Uudiste arhiiv

 

I kvartalis vähenes nii töötus kui ka hõive

Töötuid oli 2014. aasta I kvartalis 57 000 ja töötuse määr 8,5%, teatab Statistikaamet. Vähenes nii töötute kui ka tööga hõivatute arv. Esmakordselt pärast 2010. aastat vähenes tööga hõivatute arv varasema aasta sama perioodiga võrreldes. Tööjõu-uuringu andmetel vähenes tööhõive I

Majandus kukkus miinusesse

Äripaev

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) vähenes selle aasta esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9 protsenti, näitavad statistikaameti esialgsed andmed. Viimati kahanes Eesti majandus neli aastat tagasi. LHV majandusanalüütik ja endine majandusminister Heido Vitsur üllatus, kui palju majandus ühe kvartaliga kahanes. “Summaarselt

Majanduslangus on tingitud peamiselt nõrgast väliskeskkonnast

Statistikaameti andmetel kahanes majandus esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,9% ja möödunud aasta neljanda kvartaliga võrreldes 1,2%. Majandusareng on olnud nõrgem kui Eesti Panga detsembris avaldatud prognoosis oodatud, kuna välisturgude olukord on olnud oodatust ebasoodsam. Lisaks sellele mängisid esimese kvartali

I kvartalis majandus kahanes

Esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta I kvartaliga 1,9%, teatab Statistikaamet. Viimati langes Eesti majandus 2010. aasta I kvartalis. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kahanes 2013. aasta IV kvartaliga võrreldes 1,2%. Seni Eesti majanduse peamisteks veduriteks

Märtsis jäi majutusettevõtete teenuseid kasutanud turistide arv mullusele tasemele

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta märtsis 194 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv jäi eelmise aasta märtsiga võrreldes samale tasemele, siseturiste oli 1% vähem. Märtsis peatus majutusettevõtetes 116 000 välisturisti ehk sama palju kui 2013. aasta märtsis. Kolm neljandikku välisturistidest saabus naaberriikidest Lätist,

Aprillis kiirendas inflatsiooni üürihind

Statistikaameti andmetel püsis inflatsioon aprillis 0,2% juures ning võrreldes eelmise kuuga jäi hinnatase Eestis samaks. Odavnevate kaupade ja teenuste osakaal tarbijakorvis suurenes samal ajal ligikaudu 45%ni. Lisaks varem odavnenud kauba- ja teenusegruppidele langesid aprillis ka puu- ja köögiviljade hinnad. Euroala

Tarbijahinnaindeksit mõjutasid aprillis enim elekter ja soojusenergia

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,0% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 0,2%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta aprilliga võrreldes 0,7% kallimad ja teenused 0,6% odavamad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes langenud

Uus Maa turuülevaade 04-2014

Makromajanduslik taust Eesti Panga hinnangul on majanduskasvu taastumine võimalik eksporditurgude toel. Senine majanduskasv põhines sisenõudlusel ning eeldas majapidamiste sissetulekute ja tarbimise pidevat suurenemist. Eesti peamiste väliskaubanduspartnerite kasv jäi 2013.a esimesel poolel oodatust kesisemaks, mistõttu oli majandus languses. 2013.a III kvartalis

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu

Märtsis tööstustoodang vähenes võrreldes mullusega

Tööstusettevõtted tootsid 2014. aasta märtsis 3% vähem toodangut kui eelmise aasta märtsis, teatab Statistikaamet. Toodang vähenes mäetööstuses ja energeetikas ning suurenes töötlevas tööstuses. 2013. aasta märtsiga võrreldes toodeti elektrit 21% ja soojust 26% vähem. Elektri tootmise vähenemise peamine põhjus oli tarbimise

Jaemüügi kasv jätkus märtsis

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta märtsis 2013. aasta märtsiga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. 2014. aasta märtsis oli jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük 385,4 miljonit eurot, seega jäi märtsis kauplustesse 294 eurot elaniku kohta. Tööstuskaupade kaupluste jaemüügi kasv, mis veebruaris oluliselt aeglustus,

Sisemajanduse koguprodukt lööb majanduses toimuvad tehingud kokku

Kui üksikisiku või ühe ettevõtte käekäiku on lihtne hinnata, siis kogu ühiskonna heaolu mõõtmiseks tuleb kõik majanduses toimuvad tehingud kokku lüüa. Seda summat nimetataksegi lisandväärtuseks ehk sisemajanduse koguproduktiks (SKP). Tänapäevases tööjõujaotusele tuginevas majanduses on iga majandusliku hüve elukäigus vähemalt kolm

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

2013. aastal valmis statistikaameti andmetel Eestis 2079 eluruumi. Neist eluruumidest 1346 asus Harju maakonnas ja neist omakorda 713 Tallinna linnas. Kui Harjumaa ja Tallinna valminud eluruumide arv aastaga vähenes, siis Tartus see kasvas. Tartus valmis 2013. aastal 418 eluruumi aastataguse

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -2,6%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises,

Ehitushinnaindeks pöördus I kvartalis langusele

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta