Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv mais aastaga 3,7%. Hinnakasvu vedas eelkõige mootorikütuste kallinemine.
Eriti kiiresti on kallinenud diislikütus, mis oli mais 32% kõrgem kui aasta varem. Võrreldes bensiiniga sõltub Euroopa Liit diislikütuse puhul rohkem impordist ja tarneraskused on hoidnud selle rafineerimismarginaalid kõrgel tasemel. Turg on olnud väga tundlik Lähis-Idast tulevatele uudistele ja määramatus edasiste arengute suhtes on suur. Seetõttu on naftahind maailmaturul viimastel kuudel kõikunud suures vahemikus, 90–120 dollarit barreli kohta. Eestis on hinnatõusu mõnevõrra tagasi hoidnud tanklakettide vaheline hinnasõda, mis algas eelmise aasta sügisel.
Toiduainete hinnatõus oli aasta alguses tugev, ulatudes 6%ni, kuid on viimastel kuudel kiiresti aeglustunud, piirdudes maikuus 2%ga. Toidutoormete odavnemine maailmaturul on kaasa toonud nii toiduainete tootja- kui ka impordihindade languse. Peamiselt on alanenud või ja piimatoodete ning teraviljad hinnad, sest üleilmne teraviljasaak oli mullu väga hea. Samas on tõusule pöördunud õliviljade hinnad, mis on tingitud biokütuste laialdasemast kasutuselevõtust kõrgete naftahindade tõttu.
Tööstuskaupade hinnad pole aastaga märkimisväärselt muutunud, kasvades mais 0.9%. Riided ja jalatsid on endiselt odavnenud, kuid tarbijakorvis on üha enam näha elektroonikakomponentide kallinemise mõju. Ühe suurima hinnatõusu on tarbijakorvis aastaga läbi teinud mälukandjad, mille hinnad on kerkinud 37%. Osaliselt on see seotud tehisintellekti sektorist tuleneva tugeva nõudlusega kiipide järele ja piiratud tootmisvõimsusega. Elektroonika- ja arvutikaupade puhul on tehnoloogia areng ja seadmete kasvav võimekus samal ajal aidanud osa sisendikulude kasvust korvata.
Hindade muutus lähikuudel sõltub suures osas teenuste hindadest, sest algamas on puhkuste hooaeg. Eelmise aasta suvel kallinesid vabaajateenused Eestis mitme suure ürituse tõttu võrreldes teiste euroala riikidega kiiremini. Tänavu kujuneb hooajaline hinnatõus tõenäoliselt aeglasemaks. Osa hinnatõusust, 1,5 protsendipunkti, mis on tingitud eelmise aasta juuli käibemaksu tõusust, taandub hinnakasvust välja.
