Tõenäoliselt teavad kõik, et korteriomand koosneb eriomandist ja kaasomandi osast. Väga lihtsustatult on eriomand korteri sisepind ning kaasomandi osaks on maatükk ja hoone üldkasutatavad osad ja seadmed. Sageli lepivad korteriomanikud omavahel pööningu- ja keldrikorruse kasutamises, sõlmides kasutuskorra kokkuleppe – erikasutusõiguse.…
Mulle tundub, et viimastel aastatel on sagenenud probleemid kasutatud kinnisvara müümisel. Näiteks müüakse vana räämas maja ja siis hakkab ostja esitama müüjale nõudeid seoses lepingutingimustele mittevastavusega ehk varjatud puudustega. Vahel jääb mulje, et ostetakse meelega kasutatud ja remonti vajava kinnisvara,…
Rahvastikuregistri seadus sätestab, et Eesti kodanikud, Eestis elavad Euroopa Liidu kodanikud ja Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalased on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu. Seega peavad ka üürnikud oma elukoha ehk üüritava…
Paljudel korteriühistutel on probleeme sellega, et üldkoosolekule ei ilmu nõutav arv korteriomanikke. Inimesed on sageli hõivatud või lihtsalt passiivsed. Siis tuleb kokku kutsuda uus koosolek, mis on aja ja ressursikulukas. Abiks võiks olla juhatuse otsus võtta otsuseid vastu koosolekut kokku…
Kortermajade juures on sageli probleemiks parkimiskohtade puudus. Kuidas linnavalitsus ka ei propageeri ühistranspordi kasutamist, ikka eelistatakse isiklikku sõiduvahendit. Kuidas siis lahendada olukord, et kõigile oleks parkimisreeglid selged? Nii parkimiskohad, keldriboksid, pööning jms on kõikide korteriomanike omandis ja igal korteriomanikul on…
Käes on kevad ja korteriühistutel üldkoosoleku läbiviimise aeg. Mõned agaramad ühistud on juba vajalikud otsused vastu võtnud aga paljudel on otsustamised veel ees. Vältimaks võimalike vaidlusi, vaadake üle oma põhikirjas sätestatud üldkoosoleku osaluse nõuded. Kellel põhikirja ei ole, peavad järgima…
Lepingutest tuleneva nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat. See tähendab, et kui oled tarbinud mingit teenust või ostnud mingit kaupa ja Sulle on esitatud arve, pead selle ära maksma. Kui Sa seda ei tee ja müüja või teenuse pakkuja õigeaegselt…
Kui abikaasade ühisvara jagamine abielu lahutamise korral on õigusaktidega kenasti paika pandud, siis elukaaslaste puhul on asi keerulisem. Elus tuleb sageli ette, et ühele elukaaslasele kuulub mingi kinnisasi aga seda kasutavad mõlemad elukaaslased. Aga jooksul tehakse sellele parendusi, vahetatakse mööblit,…
Ikka tuleb ette, et abielu lahutatakse ja tuleb ühiselt soetatud vara kuidagi ära jagada. Kuidas seda õigesti teha? Kui abikaasade varasuhteliigiks on varaühisus, siis üldiselt kuulub abielu kestel soetatud vara neile võrdsetes osades. Samas on ebamõistlik hakata igat taburetti pooleks…
On palju diskuteeritud selle üle, kas korteriühistu põhikiri peaks olema lühike ja lakooniline või pikk ja põhjalik. Loomulikult on see iga ühistu enda otsustada, kuna põhikirjale on mittetulundusühingute seadusega kehtestatud vaid üldnõuded. Mina isiklikult aga pooldan põhjalikku põhikirja ja siinkohal…
Ehk mäletate aastate tagust juhtumit, kus Tallinnas Liivalaia 5 majas jagati üks korteriomand 69-ks väikeseks korteriomandiks. Juurdepääs korteriomanditele tagati läbi n-ö administratiivpinna seatud servituutide kaudu. Ja analoogseid jagamisi on tehtud teisigi ning kohtupraktika on olnud erinev. See juhtum läbis kaks…
Sageli juhtub korteriühistutes, kus korteriomanik on juhatuse või ka üldkoosolekuga mõnes küsimuses eriarvamusel või koguni tülis. Kumbki on enda õiguses kindel ja järele ei anna. Sellise juhul päädib vaidlus kohtuteega, kuna Eesti riigis mõistab õigust vaid kohus. Teatud vaidlustes on…
Üsna sageli võib kuulda, et korteriomanikud ei ole kursis, mis korteriühistus toimub. Juhatus midagi asjatab, kulutab millelegi korteriomanike raha aga korteriomanike sellest ei teavita. Ei ole harvad juhtumid, kus isegi üldkoosolekuid aastaid ei korraldata. Kui korteriomanik juhatuselt teavet nõuab, siis…
Korteriühistute algusaastatel oli erinevaid arusaamisi selles osas, et kas korteriomanikku võib üldkoosolekul esindada korteriomaniku enda poolt vabalt valitud esindaja või saab korteriühistu põhikirjaga esindajate ringi piirata. Paljud ühistud just seda tegidki, et piirasid põhikirjaga esindajate ringi. 2009. aastal tehti korteriühistuseadusesse…
Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega 2018. aastal tekkisid korteriühistud ka väikestele majadele, kus olid moodustatud korteriomandid. Juriidilise isikuga kaasnev paberimajandus aga hirmutas inimesi, kes olid harjunud toimetama omavaheliste kokkulepete alusel. Tegelikult aga kuni 10ne korteriga ühistutel ei ole kohustust valida juhatust…
