Uudiste arhiiv

 

Maa-amet: kinnisvara hinnaindeks tugevas kasvus, tehingute arv ja koguväärtus püsivad kõrgemal kui aasta tagasi

Maa-amet

2019. aasta I kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute koguarvu aastasesse tagasihoidlikkusse kasvu panustas enim korteriomandite ja hoonestamata maade sektor, koguväärtuse kasvu aga hoonestatud maade sektor. Uute korterite müük on mõnevõrra vähenenud

Maa-amet: kinnisvara hinnaindeks tugevas kasvus, tehingute arv ja koguväärtus püsivad kõrgemal kui aasta tagasi

2019. aasta I kvartali kinnisvaraturu ostu-müügitehingute maht ning koguväärtus oli kõrgem kui aasta tagasi samal ajal. Tehingute koguarvu aastasesse tagasihoidlikkusse kasvu panustas enim korteriomandite ja hoonestamata maade sektor, koguväärtuse kasvu aga hoonestatud maade sektor. Uute korterite müük on mõnevõrra vähenenud

Märtsis välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,5%

Eesti Pank

Eluasemelaenude maht kasvas märtsis küllaltki hoogsalt, kuid uusi laenulepinguid on sõlmitud viimasel ajal arvuliselt vähem kui aasta tagasi. Ettevõtete laenud kasvasid peamiselt energeetikaettevõtete tõttu, teiste ettevõtete laenunõudlus jäi tagasihoidlikuks. Pangahoiused kasvasid endiselt kiiremini kui laenud. Pangandussektori puhaskasum vähenes esimeses kvartalis

Uus Maa: Turuülevaade 03-2019

Uus Maa

Eesti 2019. aasta I kvartali näitajad viitavad sellele, et kinnisvaraturul on endiselt head ajad ning ehkki kasvutempo on varasemast väiksem, näib eelmise aasta II poolaastat mõjutanud tagasiminek seljatatud. Esimeses kvartalis sõlmiti korteriomanditega 5257 ostu-müügitehingut, millest 57,2% ehk 3009 teostati Harju

Statistikaamet: Üle poole Eestimaast on asutamata

Eesti Statistika

Defineerides asustamata maaks piirkonna, kus statistilises ruudus (ruut mõõtmetega 1×1 km) ei ela ühtegi inimest, saame tulemuseks, et 52% Eesti territooriumist on asustamata,mis annab võimaluse Eesti territooriumi iseloomustada hoopis teise nurga alt. Maa-ameti andmetel on Eesti pindala 45 336 km², olles pindalalt

Pindi Kinnisvara: Vaata, kuidas on paneelmajade korterite hinnad 10 aastaga muutunud

Pindi Kinnisvara

Esmakordselt toome välja võrdluse, kus vaatleme ainult aastatel 1971-1990 Tallinnasse ehitatud ehk peamiselt paneelelamute korterite hindasid. Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et üldised kinnisvaraindeksid on head töövahendid konjunktuuri tajumiseks, kuid ostuotsuste tegemisel on detailne statistika oluliselt tõhusam. „Lõviosa

SEB: Kas me oleme valmis iseseisvalt säästma?

SEB Pank

Tulevase võimaliku koalitsiooni poolt võimukokkuleppesse pandud II pensionisambast raha väljavõtmise võimalus on radikaalne muudatus Eesti pensionisüsteemis. Muudatus paneb proovile inimeste julguse võtta enda õlgadele vastutus oma tuleviku heaolu eest ning kontrollib inimeste finantskirjaoskust ja võimet mõelda rahaasjadest pikemalt kui jooksva

Pindi Kinnisvara: Korteritehingute arv tõusis märtsis 15% võrra

Pindi Kinnisvara

Eesti suuremate linnade korterite ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks tõusis märtsis 0,5% võrra 1443 eurole ruutmeetri kohta, tehingute arv oli tugevas kasvutrendis. Veebruaris oli Pindi Indeks korrigeeritud andmetel veel 1436 €/m². Kui veebruaris tehti indeksilinnades 1150 korteriomandi tehingut, siis märtsis oli

Arco Vara: Aktiivseimate väikelinnade hinnakasv on taandunud nulli lähedale

Arco Vara

Pärnus on hinnatase püsinud täpselt samal tasemel juba kuus kvartalit järjest 2019. aasta I kvartalis võis Rakvere linna korteriturul märgata 0,3%-list aastast mediaanhinna kasvu, Viljandis aga samaaegselt 1,4%-list ja Pärnus 1,3%-list hinnalangust. Kui seni on varasematel perioodidel kõigis kolmes linnas

Rahandusministeerium: Inflatsioon jääb tänavu 2 protsendi lähedale

Rahandusministeerium

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad märtsis eelmise kuuga võrreldes 0,3 protsenti ning aasta varasemaga võrreldes 2,3 protsenti. Euroalal pidurdus inflatsioon toidu ja teenuste hinnatõusu aeglustumise tõttu 1,4 protsendini. Tagasihoidlikum energiahindade tõus tõi aasta alguses kaasa inflatsiooni pidurdumise nii Eestis kui ka

SEB: Eesti riik ei vaja tarbimislaenu

SEB Pank

Eesti majandusel läheb endiselt hästi, kuid sellele vaatamata, räägitakse aina tõsisemalt riigi võlakoormuse suurendamisest. Intressikeskkond on selleks tõesti soodne, kuid ilma mõistlike investeeringuteta, on tegemist siiski vaid riikliku tarbimislaenuga. Võlakoormuse kasv näib paratamatu Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos maalib seisust riigirahanduses vähemalt

SEB: vaatamata kaubanduspindade rohkusele on rendihinnad Tallinnas veel stabiilsed, kuid e-kaubandus kindlalt tõusuteel

SEB Pank

Kaubanduspindade turul on Balti pealinnade võrdluses kõige suurem ülekuumenemise oht Tallinnas, sest siin on viimastel aastatel valminud palju uut pinda. Siiski on Tallinnas oodata keskmise rendihinna püsimist senisel 14-15 eurol ruutmeetri kohta, sest kuni üürnike käibed ei vähene, puuduvad piisavalt

Uus Maa: Uusarendusteturg seljatas madalseisu, uute korterite hulk aasta alguses kasvas

Uus Maa

Korteriturg on stabiilne ning tehingute hinnatõus I kvartalis jätkus. Veel enam, ka arendusturg aasta alguses elavnes ning taas tuli pakkumisele enam uusi kortereid. Esialgsetel andmetel sõlmiti 2019. aasta I kvartalis 5086 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli 149 võrra vähem kui möödunud

Statistikaamet: Veebruaris oli tööstustoodangu maht suurem kui aasta tagasi

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted veebruaris 4% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas. Töötlevas tööstuses toodeti veebruaris 7% rohkem toodangut kui 2018. aasta samal kuul. Enam kui pooled tööstusharud ületasid veebruaris

Uus Maa: Turuülevaade 02-2019

Uus Maa

Mitmed erinevad indikaatorid nagu tarbijate kindlustunde ja uute eluasemelaenude mahu vähenemine ning aeglasema majanduskasvu prognoos viitavad sellele, et kinnisvaraturul on väga headest aegadest saamas head ajad. Veebruar jätkas jaanuariga sarnases rütmis, mis tähendab taaskord seda, et võrreldes eelmise aasta sama