Kortermajades esineb aeg-ajalt juhtumeid, kus petturid üritavad korteritesse pääseda, esinedes korteriühistu tellitud meistrimeeste või mõnd seadet kontrollima tulnud ametnikena. Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige, suhtlustreener Angelika Naris hoiatab, et sellised juhtumid on sagedasemad majades, kus elanikud ei ole kursis ühistu tegevusega ega tunne üksteist.
„Kui inimene ei tea, milliseid töid majas tehakse või kes neid teeb, võib ta pahaaimamatult kurikaela korterisse lasta,“ selgitab Naris. Tema sõnul on just regulaarne ja arusaadav infovahetus üks tõhusamaid viise pettuste ennetamiseks. Ent kuidas panna inimesi rohkem ühistu töös osalema? „Lakooniline kutse üldkoosolekule ei motiveeri kedagi. Inimestele tuleb selgitada, mida majas teha plaanitakse, miks otsuseid tehakse ja kuidas need elanikke puudutavad,“ selgitab Naris.
Naabrussuhetest sõltub kortermajas väga palju. „Hästi hoitud maja ei ole ainult remonditud fassaad või korras katus. Sama oluline on see, kas inimesed tunnevad üksteist ja usaldavad ühistu juhtimist,“ rõhutab Naris. „Toimivate korteriühistute tunnuseks on usaldus, avatus, viisakus, läbipaistvus, ausus ja tegevused mida maja heaks on tehtud,“ räägib ta.
Paraku jätavad suhtlemisoskused tihtipeale soovida. „Põrkuvad erinevad seisukohad ja arvamused ning kui kohal pole kedagi, kes tasakaalupunkti aitaks luua, on riid kerge tulema,“ leiab Naris. Ent mida siis teha korteriomanikuga, kes paistab justkui nautivat ühistegevusele kaigaste kodarasse loopimist? „Tuleb jõuda põhjuseni, miks inimene niimoodi käitub. Tihti võidakse põhjusena tuua midagi muud, kui tegelikult on,“ soovitab ta. „Muidugi on korteriühistu juhil väga raske leida aega, et inimesega pikalt tegelda, ent tuleb aega võtta. Ega muu ei aita kui kuulamine ja rääkimine,“ rõhutab ta. Tema sõnul peavad inimesed saama oma seisukohad välja öelda, sest ilma nende ärakuulamiseta ei tohiks otsuseid langetada.
Tihti arvab inimene aga enda kohta, et on hea kuulaja, kuid suhtlustreeningus selgub, et sekkub pidevalt oma märkustega. „See on üks põhilisi vigu – asutakse kiirelt oma argumente esitama või lahendusi pakkuma, selle asemel et lõpuni kuulata.“
Linnaelu järjest suuremaks probleemiks on ka üksindusse kapseldumine – ei tunta ega teata inimesi, kes kõrval elavad. Angelika Narise sõnul on seetõttu eriti kõnekad lood korteriühistutest, kus inimesed päriselt üksteisest hoolivad – näiteks Ida-Virumaal tegutsev ühistujuht, kes peab oluliseks märgata iga majaelanikku ja võtta nende jaoks aega. „Kui üks majaelanikest äkitselt kadus, püüdis ühistujuht päevi teda leida, helistades haiglatesse. Selgus, et naaber on haiglas väga raskes seisundis. Ühistujuht palus arstil patsiendile edasi öelda, et kogu maja ootab teda tagasi, soovib tervenemist ja on valmis aitama nii palju kui on vaja. Naabri jaoks olid need sõnad parimaks ravimiks ja ta oligi kuu aja pärast kodus tagasi,“ meenutab Naris. „Või siis tore noorte inimeste korteriühistu Kalamajast, kus käidi üksteisel külas, aidati hoida lapsi ja vajadusel köeti tubagi soojaks, kui naaber juhtus liiga hilja koju jõudma. Hoolimist pole kunagi liiga palju,“ leiab ta.
TAUST: Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres, organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti. EKÜL kuulub Euroopa elamuorganisatsioonide ühendusse Housing Europe ning on partneriks BuildEST projektis, mis toob kokku erinevate osapoolte teadmised ja kogemused elamufondi rekonstrueerimiseks.
