Majanduse seis on kiire hinnatõusu ja nõrga väliskeskkonna tõttu endiselt kehv, kuid olukord võiks paranema hakata aasta teises pooles. Statistikaameti andmetel langes 2023. aasta esimeses kvartalis Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 3,2 protsenti ja eelneva kvartaliga võrreldes 0,6 protsenti. Majanduse mahu…
Selle aasta esimese kvartali majanduse 3,2% langus oli ootuspärane. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt ja kalendripäevadega korrigeeritud SKP 0,6%. Aastases võrdluses vähenes Eesti majandus juba neljandat kvartalit, kvartali võrdluses aga viiendat kvartalit järjest. Esialgsete arvestuste järgi väheneb SKP aastases võrdluses…
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2023. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga püsivhindades 3,2%. Jooksevhindades moodustas SKP 8,7 miljardit eurot. Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul suurenes jooksevhindades SKP 9,3%. „Kuigi inflatsioon on aeglustumas, on hinnatõusu…
Euroopa Komisjoni andmetel on Eesti majandususalduse indikaator mais 82,5 (aprillis oli 84,4) ja see on oluliselt alla pikaajalist keskmist (100) ja eelmise aasta mai taset (95,9). Mõnevõrra halvenes tööstuse (mais -4,8, aprillis -1,3), teeninduse (mais 7,9, aprillis 11,3), jaekaubanduse (mais…
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu aprillis 844 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 11%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul vähenes aprillis müügitulu nii toidukaupade ja tööstuskaupade kauplustes kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes. „Tööstuskaupade kaupluste…
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted esimeses kvartalis siin ja välisriikides püsivhindades kokku 11% vähem kui aasta varem samal perioodil. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 803 miljoni euro eest, sellest hooneid 594 miljoni ja rajatisi 209 miljoni euro eest. Eelmise aasta esimese kvartaliga…
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2023. aasta aprillis võrreldes eelmise aasta aprilliga 4,2% ja langes võrreldes märtsiga 0,7%. Statistikaameti juhtivanalüütiku Eveli Šokmani sõnul mõjutas indeksit märtsiga võrreldes eelkõige hinnalangus elektri-…
Käesoleva aasta alguses püsis Eestis statistikaameti andmetel tööturu olukord stabiilne – suuri muutusi tööhõive ega töötuse määras ei toimunud. Registriandmete järgi on majanduslanguse mõjul kahanenud tööhõive tööstussektoris ja ehituses. Käesolevast aastast kajastuvad rahvastikustatistikas Eesti elanike hulgas ka ajutise kaitse saanud…
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus märtsi 15,3 protsendilt aprillis 13,5 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul 7 protsendini. Kuuline hinnatõus oli viimase aja suurim energia toetusmeetmete lõppemise tõttu. Möödunud…
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta märtsis püsivhindades 12,6% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kõigis kolmes sektoris: energeetikas 18,5%, töötlevas tööstuses 11,9% ning mäetööstuses 14,9%. Töötleva tööstuse tegevusalade lõikes vähenes märtsis tööstustoodangu maht1 pea kõigis harudes.…
Ebakindlus majanduses ei ole uue aasta saabumisega kadunud ning ehitusturu dünaamika on selle otsene peegeldus. Paljud eraarendused on külmutatud või ootel, riiklikud ehitushanked ei ole veel kohanenud viimase kahe aasta jooksul aset leidnud ehitushindade tõusuga ning mitmete plaanitud projektide alustamise…
Esmase hinnangu põhjal jätkus 2023. aasta esimeses kvartalis sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus. Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepa sõnul vähenes jätkuvalt keeruliste aegade tõttu nii kaubanduses kui ka töötlevas tööstuses SKP eelmises kvartalis võrreldes 2022. aasta esimese kvartaliga ligikaudu 4%. „Võrreldes 2022.…
Kuigi inflatsioonis on süüdistatud kõrgeid energia- ja toiduainehindasid, siis on suure osa sellest põhjustanud ikkagi inimlik ahnus. Tarbijate valmidus hinnatõusuga kaasa minna on aga vähenenud, mistõttu võiks taltuda ka inflatsioon. Inflatsiooniline spiraal Pärast mulluseid rekordilisi hinnatõuse, näib inflatsioon olevat lõpuks…
Jaekaubanduse mahu järsk langus joonistab petliku pildi tegelikust olukorrast. Tarbijad on viimastel kuudel tõesti olnud tagasihoidlikumad ning ostukulutusi aasta taguse ajaga võrreldes vähendanud, kuid 13%-ne langus peegeldab peamiselt möödunud aasta kõrget võrdlusbaasi ja mitte niivõrd märtsis toimunud äkilist tarbimise vähendamist.…
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 868 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügitulu püsivhindades 13%. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak sõnas, et kui veebruaris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%, siis märtsis langus kiirenes. Jaekaubandusettevõtete…
