Uudiste arhiiv

 

MTA andmetel oli 2014. aasta II kvartali mediaanväljamakse 753 eurot kuus

Selle aasta teises kvartalis oli töötajatele tehtud väljamaksete summa kokku üle 1,5 miljardi (1 542 096 024) euro, mis maksti välja 551 306 inimesele. Teise kvartali mediaanväljamakse oli 753 eurot kuus. Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli

II kvartalis oli keskmine palk üle 1000 euro

Keskmine brutokuupalk oli 2014. aasta II kvartalis 1023 eurot ja palk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 4,8%, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli brutokuupalga tõus II kvartalis aeglasem kui I kvartalis. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk II

II kvartalis ehitusmahud vähenesid

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% vähem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud vähenesid kolmandat kvartalit järjest. II kvartalis ehitati omal jõul 539 miljoni euro eest, sellest hooneid 337 miljoni ja rajatisi 202 miljoni

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele. Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv

II kvartalis tööpuudus vähenes

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Tööjõu-uuringu andmetel oli

Juunis suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

Juunis peatus majutusettevõtetes 335 000 turisti ehk 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Juunis peatus majutusettevõtetes 224 000 välisturisti ehk 5% enam kui eelmise aasta juunis. Üle poole turistidest saabus naaberriikidest Lätist,

Teise kvartali majanduskasv oli oodatust parem

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist. Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Juunis kaubavahetuse vähenemine pidurdus

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro

Tarbijahinnad jätkasid juulis langust

Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni. Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul

Eluasemekulu vähenes aastaga 0,5 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta juuliga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud

Juunis tööstustoodangu kasv jätkus

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta juunis 1% rohkem toodangut kui eelmise aasta juunis, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja energeetikas, kuid vähenes mäetööstuses. Jaanuarist alates püsis töötlev tööstus eelmise aasta sama perioodiga võrreldes stabiilses 1–6%-lises kasvus. Juunis toodeti töötlevas tööstuses

Juunis jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4%, siis juunis jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes. 2014. aasta juunis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 427,6 miljonit eurot, seega jäi