Eelmisel aastal kasvasid tarbijahinnad kokkuvõttes 4,8%. Kui aasta esimesel poolel püsis hinnakasv kiire, siis alates sügisest nägime juba hinnakasvu aeglustumist, mis jätkub selgi aastal.
Aastasest hinnakasvust ligikaudu 2% andsid mitmesugused maksud. Aasta tagasi rakendunud sõidukite registreerimise maks tõstis kogu aasta inflatsioonimäära 1,2 protsendipunkti võrra ning juulis 24%ni kerkinud käibemaks lisas 0,7 protsendipunkti. Vähesemal määral mõjutasid inflatsiooni aktsiisitõusud. Kui maksutõusude mõju jätta välja, jäi Euroopa riikide võrdlemisel kasutatav inflatsiooninäitaja Eestis 3% juurde, mis on sarnane Läti ja Leedu omaga. Aasta viimastel kuudel aga aeglustus Eesti maksumõjudeta inflatsioon juba euroala keskmise, 2% juurde.
Möödunud aastat iseloomustas see, et mitme maailmaturul kallinenud toidutoorme hind kandus jätkuvalt jaehindadesse ning toiduainete hinnakasv oli küllaltki kiire, üle 6%. Lihatoodetest kallinesid ennekõike kana- ja veiseliha. Lihatarbimises suurima osakaaluga sealiha hind jäi varasema aasta tasemele, kuigi suvel tabas Eesti farme taudipuhang. See viitab, et osa kodumaist sealiha on asendatud konkurentsivõimelise impordiga.
Mitme valdavalt Aasiast imporditava tööstuskauba, nagu elektroonika ja rõivaste puhul tähendas euro tugevnemine hindade odavnemist. Ka langesid energia, iseäranis transpordikütuste hinnad, mida peale odavnenud maailmaturu hindade aitas allapoole tuua tihedam konkurents Eesti kütusemüüjate seas.
2026. aastal aeglustub inflatsioon edasi ning jääb Eesti Panga hinnangul 3% juurde. Kuna käibemaks tõusis 2025. aasta juulis, siis aasta võrdluses hoiab see maksumuudatus inflatsiooni kiiremana kuni selle aasta juulini. Veel tõstavad hindu jaanuaris kerkinud tubaka- ja alkoholiaktsiis.
Toidutoormete turu mõju pigem leevendab hinnasurvet. Toormete kallinemine maailmaturul on peatunud ning nii mõnigi tooraine, mis jaehindu kergitas (kakao, kohv, või), odavnes juba möödunud aastal. Võib oodata, et see trend kandub kaupluste letihindadesse.
Nafta on maailmaturul odavam kui eelmise aasta alguses ning see hoiab lähiajal ka mootorikütuste hindu mullusest madalamal. Küll aga kiirendab alanud aasta alguses hinnakasvu kallim elekter. Eelmise aasta jaanuar oli keskmisest soojem, kuid selle aasta jaanuar tuleb prognooside kohaselt tavapärase lähedane või sellest külmem. See on juba kuu esimese nädala jooksul kaasa toonud kallima elektri, mille hind on eelmise aasta jaanuari omast viiendiku võrra kõrgem.
Aasta alguses rakendunud ühetaoline maksuvaba tulu annab majapidamistele juurde umbes 700 miljonit eurot. Kuigi see raha lisandub aasta jooksul tasapisi, kiirendab see tarbimisse jõudes mingil määral ka hinnakasvu. Majapidamiste kindlustunne on mõnevõrra paranenud, ent on siiski endiselt väike. Pealegi on tarbijad pärast kiire hinnatõusu perioodi valivad, see aga piirab jälle kaupmeeste võimalusi hindu tõsta.
