Kui tarbijahinnaindeks näitas mõõdukat inflatsiooni juba teine kuu järjest, siis tööstuse tootjahinnaindeks on Statistikaameti andmeil teist kuud järjest üle 3 protsendi. Juulis kasvasid tööstuse tootjahinnad 3,5%, juunis oli kasv 3,7%. Tegemist on indeksiga, mis iseloomustab Eestis valmistatud tööstustoodete ja müüdud tööstuslike teenuste hindade muutust. Sisuliselt on tegemist seega nö vabrikuhindadega, millele lisatakse enne lõpptarbijani jõudmist kaubanduslik juurdehindlus.
Kõige rohkem kasvasid tootjahinnad koksi ja puhastatud naftatoodete tootmisel. Siia alla liigitatakse ka põlevkiviõli tootmine, mis aastaga on kallinenud 31%. Nafta kallinemisega maailmaturul on seotud ka kummi ja plastoodete tootmine, mis kallines 11%. Kui tooraine (naftakeemia) läheb kallimaks, siis kallineb ka tootmine. 8,4% on kallinenud elektri tootmine ja gaasivarustus. See on omakorda seotud gaasi maailmaturu hindade kallinemisega. Ehituse hindu mõjutab metallitootmise ning puidutööstuse kallinemine. Esimese tootjahinnad kasvasid 6%, teisel 4,5%.
Kas aastaga on midagi ka odavamaks läinud? Ikka on, näiteks on odavamaks muutunud toidutootmine (langus 1,5%), tekstiilitootmine (-2,6%). Aastaga on odavnenud veel masinate ja seadmete remont ja paigaldus.
Ühelt poolt on tore, kui meie ekspordisektori ettevõtted saavad välisturult kõrgemat hinda küsida, nende sissetulekud kasvavad. Samas koduturul jõuavad tootjate hinnamuutused varem või hiljem ka tavatarbija rahakotti.
