Statistikaameti andmetel jäid mais hinnad eelmise kuu tasemele ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus aprilli 13,5 protsendilt mais 11,3 protsendini. Euroalal aeglustus hindade tõus esialgsel hinnangul 6,1 protsendini. Mais jätkus aastase inflatsiooni järsk pidurdumine, mida veab energiahindade panuse vähenemine. Samuti on…
Selle aasta esimese kvartali majanduse 3,2% langus oli ootuspärane. Neljanda kvartaliga võrreldes vähenes sesoonselt ja kalendripäevadega korrigeeritud SKP 0,6%. Aastases võrdluses vähenes Eesti majandus juba neljandat kvartalit, kvartali võrdluses aga viiendat kvartalit järjest. Esialgsete arvestuste järgi väheneb SKP aastases võrdluses…
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad aprillis eelmise kuuga võrreldes 2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes aeglustus märtsi 15,3 protsendilt aprillis 13,5 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus esialgsel hinnangul 7 protsendini. Kuuline hinnatõus oli viimase aja suurim energia toetusmeetmete lõppemise tõttu. Möödunud…
Ebakindlus majanduses ei ole uue aasta saabumisega kadunud ning ehitusturu dünaamika on selle otsene peegeldus. Paljud eraarendused on külmutatud või ootel, riiklikud ehitushanked ei ole veel kohanenud viimase kahe aasta jooksul aset leidnud ehitushindade tõusuga ning mitmete plaanitud projektide alustamise…
Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt paranevad tingimused majanduskasvu taastumiseks. 2023. aasta vältel liigub SKP tõusujoones, ent kuna kasv ehitub eelmise aasta teises pooles aset leidnud majanduslangusele, jääb majanduse maht selle aasta kokkuvõttes 2022. aastaga võrreldes siiski 0,6% väiksemaks. Järgmistel aastatel…
Statistikaameti värskete andmete taustal süvenesid majandusraskused neljandas kvartalis ning vedasid ka aasta kokkuvõttes sisemajanduse kogutoodangu suuremasse langusesse kui oodatud. Uute andmete kõrval korrigeeriti ka varasemate kvartalite tulemusi mõnevõrra nõrgemaks, mis aitas samuti kaasa negatiivsele üllatusele. Võrreldes eelnenud aasta neljanda kvartaliga…
Statistikaameti andmetel kahanes mullu SKP 1,3%. Neljandas kvartalis langes majandus aastatagusega võrreldes 4,1%. Kuigi ka majapidamiste tarbimine oli neljandas kvartalis väiksem kui aasta varem, tulenes majanduslangus siiski eeskätt eksportivast sektorist. Kuigi majanduse seis on varasemast halvem, on see mineviku võrdluste…
Kuigi Statistikaameti andmetel palgakasv kolmandas kvartalis pisut aeglustus, siis ei saa praegust olukorda tööturul veel kuidagi halvaks hinnata. Peamise stsenaariumi kohaselt jääb palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel. Palgakasv võinuks olla suuremgi Lõppeval nädalal avaldatud andmete kohaselt küündis…
Vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale iseloomustab kontserni 9 kuu tulemust müügitulu ja ärikasumi kasv. Hoonete ja rajatiste segmentide tulemused erinevad oluliselt. Kuigi hoonete segmendi kasumlikkus III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes, siis 9 kuu lõikes on vaatamata sisendhindade kasvule suudetud…
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 23,7 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 10 protsendini. Esmakordselt sel aastal võis täheldada aastase inflatsiooni pidurdumist. Arvestades, et oktoobrist lisanduvad kõrgete energiahindade kompenseerimise meetmed…
Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul saab Eesti majandusele lähiajal määravaks ettevõtete võime kohaneda, sest nad peavad samal ajal toime tulema väga kiire hinnatõusu ja teise poolaasta majanduslangusega, mis tõenäoliselt jääb kolme protsendi kanti. Kaasik esines neljapäeval majanduskonverentsil „Äriplaan 2023“…
Statistikaameti andmetel tõusid hinnad augustis eelmise kuuga võrreldes 2,3 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 24,8 protsenti. Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 9,1 protsendini. Euroopa gaasikriisi tõttu on gaasi ja elektri börsihinnad uutes kõrgustes ning inflatsioon on kiirenenud tasemele, mis…
Euroala majandus püsis II kvartalis suhteliselt heal järjel, kuid välisnõudluse edasine väljavaade on muutunud aasta esimese poolega võrreldes pessimistlikumaks. Kuigi Eesti väliskaubandus eurodes mõõdetuna II kvartalis kasvas, on kasvu mõjutanud jätkuvalt kiire hinnatõus, mis tuleneb nii energiakandjate kui ka toormete…
Eesti sisemajanduse kogutoodang kasvas statistikaameti andmetel teises kvartalis aastavõrdluses 0,6% ja vähenes hooajalisi tegureid arvestades võrreldes esimese kvartaliga 1,3%. Energiahindade suvise järsu kallinemise tõttu on teisel poolaastal tõenäoliselt oodata aga majanduslangust. Kuised majandusaktiivsuse näitajad, nagu jaemüük ja tööstustoodang osutavad sellele,…
Vaatamata jätkuvalt keerulisele väliskeskkonnale olid 2022. aasta II kvartal ja I poolaasta kontsernile kokkuvõttes kasumlikud. Jätkus ka müügitulu kasv, mis tugineb suuresti eelmistel perioodidel sõlmitud ehituslepingute täitmisel. Samas on jätkuv materjalide tarnete ebakindlus ja sisendhindade kiire kasv loonud olukorra, kus…
