Statistikaameti poolt täna avaldatud ehitusturu mahud kolmandas kvartalis näitasid, et elamuehitus ei ole veel vajalikku hoogu sisse saanud. Hooneid ehitati III kvartalis 1,9% vähem kui aasta tagasi, rajatiste puhul oli kasv 1,6%. Tegelikult oleks oodanud mõlema kategooria puhul suuremaid kasvunumbreid, sest kolmas kvartal on ju ilma mõttes kõige parem ehitamise aeg. Lisaks on hoogsalt läinud lahti Rail Balticu ehitus, kuid üldistes mahtudes me mingeid olulisi muutusi veel ei näinud. Tõsi on muidugi ka see, et võrreldes teise kvartaliga on nii hoonete kui rajatiste ehitusmahud päris korralikult kasvanud, rajatiste puhul koguni 20%.
Kui vaatame uute ehituslubade väljaandmise dünaamikat kahe viimase aasta jooksul, siis siin joonistub välja kaks huvitavat mustrit. Võrdluse aluseks on ruutmeetrite koguarv ehk meid huvitavad ehituse mahud, milleks lube anti, mitte elamute arv. Kokku on ehituslubasid selle aasta III kvartalis välja antud 24% suurema mahu ehitamiseks kui kaks aastat tagasi. Kui kaks aastat tagasi 2023 a III kvartalis anti Harjumaal koos Tallinnaga välja 62% ehituslubadest (ruutmeetrite arvestuses), siis 2025 a III kvartalis oli vastav osakaal 58%. Ehk siis väljaspool Harjumaad on hakatud rohkem ehitama, mitte ainult absoluutmahtudes vaid ka suhtarvudes. Huvitaval kombel on kõige rohkem kasvanud Tartu maakonna (ilma Tartu linnata) osakaal ehituslubade väljastamisel. Kui kaks aastat tagasi oli Tartumaa osakaal kogumahust 10%, siis sellel aastal 24%.
Teine trend on Tallinna osakaalu vähenemine ning Harjumaal väljaantud ehituslubade arvu kasv, ehk siis elamuehitus nihkub selgelt pealinnast välja linnalähedasele maale. Kaks aastat tagasi anti 35% ehituslubade kogumahust välja Tallinnas, täna 21%. Harjumaal oli vastav näitaja 27% ning täna 37%.
