Eesti, Läti ja Leedu elanike jaoks on oluline elada endale kuuluvas kodus ning veerand neist eelistaks kord ostetud kodu mitte vahetada terve oma elu jooksul, selgus Luminori läbiviidud uuringust.
Koduvahetamise küsimuses on lätlased ja leedukad eestlastest konservatiivsemad. Vaid 18% Eesti vastanutest soovis osta ühe kodu terveks eluks. Lätis arvas nii 26% ja Leedus 28% uuringus osalenutest.
Samas on 86% eestlastest veendunud, et tahavad elada endale kuuluvas kinnisvaras, sama arvab 80% leedulatest ja 81% lätlastest. Soov oma kodu omada tõuseb inimeste vanuse kasvades, kuid ka vanusegrupis 18-29 on 68% eestlaste jaoks päris oma kodu olemasolu tähtis.
Luminori eraisikute panganduse juhi Tanel Rebase sõnul pole oma esimese kodu ostmist plaanides inimestel sageli veel piisavalt teadmisi, et teha hästi läbimõeldud ja ka rahaliselt korralikult kaalutud otsus. „Näiteks unistatakse sageli majast, kuid tegelikult selle ostmiseks veel piisavalt võimalusi pole. Ka see uuring näitab, et paljud inimesed suhtuvad koduostu nii, nagu peaksid nad samas kohas elama terve elu,” rääkis Rebane. „Tegelikult on väga normaalne, kui noore inimese esimene kodu on näiteks kahetoaline korter ning sealt liigutakse rahaliste võimaluste ja pere kasvades edasi.”
Pea pool Läti ja Leedu elanikest elaksid kas terve elu samas kohas või vahetaksid elukohta ühe korra. Eestis teeks nii vaid vähem kui kolmandik vastanutest. Eestlased on lätlastest ja leedukatest altimad vahetama oma kodu ka kaks, kolm või rohkemgi kordi, kui tekib vajadus teistsuguse elamispinna järele. Linnades elavad Balti riikide elanikud on rohkem valmis oma elukohta vahetama kui maapiirkondade elanikud.
Tanel Rebane nentis, et elukoha vahetus on sageli üsna ebamugav ja nõuab ka näiteks laste kooli või lasteaia vahetust, teistsugust tööle käimise logistikat ja mitmeid muid muudatusi oma harjunud elurütmis. „Samas on sellel ka palju positiivseid külgi. Kui kolid linnast maale, saad vastu rohkem loodust, värskema õhu ja vaiksema keskkonna. Kui kolid aga linna, võivad muutuda paremaks õppimis- ja töövõimalused,” kirjeldas Rebane. Samuti võib elukoha vahetamine väiksema vastu näiteks laste kodust lahkumise järel anda märgatava finantsilise toe pensionipõlveks.
Rebase sõnul on päris oma kodu ostmisel kõige olulisem panna paika soovid, vajadused ja rahalised võimalused ning leida kõigile kolmele tingimusele vastav kinnisvara. „Kui ikka on tunne, et senised elutingimused enam ei sobi, siis tuleb midagi ette võtta. Alati on mõistlik ka panka nõustamisele tulla ja koos leiame kindlasti lahenduse,” ütles Rebane.
Luminori tellitud uuringu viis kolmes Balti riigis tänavu aprillis läbi Norstat Latvia. Uuringus osales 1000 vastajat vanuses 18-74.
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
