Statistikaameti poolt täna avaldatud tootjahinnaindeksi statistika näitab, et suuremaid muutusi töötleva tööstuse toodanguhindades ei ole aastaga toimunud. Kasv 0,6% tähendab seda, et sisuliselt ei ole aastaga hinnad eriti muutunud. Aasta algusega võrreldes on isegi väike vähenemine ning 2023. aasta oktoobriga võrreldes kasv 1,3%. Need on suhteliselt tagasihoidlikud numbrid.
Inimesed vaatavad poes käies kõige rohkem toiduainete hindu ja siin on hinnatõus olnud ka tootjate poole peal, aasta võrdluses 2,9%. Huvitav on see, et kahe aasta taguse oktoobriga võrreldes on toiduainete tootjahinnad kasvanud vaid 2,4%. Tekib õigustatud küsimus, et kuidas meil toiduainete hinnatõus saab olla aastas 6,4% nagu meile näitab oktoobri tarbijahinnaindeks. Kindlasti omab mingit rolli kaupluste juurdehindlus, sest ka kaupmeeste palgad on aasta jooksul kasvanud nii nagu ka teistes sektorites. Juurpõhjus on siiski kuskil mujal: kui me vaatame toiduainete impordi hinnaindeksit, siis näeme, et see on oktoobris aastaga kasvanud 5,1%, kahe aasta taguse perioodiga võrreldes isegi 9,2%. Meie peamine probleem on kodumaise toiduga enesevarustamise probleem – me sõltume liiga palju impordist ning see viib ka hinnad üles, sest maailmaturu toiduainete hinnad on kasvanud.
Kui vaatame veel teisi tootmishindu, siis puidutööstuste hinnakasv (4,7%) tähendab seda, et ka üldised ehitusehinnad hakkavad vaikselt ülespoole kerima. Palgad on nagunii aasta jooksul kasvanud. Viimased palgaandmed on meil II kvartalist, siis olid ehituse palgad aasta võrdluses kasvanud 6%.
