Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Mais kaubavahetus suurenes

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel suurenes kaupade eksport mais võrreldes eelmise aasta sama ajaga 8% ja import 3%. Oluliselt mõjutas Eesti kaupade ekspordi kasvu kokkupandavate puitehitiste suurem müük.

Mais eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,3 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,4 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 105 miljonit eurot, mis oli 62 miljonit vähem kui möödunud aasta samal ajal.

Mais olid kaupade ekspordi peamised sihtriigid Soome (16% kogu kaupade ekspordist), Rootsi (11%) ja Läti (9%). Eksport suurenes enim Hispaaniasse (34 miljonit eurot), Hollandisse (28 miljonit eurot) ja Norrasse (24 miljonit eurot). Hispaaniasse ja Hollandisse suurenes enim mineraalsete toodete (õlid, raske kütteõli, põlevkivikütteõli) ning Norrasse mitmesuguste tööstustoodete eksport (kokkupandavad puitehitised). Enim kahanes eksport Belgiasse (17 miljonit eurot), kuhu veeti vähem mineraalseid tooteid.

Kaupadest eksporditi mais kõige rohkem elektriseadmeid (15% kogu kaupade ekspordist), mineraalseid tooteid (14%), puitu ja puittooteid, mitmesuguseid tööstustooteid ning mehaanilisi masinaid (kõigi osatähtsus 10%). Ekspordi kasvu mõjutas enim mitmesuguste tööstustoodete (28 miljonit eurot), mehaaniliste masinate (23 miljonit eurot) ning metalli ja metalltoodete (22 miljonit eurot) väljaveo suurenemine.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas mais 74% kogu kaupade ekspordist. Kodumaise päritoluga kaupade väljavedu suurenes eelmise aasta maiga võrreldes 9% ning reeksport 7%. Enim suurenes mitmesuguste Eesti päritolu tööstustoodete väljavedu.

Mais imporditi kõige enam kaupu Soomest (13% kogu impordist), Saksamaalt (11%) ning Leedust ja Rootsist (mõlema osatähtsus 10%). Kõige rohkem suurenes import Rootsist ja Leedust (mõlema kasv 15 miljonit eurot) ning Venemaalt (11 miljonit eurot). Rootsist suurenes enim elektriseadmete, Leedust mineraalsete toodete ja Venemaalt keemiatööstuse tooraine ning toodete sissevedu. Import vähenes kõige enam Valgevenest (44 miljonit eurot), selle põhjus oli mineraalsete toodete (mootorikütus, raske kütteõli) sisseveo vähenemine.

Kaupadest imporditi Eestisse enim elektriseadmeid (13% kogu kaupade impordist), transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid (mõlemaid 12%) ning mehaanilisi seadmeid (11%). Kõige enam suurenes mehaaniliste masinate ja keemiatööstuse tooraine ja toodete (mõlemad 21 miljonit eurot) ning vähenes mineraalsete toodete (51 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuude kaupa, 2018–2019
KuuEksport, mln eurotImport, mln eurotBilanss, mln eurot
20182019muutus, %20182019muutus, %20182019
KOKKU572861537654167784–812–625
Jaanuar1035115912125312782–218–119
Veebruar111811664120112534–83–87
Märts114312439134214035–199–160
Aprill119512454134013984–145–153
Mai123813418140514453–167–105
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, mai 2019
Sihtriik, riikide ühendusEksport, mln eurotOsa-tähtsus, %Muutus eelmise aasta sama kuuga, %Saatjariik, riikide ühendusImport, mln eurotOsa-tähtsus, %Muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU13411008KOKKU14451003
EL 289527110EL 281164805
Euroala 19 riiki6765010Euroala 19 riiki819573
EL-i välised riigid388295EL-i välised riigid28220–5
1. Soome2111661. Soome186131
2. Rootsi1431112. Saksamaa155115
3. Läti1239–43. Leedu1511011
4. USA917284. Rootsi1511011
5. Saksamaa856175. Venemaa124910
6. Venemaa806–126. Läti12081
7. Leedu72507. Poola9269
8. Holland635808. Holland604–21
9. Norra635609. Hiina4936
10. Hispaania46310. Itaalia3833
Eksport ja import kaubajaotise järgi, mai 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgiEksportImportBilanss, mln eurot
mln eurotosa-tähtsus, %muutus eelmise aasta sama kuuga, %mln eurotosa-tähtsus, %muutus eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU1 341100814451003–105
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV)108891511010–43
Mineraalsed tooted (V)18514517112–2315
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI)69510130919–62
Kummi- ja plasttooted (VII)40397852–38
Puit ja puittooted (IX)14010–2514–489
Paber ja pabertooted (X)282–8272162
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI)35375845–23
Metall ja metalltooted (XV)1108251401013–30
Mehaanilised masinad (84)12810221631115–35
Elektriseadmed (85)19715118213015
Transpordivahendid (XVII)856–6168120–84
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII)4331636257
Mitmesugused tööstustooted (XX)13010273621094
Muu4331155417–12

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad oli vastavalt 14. ja 15. juunil, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 20. juunil. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 11 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus