Uudiste arhiiv

 

Uus Maa: Varjatud puudused kinnisvaras – miks neid rohkem märgatakse, mitte ei teki juurde?

Uus Maa

Viimastel aastatel on varjatud puuduste teema kinnisvaraturul saanud palju tähelepanu. Mitte niivõrd seetõttu, et probleem oleks kasvanud, vaid pigem seepärast, et inimeste teadlikkus on tõusnud. Kui ostjad ja müüjad tunnevad paremini oma õigusi, tekib paratamatult ka rohkem arusaamatusi – sest

Everaus Kinnisvara laieneb Harjumaalt Tartumaale: Tartu piirimail asuvasse Kõrvekülla rajatakse 90 uut energiatõhusat korterit

Everaus

Kõrgelt hinnatud kinnisvaraarendaja, peamiselt Harjumaal tegutsev Everaus Kinnisvara, teatab oma tegevuse laienemisest Lõuna-Eestisse, omandades ehitusloaga kinnistud ja rajades Tartumaale, Tartu linna piirimail asuvasse Kõrvekülla ambitsioonika elamukvartali. Projekti raames rajatakse viis kaasaegset energiatõhusat kortermaja kokku 90 korteriga. Laienemine tähistab arendaja jaoks

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse

Swedbank: Maailmamajanduse väljavaade püsib ebakindel

Swedbank

Kaubanduskonfliktide, pingelise riigirahanduse ja geopoliitilise ebakindluse mõju maailma majanduskasvule on olnud seni oodatust leebem. Küll aga prognoosime järgmisel aastal USA, Hiina ja euroala majanduskasvude aeglustumist. Euroopa Keskpank on lähenemas oma intressimäärade langetamiste tsükli lõpule, kuid USA Föderaalreserv jätkab veel rahapoliitika

Eesti Pank: intressimäärad on majandusolukorda arvestades õigel tasemel

Eesti Pank

Otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel istungil jätta intressimäärad muutmata. Arvestades, et euroala hinnatõusu tempo püsib 2% lähedal ja majandusolukord on järk-järgult paranenud, on intressimäärade praegune tase sobilik. Intressimäärad ei hoia tagasi majanduse taastumist ega anna hinnatõusule lisahoogu. Viimase pooleteise kuu

Swedbank: Global resilience prevails for now, but risks are lurking

Swedbank

Global growth has been more resilient than expected so far this year, despite the impact of new tariffs and a high level of uncertainty. Economic growth has slowed down in the US and China, but the global outlook appears slightly

Swedbank: Eesti majandus on tasapisi kosumas

Swedbank

Statistikaameti poolt täna avaldatud kolmanda kvartali SKP kiirhinnang vastas meie ootustele. Selle järgi kasvas Eesti majandus juulist septembrini aastases võrdluses 0,9% ja kvartali võrdluses 0,2% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna). Kuigi nende esialgsete numbrite järgi suurenes majanduse maht aasta esimese

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse

Uus Maa: Kui naaber ei ole nõus servituudiga: kuidas edasi toimida?

Uus Maa

Servituut on kinnisasja kasutusõigus, mis annab õiguse kasutada teise isiku kinnistut kindlaksmääratud eesmärgil, enamasti juurdepääsuks. Teeservituut seatakse tavapäraselt kinnistu igakordse omaniku kasuks ning selle sisuks on võimalus liikuda jalgsi või sõidukiga läbi eraomandis oleva kinnistu. Servituudi küsimus on eriti aktuaalne

Hepsor AS-i kontserni ettevõte Hepsor Jugla SIA sõlmis Zaļā Jugla projekti ehituse finantseerimiseks laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot

Hepsor

20. oktoobril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja BluOr Bank AS laenulepingu summas 8,4 miljonit eurot. Laenu eesmärgiks on finantseerida elamuarendusprojekti Zaļā Jugla esimese etapi ehitust ning taristu rajamist aadressil Braila iela 23, Jugla,

Domus Kinnisvara: Kinnisvara hindamisteenuse odav pakkumine võib kliendile hiljem kalliks maksma minna

Domus Kinnisvara

Domus Kinnisvara kutseline hindaja Merelle Sein selgitab, miks erinevat tüüpi kinnisvara eksperthinnangu (rahvakeeles hindamisakti) koostamise tasu on väga erinev ning millest üldse sõltub eksperthinnangu maksumus. Kinnisvara hindamist vajavad inimesed küsivad minult üsna sageli esimese asjana: „Mis see maksab?“. Mõistetav küsimus,

Kutse EKFLi konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

250909 Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul) jalus

5. novembril 2025 ootavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank sind Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt. 4) toimuvale traditsioonilisele sügiskonverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)” Kinnisvarasektori tervis pankuri pilgu läbi Mihkel Torim, LHV Groupi juhatuse

Uus Maa ekspert: Mustamäe korterite müük tegi erakordselt suure tõusu

Uus Maa

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüüsijuhi Sten Renar Subatšjuse sõnul tõusis Mustamäe korteritehingute arv septembris kuuga 23 ja ruutmeetri hind 8,9 protsenti, mille taga on vajadus odavama kinnisvara järgi ning ühe märgilise uusarenduse turuletulek. Sten Renar Subatšjuse sõnul oli september

Luminori uuring: eestlased eelistavad elada looduse keskel, lõunanaabrid naudivad linnamelu

Luminor Bank

Eestlaste loodusarmastus mõjutab ka kodukoha valikut. Kuigi Luminori hiljutise uuringu järgi elab enamik eestlasi veel linnas, kaaluks 53% neist kolimist maale või väikelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul sõltub linnast väljakolimine eelkõige sellest, kas uues elukohas on olemas vajalikud

Kliimaministeerium: Valitsus plaanib ehitusreegleid lihtsustada

Kliimaministeerium

Valitsus saatis Riigikogu menetlusse ehitusseadustiku muudatuste eelnõu, et lihtsustada ehitustegevusega kaasnevat asjaajamist ja vähendada bürokraatiat. “Ehitamisega seotud reeglite puhul peab lähtuma põhimõttest, et nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik. Eelnõus on paarkümmend praktilist muudatust, mis teevad ehitamise