 

Kinnisvara ost: olulised rahalised kohustused, mida kuulutuses ei mainita

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Korteri ostu juures on üks oluline nüanss, millele ei maaklerid ostja tähelepanu sugugi pöörata ei pruugi: korteriomaniku kohustused korteriühistu ees. Koduportaaliga jagas oma kogemust üks korteriostja, kelle sõnul selgus vaid paar päeva enne ostu-müügi tehingut, et müüjal on tasumata korteriühistu

Riigikohtu praktika: Kortermaja remonttöödeks laenu võtmise otsustamine ja vastavate lepingute sõlmimine

Glikman Alvin & Partnerid - Baltic Legal Solutions

Kohtuasjas nr 3-2-1-49-15 tehtud otsuses selgitas Riigikohus, et laenu- ja käenduslepingu sõlmimiseks volituse andmine on korteriomanike üldkoosoleku pädevuses ja seda saavad korteriomanikud otsustada korteriomanike üldkoosoleku häälteenamuse alusel. Lisaks selgitas Riigikohus, et kortermaja valitseja tegevuse puhul eeldatakse, et ta tegutseb korteriühisuse

Eluaseme hinnaindeksi kasv jätkus I kvartalis

Statistikaamet

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga 2,9% ja võrreldes 2014. aasta I kvartaliga 8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2014. aasta IV kvartaliga tõusid korterite hinnad 3,7% ning majade hinnad 1,1%. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid

Arco Vara: Miks tasub maamaja osta kevadel ja mida tasub ostes jälgida?

Arco Vara

Nõuanded Arco Vara Tallinna, Tartumaa, Pärnumaa ja Järvamaa maakleritelt. Miks tasub maamaja osta kevadel ja mida tasub ostes jälgida? Kevade saabumisega elavneb kinnisvaraturul maamajade ja suvilate müük, sest müügist huvitatud inimeste jaoks on tähtis oma vara võimalikult kiiresti uutele omanikele

Üürileandja ABC: Tähtajaline või tähtajatu üürileping – mida peaks üürileandja eelistama?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Üürilepingu sõlmimisel seisab üürileandja küsimuse ees, kas sõlmida üürnikuga tähtajaline või tähtajatu leping. Üürileandja seisukohalt võttes ei ole tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet, miks kindlasti peaks ühte teisele eelistama. Pigem võiks üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Üürileandja ABC: Kas üürileandmiseks osta remonditud või remontivajav korter?

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Üüriinvesteeringut planeerides ja otsustades tuleb kaaluda, kas soetada üürileandmiseks remontivajav või juba üürileandmiseks sobilik korter. Selle juures peab üüriinvestor kaaluma ostuhinda, remondiks kuluvat aega ja finantseerimistingimusi. Ostuhind On üsnagi ilmne, et remontivajava korteri ostuhind peab olema üürileandmiseks sobiliku korteri hinnast

RE/MAX: Eestlased on usinad kolijad

RE/MAX Europe viis läbi üle-Euroopalise uuringu, mis ütleb, et kõige usinamad kolijad on soomlased, rootslased ja šveitslased, kes vahetavad elukohta keskmiselt kuus korda elu jooksul. Eestit küll uuringusse ei olnud kaasatud, kuid hinnanguliselt võib eestlased kolimise valmiduse osas jagada kahte

Pealinn.ee: Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Rahandusministeerium

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20 protsendilt 16 protsendile tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. «Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20-protsendilise langetusega võiks 70 protsenti üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,» ütles

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige

Kinnisvarafirmad eraisikute üüritulu maksukärpest suurt kasu ei oota

Pealinn

Valitsuse kava langetada eraisikute üüritulu maksumäär 20%-lt 16%-le tundub kinnisvarafirmade liidule esmapilgul liiga väike, et sellest suuremat muutust võiks oodata. “Suhtun võrdlemisi pessimistlikult sellesse ootusse, et 20%-se langetusega võiks 70% üürileandjatest nii-öelda põranda alt välja tuua,” ütles liidu juhatuse liige

Arco Vara: Milline on mõistlik remondikulutus enne müüki või üürile andmist?

Mõistliku remondikulutuse suuruse määrab korteri või maja tulevane kasutuseesmärk ning kinnisvara asukoht. Remonditud kinnisvara ostetakse meelsamini ja selle eest makstakse rohkem kui tugevat korrastamist vajava korteri või maja eest, ent mõtlematult remondile kulutatud eurod tuleb korstnasse kirjutada. Eesti kinnisvaraarendajad ei

Merko: Kontserni tütarettevõtte nõukogu volituste pikendamine

AS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti juhatus otsustas 20. aprillil 2015 pikendada tütarettevõtte Tallinna Teede ASi nõukogu liikmete Tiit Robeni, Veljo Viitmanni ja Alar Laguse volitusi järgmiseks põhikirjas ette nähtud 3-aastaseks ametiajaks, s.o. kuni 15.04.2018. Tallinna Teede

Üürileandja pandiõiguse teostamisega seotud õiguslikud probleemid

Eesti Omanike Keskliit on võtnud üheks oma prioriteediks muuhulgas üürileandjatest omanike õiguste kaitsmise. Selleks osaleme aktiivselt üüriseadusandluse muutmise ning üüri tulumaksuga maksustamise põhimõtete muutmise protsessides ning nõustame üürileandjaid ka juriidiliselt. Just viimase lubaduse täitmise esimeseks sammuks on värskelt valminud õiguslik

Eha Võrk: Tallinn aitab korteriühistuid

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul on pealinn toetanud oma korteriühistuid viimase kümne aasta jooksul kokku enam kui 10 miljoni euroga. „Seega toetab Tallinn korteriühistuid igal aastal kokku umbes miljoni euro ulatuses,“ ütles Võrk. „Iga toetus korteriühistule on ka toetus linnakeskkonna