Statistikaameti poolt täna avaldatud tarbijahinnaindeks täpsustas varem antud inflatsiooni kiirhinnangut ja täpsustatud andmetel kasvasid hinnad kuuga 1% ning aastaga 4,5%. See on kõrge inflatsioon ja me teame, et käibemaksu tõus ootab meid veel ees. Seega hinnatõusu alanemist oodata ei ole.
Aasta algusest on kõige rohkem kasvanud tervishoiuteenuste hinnad (9,6%). Kindlasti andis siin oma panuse hinnatõusu visiiditasu hinnatõus 20 euroni. Samuti on aasta algusega võrreldes kallinenud vaba aja kulutused 5,6% ning toit 3,4%. Toiduainete hindu on Eestil väga keeruline kontrollida, sest me ostame toitu mujalt sisse rohkem kui ekspordiks välja müüme. Toiduainete hinnad maailmas aga on tõusnud.
Hinnad tõusevad ka meie naabritel. Läti hinnatõus oli aprillis Euroopa keskpanga hingul 3,5%, mis on samuti päris kõrge, samas on see 2 protsendipunkti madalam kui Eestis. Läti majandus on suhteliselt sarnase struktuuriga Eesti majandusele ning tema sõltuvus välisturust on samuti kõrge. Lätlased samas ei ole kaudseid makse tõstnud. Kui nüüd natuke spekuleerida, siis võib ju arvata, et see kahe riigi hinnatõusu erinevus kirjeldab enam vähem maksude tõusu mõju meie inflatsioonile. Sarnasele järeldusele jõudis ka Eesti Pank oma kevadises majandusprognoosis, väites, et prognoositavast 6% hinnatõusust ühe kolmandiku ehk 2% moodustasid maksutõusud.
