Juunis kiirenes tarbijahindade kasv aastavõrdluses 5%ni peamiselt toiduainete, aga ka teenuste kallinemise tõttu.
Piima ja liha hinnad hakkasid kiiresti tõusma juba eelmisel aastal, samas on rahvusvahelisel toormeturul nii toorpiima kui ka loomaliha hinnatõus viimastel kuudel peatunud ning võib oodata, et see hoiab tagasi ka jaehindade kasvu. Teenuste hinda lükkasid enim tagant pakettreisid ja majutusteenused.
Märkimisväärselt mõjutab hinnakasvu sõidukite registreerimistasu, mis kogu käesoleva aasta hinnatõusule lisab arvestuslikult 1,2 protsendipunkti. Selline panus hinnaindeksi kasvu paistab üle hindavat tarbijate tegelikku kulutuste ja elukalliduse tõusu, sest kuue kuuga on tarbijahinnaindeksi koostamisel arvesse minevat sõidukite esmaste registreerimiste maksu kogutud veidi enam kui 14 miljonit eurot ehk ümmarguselt 0,14% poole aasta eratarbimise kulutustest. Kuna registreerimistasu maksavad ka juriidilised isikud, siis majapidamiste kulu on veelgi väiksem. Praeguse trendi järgi jääb sel aastal laekuv sõidukite registreerimistasu tõenäoliselt madalamaks ka algselt plaanitud 137 miljonist.
Juunis pidurdas hinnakasvu energia odavnemine. Elektrienergia börsihind oli juunis aastavõrdluses 55% odavam. Kuu lõpupoole aitas sellele kaasa ka Estlink 2 kaabli taas kasutusse võtmine, mis võimaldab importida rohkem elektrit Soomest. Eelmise aasta suvel Estlink 2 kaabel ei töötanud. Ka on Eestis tuule- ja päikeseenergia tootmisvõimsust eelmise aastaga võrreldes 600 MW võrra rohkem, mis soodsa ilma korral viib omakorda elektrihinna alla. Kuna Iisraeli ja Iraani sõjategevuse ägenemisest tingitud naftahinna hüpe juunis jäi lühiajaliseks, siis ka vedelkütuste hinnad jäid aastatagusega sarnasele tasemele.
Ka alanud poolaastal kujundab hindu maksupoliitika. Juuli alguses tõusis käibemaks 24%le, mis kergitab hindu käesoleval aastal kokkuvõttes ligikaudu 0,7 protsendipunkti. Lisaks tõusis bensiiniaktsiis, mis koos käibemaksutõusuga võib kergitada liitri hinda ligikaudu 6 sendi võrra.
Euroala hinnakasv oli juunis 2% ning see on kooskõlas Euroopa Keskpanga rahapoliitika pikaajalise eesmärgiga. Kuigi Eestis kujundavad sel aastal hinnakasvu erinevad maksutõusud, siis on ka maksutõuse arvestamata inflatsioon Eestis olnud esimesel poolaastal euroala kiiremate seas, edestades ka näiteks Lätit ja Leedut. Käesoleva aasta kokkuvõtteks prognoosib Eesti Pank 5,4% suurust hinnakasvu.
