Uudiste arhiiv

 

I kvartalis oli keskmine brutokuupalk 900 eurot

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta I kvartalis 900 eurot ja brutotunnipalk 5,63 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 6,3% ja brutotunnipalk 9,1%. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 6,5%. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse

Majanduskasv peegeldab investeeringute kasvu aeglustumist

Statistikaameti kiirhinnangu järgi Eesti majandus esimeses kvartalis kasvas aastavõrdluses 1% ja kahanes kvartalivõrdluses 1%. Viimaste kvartalite jooksul on mõnevõrra suurenenud eksportiva sektori panus majanduskasvu, kuid siseturgu teenindavate tegevusalade areng oli kahesuunaline. Ehitussektor oli esimeses kvartalis languses, peegeldades investeeringute kasvu aeglustumist.

I kvartalis majanduse kasvutempo aeglustus

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 1%, teatab Statistikaamet. Võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga kahanes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 1%. Suurimaks majanduskasvu eestvedajaks oli I kvartalis info ja

Tarbijahinnaindeksi aastamuutust mõjutasid aprillis enim eluasemekulutused

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta aprillis võrreldes märtsiga -0,1% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 3,1%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta aprilliga võrreldes 2,1% ja teenused 4,9% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta aprilliga võrreldes tõusnud

Statistika: 23% valminud mitteeluruumidest asuvad Harjumaal

Valminud mitteeluruumide arv näitas 2012. aastal väikest tõusu. 2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 840 mitteeluruumi kasuliku pinnaga 474 000 m2. Aastaga kasvas kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 17, kuid nende pind koguni 45%. Kasutusloa saanud mitteeluhoonetest 23 asub Harjumaal,

Ehitushinnaindeks I kvartalis tõusis

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta I kvartalis võrreldes 2012. aasta IV kvartaliga 2,2% ja võrreldes I kvartaliga 5,6%, teatab Statistikaamet. Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg. Elamispindade tehingute käive jõudis

Statistika: 39% valminud eluruumidest asub ühepereelamutes

2012. aastal sai statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neist eluruumidest suurim osa ehk 39% asus ühepereelamutes. Viimati oli ühepereelamute osakaal kogu valminud eluruumide arvus nii kõrge 2001. aastal. Siis oli ühepreelamutes asuvate valminud eluruumide osakaal 40%. Vahepealsel ajal oli aktiivsem

Statistika: 2012. aastal sai Eestis kasutusloa 1990 eluruumi

2012. aastal sai Eestis statistikaameti andmetel kasutusloa 1990 eluruumi. Neis eluruumidest 71% ehk 1410 valmisid Harjumaa, Tallinna osakaaluks jäi omakorda 46% ehk 908 valminud eluruumi. Kui kogu Eestis valminud eluruumide arv kasvas aastaga napi 4% võrra, siis Harjus-Tallinnas valmis 2012.

Eluasemekulud kasvasid aastaga 10,3%

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,7% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 3,5%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2012. aasta märtsiga võrreldes 2,4% ja teenused 5,5% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta märtsiga võrreldes tõusnud

Statistika: 2012. aastal valmis rohkem suuri elamispindu

2012. aastal lubati Eestis statistikaameti andmetel kasutusse 1990 eluruumi. Neist eluruumidest võrdselt 24% ehk kogu valminud eluruumide mahust ligi poole moodustasid kolme- ja neljatoalised korterid. Viimase kümne aasta jooksul on kahetoaliste korterite osakaal neljatoalistest suurem olnud. Nii võime tõdeda, et valminud

Statistika: Kinnisvaratehingute väärtus kasvas aastaga 14%

Eesti kinnisvaratehingute arv oli 2012. aastal statistikaameti andmete 36 458 Aastaga kasvas kinnisvaratehingute arv 12%. Kinnisvaratehingute väärtus oli samal ajal 1,8 miljardit eurot. Tehingute väärtus kasvas aastaga 14%. Eelmisel aastal sõlmitud kinnisvaratehingutest 282 tehingut olid tehingud hoonestusõigusega. Hoonestusõigusetehingute koguväärtus oli

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aastal võrreldes varasema aastaga 7,3%, teatab Statistikaamet. 2011. aastal oli aastakasv 8,5%. 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga tõusid korterite hinnad 7,4% ja majade hinnad 7%. Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2012. aasta IV kvartalis võrreldes III

REL 2011: Eesti eluruumi keskmine pind ja tubade arv on kasvanud

2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel (REL 2011) loendati 657 791 eluruumi, teatab Statistikaamet. Võrreldes eelmise loendusega on suurenenud nii eluruumi keskmine pind kui ka tubade arv elaniku kohta. Loendatud 657 791 elamiseks kasutatavast ruumist olid 98,8% (649 746) tavaeluruumid (korter,

Statistika: Eesti keskmine palk tõusis korterihindadest kiiremini

Eesti keskmine brutopalk oli statistikaameti andmetel 2012 IV kvartalis 916 eurot. Aastaga kasvas palk 5,9 protsenti. Eesti korteritehingu keskmine hind oli samal ajal maa-ameti andmetel 769 eurot. Seega ületab keskmine palk korteri keskmist ruutmeetrihinda 147 euro võrra. Kui keskmine palk