Statistikaameti andmetel vähenes mais kaupade eksport võrreldes 2019. aasta sama kuuga 25% ja import 24%. Võrreldes aprilliga kahanes eksport 2% ja import jäi samale tasemele.
Eestist eksporditi mais kaupu jooksevhindades miljardi euro väärtuses ja siia imporditi 1,09 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 84 miljonit eurot, mis vähenes võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 16 miljoni euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Evelin Puura sõnul vähenes kaubavahetus enim Euroopa Liidu liikmesriikidega, sealjuures eksport kahanes 232 miljonit eurot ja import 306 miljonit eurot. „Kaubavahetus vähenes mais enamikus kaubagruppides, kuid positiivne on see, et võrreldes aprilliga väga suuri muutuseid ei toimunud,“ selgitas Puura.
Eesti suurim kaupade ekspordipartner mais oli jätkuvalt Soome, järgnesid Rootsi ja Läti. Eksport vähenes kõige enam Hispaaniasse (41 miljonit eurot), Soome, USAsse ja Hollandisse (kõigisse 34 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse veeti mullusega võrreldes vähem põlevkivikütteõli, Soome kütte- ja määrdeõlisid ning USAsse kommunikatsiooniseadmeid. Enim suurenes eksport Kanadasse (10 miljonit eurot), kuhu viidi rohkem töödeldud mootoribensiini.
Kaupadest eksporditi kõige rohkem elektriseadmeid, puitu ja puittooteid ning mehaanilisi masinaid. Enim mõjutas ekspordi kahanemist võrreldes eelmise aasta maiga mineraalsete toodete (106 miljonit eurot), elektriseadmete (44 miljonit eurot) ja mitmesuguste tööstustoodete (40 miljonit eurot) väljaveo vähenemine.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus mais oli 71% kogu kaupade ekspordist. Kodumaiste kaupade väljavedu vähenes eelmise aastaga võrreldes 27% ja reeksport 18%. Enim kahanes Eesti päritolu põlevkivikütteõli, kokkupandavate palkmajade ja kommunikatsiooniseadmete väljavedu. Kõige suurem kodumaiste kaupade osatähtsus oli puidu ja puittoodete (96%) ning mitmesuguste tööstustoodete, nagu mööbli ja palkmajade (91%) jaotistes.
Kaupu imporditi kõige rohkem Soomest, Venemaalt ja Lätist. Kaupade sissevedu vähenes enim Rootsist (71 miljonit eurot), Leedust (55 miljonit eurot) ja Saksamaalt (47 miljonit eurot). Rootsist ja Saksamaalt kahanes kõige rohkem sõiduautode ning Leedust kütuste sissevedu. Kaupade import kasvas kõige enam Hiinast ja Šveitsist (mõlemast 4 miljonit eurot), Hiinast toodi rohkem kaitsevahendeid ja Šveitsist survetöötlemata kulda.
Kaupadest imporditi Eestisse enim mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite (90 miljonit eurot), elektriseadmete ja mehaaniliste masinate (mõlemal 48 miljonit eurot) sissevedu.
| Kuu | Eksport, mln eurot | Import, mln eurot | Bilanss, mln eurot | |||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 2019 | 2020 | muutus, % | 2019 | 2020 | muutus, % | 2019 | 2020 | |
| KOKKU | 6132 | 5508 | -10 | 6757 | 5931 | -12 | -625 | -423 |
| jaanuar | 1158 | 1148 | -1 | 1278 | 1162 | -9 | -120 | -14 |
| veebruar | 1163 | 1093 | -6 | 1251 | 1210 | -3 | -88 | -117 |
| märts | 1238 | 1239 | 0 | 1405 | 1388 | -1 | -166 | -149 |
| aprill | 1239 | 1026 | -17 | 1389 | 1085 | -22 | -150 | -60 |
| mai | 1334 | 1003 | -25 | 1434 | 1086 | -24 | -100 | -84 |
| Sihtriik, riikide ühendus | Eksport, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % | Saatjariik, riikide ühendus | Import, miljonit eurot | Osa-tähtsus, % | Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| KOKKU | 1003 | 100 | -25 | KOKKU | 1086 | 100 | -24 |
| EL-27 | 690 | 69 | -25 | EL-27 | 816 | 75 | -27 |
| Euroala 19 riiki | 493 | 49 | -27 | Euroala 19 riiki | 616 | 57 | -24 |
| EL-i välised riigid ja Suurbritannia | 313 | 31 | -24 | EL-i välised riigid ja Suurbritannia | 271 | 25 | -14 |
| 1. Soome | 175 | 17 | -16 | 1. Soome | 162 | 15 | -11 |
| 2. Rootsi | 120 | 12 | -16 | 2. Venemaa | 108 | 10 | -12 |
| 3. Läti | 96 | 10 | -22 | 3. Läti | 103 | 9 | -12 |
| 4. Saksamaa | 68 | 7 | -20 | 4. Saksamaa | 103 | 9 | -31 |
| 5. Leedu | 61 | 6 | -20 | 5. Leedu | 95 | 9 | -37 |
| 6. USA | 56 | 6 | -38 | 6. Rootsi | 80 | 7 | -47 |
| 7. Venemaa | 56 | 6 | -29 | 7. Poola | 72 | 7 | -22 |
| 8. Norra | 35 | 4 | -40 | 8. Holland | 54 | 5 | -11 |
| 9. Holland | 31 | 3 | -52 | 9. Hiina | 53 | 5 | 8 |
| 10. Poola | 31 | 3 | -8 | 10. Itaalia | 26 | 2 | -29 |
| Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi | Eksport | Import | Bilanss, miljonit eurot | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aastaga võrreldes, % | miljonit eurot | osa-tähtsus, % | muutus eelmise aastaga võrreldes, % | ||
| KOKKU | 1003 | 100 | -25 | 1086 | 100 | -24 | -84 |
| Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) | 93 | 9 | -15 | 118 | 11 | -20 | -26 |
| Mineraalsed tooted (V) | 79 | 8 | -57 | 149 | 14 | -13 | -70 |
| Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) | 56 | 6 | -18 | 108 | 10 | -17 | -52 |
| Kummi- ja plasttooted (VII) | 32 | 3 | -21 | 65 | 6 | -15 | -33 |
| Puit ja puittooted (IX) | 122 | 12 | -13 | 46 | 4 | -7 | 77 |
| Paber ja pabertooted (X) | 24 | 2 | -13 | 19 | 2 | -25 | 4 |
| Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) | 27 | 3 | -23 | 43 | 4 | -25 | -16 |
| Metall ja metalltooted (XV) | 86 | 9 | -21 | 99 | 9 | -29 | -13 |
| Mehaanilised masinad (84) | 96 | 10 | -23 | 112 | 10 | -30 | -16 |
| Elektriseadmed (85) | 152 | 15 | -22 | 132 | 12 | -27 | 20 |
| Transpordivahendid (XVII) | 59 | 6 | -34 | 82 | 8 | -52 | -23 |
| Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) | 48 | 5 | 14 | 33 | 3 | -6 | 15 |
| Mitmesugused tööstustooted (XX) | 87 | 9 | -31 | 28 | 3 | -24 | 59 |
| Muu | 43 | 3 | 0 | 52 | 4 | -3 | -10 |
Väliskaubanduse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti eksportivatel ja importivatel ettevõtetel.
