Uudiste arhiiv

 

Merko: Riigikohtu otsus Läti konkurentsinõukogu otsuse vaidlustuses

Merko

AS Merko Ehitus avaldas 09.08.2021 börsiteates info Läti konkurentsinõukogu otsuse kohta, mille kohaselt peetakse kontserni tolleagset tütarettevõtet SIA Merksi ühena üheksast ettevõttest osaliseks Läti ehitusettevõtete keelatud koostöös perioodil 2015–2019, mis tähendab Läti konkurentsiseaduse § 11 lg 1 rikkumist. Läti konkurentsinõukogu

Riigikohus: arendaja kohustused tuleb määrata juba detailplaneeringuga

Riigikohus

Riigikohus otsustas, et kohalik omavalitsus ei tohi seada ehitusloa või projekteerimistingimuste andmist sõltuvusse sellest, kas kinnisvaraarendaja on nõus rahastama avalikke ehitisi. Vajadusel tuleb see küsimus lahendada juba detailplaneeringuga. Arutusel olnud kohtuasi puudutas Tallinna linnavolikogu määrust, mis paneb paika arendajate kohustused

Riigikohus: võlgnik ei pea hüpoteegiga tagatud nõude eest kaks korda vastutama

Riigikohus

Riigikohus otsustas, et kui täitemenetluses müüakse kinnistu hüpoteegi tõttu turuhinnast odavamalt, siis lähevad ostjale üle ka hüpoteegiga tagatud kohustused. Arutusel olnud kohtuasi puudutas Harjumaal asuvat kinnistut, millele olid seatud hüpoteegid Luminori panga ja teises järjekorras ka OÜ PR Betoon kasuks.

EKÜL: Meilimata kutse võib korteriühistu üldkoosoleku õigustühiseks muuta

Eesti Korteriühistute Liit / EKÜL / EKYL

Kutse jäi saatmata? Siis võib kogu korteriühistu üldkoosolek olla õigustühine Eesti Korteriühistute Liidu juristide poole pöördutakse tihti küsimustega, kuidas peaks korteriomanikule KÜ üldkoosolekust teada andma. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul toob sellesse selgust

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Majanduskava

Evi Hindpere

Kas teie korteriühistu juhatus on igaks majandusaastaks koostanud majanduskava? Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Majanduskava alusel tehtavad maksed on üldjuhul ainus alus korteriühistu

Uus Maa: Teeservituudi seadmine: miks see on oluline?

Uus Maa

Kinnisvara hindamisel on juurdepääs kinnistule üks oluline tegur, mis mõjutab vara turuväärtust. Kui kinnistule puudub otsene ligipääs avalikult teelt, muutub teeservituudi seadmine mitte ainult praktiliseks, vaid ka juriidiliseks vältimatuseks. Teeservituut tagab õiguse kasutada naaberkinnistut juurdepääsuks, mis on oluline nii vara

Uus Maa: Auto on, aga parkida ei saa

Uus Maa

Tõenäoliselt on meist igaüks puutunud kokku olukorraga, kus sõidukile parkimiskoha leidmine on osutunud üsna keeruliseks. Parkimisega võib-olla probleeme kesklinnas, sõbrale külla või ka poodi minnes. Nimetatud mured ei ole väga suured, kui sul on vähemalt oma kodu juures parkimine hästi

Riigikohus selgitas võõrandaja ja omandaja vastastikuste kohustuste täitmise kontrollimist kinnisomandi tasulisel üleandmisel

Riigikohus

20. juuni 2025 lahendis selgitas Riigikohus, kuidas saab kinnisomandi tasu eest võõrandamisel korraldada kohtuotsusega vastastikuse täitmise eesmärgipäraselt ning mõlema poole huve tasakaalustavalt. Vältimaks olukorda, kus kinnisasja omandaja saavutab kinnisomandi endale ülemineku ilma kinnisasja eest võõrandajale tasumata, on võimalik kohustada võõrandajast

Riigikohus: kortermaja küttesüsteemi asendamiseks pole alati vaja kõigi omanike kokkulepet

Riigikohus

Riigikohus selgitas 18. juunil avaldatud määruses, et korteriühistu võib ajakohastamise eesmärgil võtta kasutusele teist liiki küttesüsteemi ka juhul, kui olemasolev lahendus pole veel amortiseerunud. Kohtuasi puudutas ühe Tallinna korteriühistu otsust minna üle lokaalselt gaasiküttelt kaugküttele. Selle vaidlustasid kohtus kaks eraisikust

Riigikohus: omavalitsus võib nõuda kinnisvaraarendajalt sotsiaalse taristu rajamist

Riigikohus

Riigikohus selgitas täna avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu. Riigikohus jättis otsusega rahuldamata Kiili vallavolikogu taotluse, millega sooviti planeerimisseaduse osaliselt põhiseadusevastaseks

Riigikohus: Tartu linn tohib Emajõe äärde matkaraja luua

Riigikohus

Riigikohus jättis rahuldamata viie maaomaniku kaebuse Tartu linna üldplaneeringule, millega kavandatakse nende kinnistutele Emajõe-äärsele kallasrajale matkarada. Tartu linnavolikogu kinnitas oktoobris 2021 linna uue üldplaneeringu, mille üks eesmärke on Emajõe-äärse rohekoridori väljakujundamine ja jõe avamine linnale. Muu hulgas näeb planeering Emajõe

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Mida teha ostetud asja puuduste ilmnemisel?

Evi Hindpere

Müüjal on kohustus teavitada ostjat kõikidest talle teadaolevatest puudustest. Kui aga oled peale ostu avastanud puudused, millest müüja sulle ei rääkinud ja sa ise asja ülevaatamisel ei märganud, siis seadusest tulenevalt on sul õigus esitada müüjale nõudeid ja olulise puuduste

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Üürniku eluruumist väljatõstmine

Evi Hindpere

Miks ei või omanik lepingu lõppedes üürnikku eluruumist välja tõsta? Kui üürnikule on eluruumi võtmed üle antud, võimaldamaks tal eluruumi kasutada vastavalt üürilepingu tingimustele, muutub üürnik eluruumi otseseks valdajaks ning eluruum tema koduks. EV põhiseaduse kohaselt on kodu puutumatu. Ei

Riigikohus: Riigikohus selgitas korteriomandi eriomandi esemest tekkinud kahju hüvitamist korteriomanike vahelistes suhetes

Riigikohus

Riigikohus selgitas tänases määruses, millistel juhtudel saab nõuda kahju hüvitamist korteriomanikult, kellele kuuluva korteriomandi eriomandi esemest on tekkinud kahju teisele korteriomanikule. Samuti selgitati, millised korteriomandi esemed kuuluvad eriomandisse ja millised kaasomandisse ning millal on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult

Riigikohus: Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral

Riigikohus

Riigikohus selgitas, millistel tingimustel on korteriomanikul õigus teha korterelamu säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste omanike või korteriühistu nõusolekuta, samuti nõuda sellise toimingu tegemiseks kantud kulutuste hüvitamist. Kohtusse pöördus korteriomanik, kes nõudis korteriühistult kortermaja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist. Nimelt oli korteriomanik kandnud