P.P. Projekteerimine OÜ juhatuse liikme Janek Paaveli sõnul ehitatakse hinnanguliselt iga kolmas hoone Eestis pooliku projekti järgi, sealhulgas ka olulised riiklikud objektid, mistõttu on uued kerkivad viltused ning ka potentsiaalselt ohtlikud majad vaid aja küsimus.
Diplomeeritud 7. taseme ehitusinseneri Janek Paaveli sõnul on Tartu viltune maja, mille ehitaja ära lammutas ja uuesti üles ehitas, näide sellest, kuidas tõenäoliselt osa projekteerimisest jäeti tegemata või ei järgitud projekti piisavalt. „Hoone korrektne projekteerimine koosneb neljast etapist, millest viimane jäetakse teinekord kokkuhoiuks vahele, kuid mis võivad lõppeda elanikele ka ohtlikult,“ nentis Paavel.
„Kõige esimene etapp on eskiis, mis on sisuliselt arhitekti üldine nägemus. Teine etapp on eelprojekt, mis on juba detailsem ning mida kasutatakse ehitusloa taotlemiseks. Sellele järgneb põhiprojekt, mis täpsustab üldiselt konstruktiivsed osad, aga ei lahendata kõiki konkreetseid sõlmi ja ühenduskohti. Ehitusel peitub turvalisus ja töökindlus detailides ja just need määratakse ära viimase projekteerimisetapi – tööprojektiga. See on aga kahjuks töö, mis teinekord tegemata jäetakse,“ rääkis Paavel.
„Tööprojektis märgitakse ära kasutatavad materjalid, viimistluskihid ning täpsed erinevate sõlmede joonised. Ilma tööprojektita käib ehitusel improviseerimine stiilis, et vaatame jooksvalt, mis saab – nii materjalide kui ka kandelahenduste osas, mis võib hilisemas kasutuses ka reaalselt ohtlikuks osutuda,“ ütles Paavel.
Riias võttis projekteerimisviga 54 elu
„Kurb näide sellest, mis juhtub, kui projekteerimine on poolik või vigane, on 2013. aasta Riia Maxima poe varing, mille käigus hukkus 54 inimest ning mille põhjustamises jäi süüdi olulisi konstruktsioonilisi projekteerimisvigasid teinud insener. Kuigi pealtnäha oli projekteeritud metallkarkasshoone lihtne ja küllalt tüüpne, aga kui vajalikud sammud tegemata jätta, siis võib ikkagi juhtuda suur õnnetus. Üheks selliseks vajalikuks sammuks võib olla ka näiteks tööprojekti tellimata jätmine,“ sõnas ehitusinsener.
„Mida rohkem aega panustatakse ja süvenetakse projekti lahendustesse, võimalikesse stsenaariumitesse ning kaalutakse koos ehitusspetsialistidega kõiki riske just eriti projekteerimise viimases – tööprojekti staadiumis, seda suurem on tõenäosus, et Riia juhtumiga sarnased väikesed unustamised, teisiti arvamised või poolikud arvutused tekitavad ohtliku olukorra,“ nentis P.P. Projekteerimine OÜ juhatuse liige.
Puudulik tööprojekt annab võimaluse tellijat pügada
„Teinekord on tellija ise see, kes ei raatsi viimast projekteerimise faasi ehk tööprojekti tellida ning annab ehitajale käsu tööga lihtsalt pihta hakata. Seda soodustab ka ehitushangete odavpakkumise süsteem – kui tellija ise pole tööprojekti teinud, siis pole ka hankelepingus selle nõuet tihtipeale sees. Hanke võidab see ehitaja, kes pakub kõige odavamalt ja kui talle tööprojekti ette ei anta, siis ta seda ise ei telli ja teebki lihtsalt oma äranägemise järgi,“ rääkis Janek Paavel ja lisas, et tööprojekti tegemata jätmine läheb tegelikult ka riikliku ehitusmäärusega vastuollu.
„Projekteerimise viimane etapp ehk tööprojekt määrab ära ka ehituseks vajalikud materjalid, tehnoseadmed ja viimistlusdetailid. Kui need pole eelnevalt kokku lepitud, siis ehitaja vaatab ikka, kuidas ja milliste materjalide ja vahenditega odavamalt saab, mis pole tellijale alati parim ja töökindlaim lahendus. Üheksa korda projekteeri – üks kord ehita, on nii rahaliselt kui ka ohutuse mõttes igati kehtiv ja mõistlik,“ lisas Paavel.
